Milline oli meie esivanemate küljealune?

Tagasi

Edasi

Väljakaevamised Sibudu koopas.

Foto: Lyn Wadley

Lõuna-Aafrikast leiti inimeste vanimad magamisasemed – kuni 77 000 aastat vanad taimedest matid.

Rühm Lõuna-Aafrika arheolooge väidab, et nende leitud 77 000 aasta vanused matid on seega 50 000 aastat vanemad kui senileitud vanim magamisvarustus. Magamisasemete valmistamiseks on ilmselt kasutatud taimi, mis tõrjusid sääski ja muid putukaid.

Esimesed inimesed liikusid Aafrikas rändrahvana, elatudes küttimisest ja korilusest. Kuid nad rajasid sageli ajutisi laagreid, kus ööbiti ja valmistati toitu. Üks enim uuritud muistsetest laagrikohtadest on Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv Sibudu koobas.

Kaasaegsed inimesed asustasid selle koopa hiljemalt 77 000 aastat tagasi ning järgmise 40 000 aasta jooksul oli see inimeste seas populaarne kogunemiskoht. Johannesburgi Witwatersrandi ülikooli arheoloogi Lyn Wadley töörühm on seal väljakaevamisi teinud alates 1998. aastast ning leidnud muuhulgas kõige varajasemad tõendid vibude ja noolte kasutamisest.

Viimastel aastatel on Wadley rühm avastanud mitmeid arheoloogilisi kihte, mis sisaldavad suuri ühe sentimeetri paksusi taimejäänuste vaale, milles leidub nii lehtede kui tüvede jäänuseid. Enamik vaaludest on vähemalt kolme ruutmeetri suurused.

Arheoloogid kahtlustasid, et need on magamiseks kasutatud põhu jäänused. Siiani pärinesid varaseimad tõendid magamismattidest Hispaaniast, Iisraelist ja Lõuna-Aafrikast, kust on leitud 20 000-30 000 aasta vanuseid mattidena kasutatud taimejäänuseid. Seetõttu otsustas Wadley rühm Sibudu koopast leitut lähemalt uurida.

Selleks analüüsisid nad fütoliite – taimse päritoluga väikesi ränistruktuure, mis säilivad veel pikka aega pärast taime lagunemist. Nende abil on võimalik määrata taimeliike. Lisaks uurisid nad taimejäänuste mikromorfoloogilisi tunnuseid.

Ajakirjas Science avaldatud värske uuring näitas, et 77 000-58 000 aasta tagusest ajast pärinevad vaaludes kasutatud taimedeks olid tarnad, luga ja rohttaimed, mis kasvavad Sibudu juures voolava Tongati jõe kallastel, kuid mitte koopas. Seega pidid inimesed taimi teadlikult korjama ja koopasse tooma.

Mikroskoobiga uurimisel oli näha, et taimematerjali on kohati kokku surutud ning sellel on korduvalt trambitud. Vanimast 77 000 aasta vanusest kihist leidsid arheoloogid Lõuna-Aafrikas kasvava lõhnavate lehtedega puu Cryptocarya woodii lehti. Wadley rühm usub, et varajased inimesed kasutasid lehti oma magamisasemetes, et kaitsta end malaariat levitavate sääskede eest.

Analüüs näitas ka, et põhku oli põletatud. Seda võidi teha enne uute põhukihtide magamisasemele toomist kahjurputukatest ja jäätmetest vabanemiseks.

Leidmaks kinnitust, et taimi kasutati allapanuna, otsustas Wadley rühm seda katsetada. Nad asetasid kuivatatud ja tükeldatud tarna kihina liiva sisse kaevatud auku. Seejärel pressisid nad seda mururulliga ning süütasid põlema. Pärast põlemist rullisid nad matte uuesti. Selle tulemusel saadud kokkupressitud kihid olid Sibudu koopast leitud muistsete taimejäänustele äärmiselt sarnased. 

Vaatamata mugavatele magamisasemetele ei usu Wadley, et muistsed inimesed oleks koopas peatunud pikka aega. "Vähetõenäoline, et koopas elati korraga kauem kui paar nädalat," viitas ta analoogiale kaasaegsete kütt-korilastega. "Kaljuvarjend jäeti maha toiduvarude lõppemisel või kui õhk selles hakkas kõduneva orgaanilise aine tõttu talumatult haisema või sigines koopasse liiga palju kahjurputukaid ja närilisi."

Wadley rühm leidis taimejäänuste seast ka murtud kivitükke ning purustatud ja põletatud luid, mis nende arvates näitab, et matte kasutati lisaks magamisele ka tööpindadena toidu ja tööriistade valmistamisel.

Kuigi ürginimesed oskasid oma elamispaika otstarbe järgi osadeks jagada, võisid mõned koopaosad olla ka mitmeotstarbelised.  "Puudusid reeglid, mille järgi oleks pidanud olema söömiseks, töötamiseks või magamiseks eraldi koht. Hommikusöök voodis võis olla täiesti tavaline," selgitas Wadley.

• Tweet