2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
02.07.2012 14:45

Millise jälje jättis Eestisse Tšornobõli vihm?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (4)

Eestil suuresti vedas – Tšornobõli tuumajaama plahvatusel õhku paiskunud radioaktiivne pilv tegi ringi ümber meie lähiriikide, jättes Eesti peaaegu puutumata.

26. aprilli ööl 1986 plahvatuses Ukrainas Tšornobõli tuumajaama neljandas reaktoris paiskus atmosfääri hiigelsuur radioaktiivne pilv, mille jälgi on leitud kogu põhjapoolkeralt. Nii Ukrainas kui Eestis oli toona aprilli lõpu kohta erakordselt suvine ilm – kõrgrõhkkonna tõttu oli päikeseline ja palav.

Pilv suundus Ukrainast üle Leedu Poola, sealt edasi Rootsi ning keeras siis suuna Soome peale. Soome kohal said kuumad õhumassid kokku külma frondiga ning järgnenud tugev vihmasadu liikus Soomest edasi Venemaa suunas, riivates servast ka Ida-Virumaad.

Kui palju on Tšornobõli jäägid mõõdetavad Ida-Virumaal praegu, see huvitas Tartu Ülikooli füüsika instituudi teadlasi Merle Lustit ja Enn Realot, kes äsja avaldasid artikli ajakirjas Journal of Environmental Radioactivity. Uuring on üks osa Lusti äsjavalminud doktoritööst

Alates 1991. aastast on Ida-Virumaal mõõdetud kahe tseesiumi isotoobi koguseid pinnases. Poolestusaja järgi arvutades on koostatud mudel, mis võimaldab öelda, milline oli olukord 1. mail 1986, ehk päeval, mil Tšornobõli saastevihm Virumaad kastis.

Tänaseni on Tšornobõli jälgedest keskkonnas kõige rohkem leida tseesiumi isotoopi numbriga 137, mille poolestusaeg on 30 aastat. Teise tseesiumi isotoobi, mida pilv tuumajaamast laiali kandis, tseesium-134 poolestusaeg on kaks aastat, see on tänaseks keskkonnas lagunenud.

Lusti ja Realo uurisid, kuidas vihmana pinnasele sadanud radioaktiivsus pinnases allapoole liigub. Kui esimestel aastatel näitasid analüüsid, et tseesium oli 3-5 sentimeetri sügavuses, siis tänaseks on see jõudnud umbes 15 sentimeetri sügavusse.

Ühelt poolt on see hea – pinnases sügavamale vajudes pakub maapind kaitsvat fooni ning nendes paikades liikujad ei saa enam nii suures doosis radioaktiivset kiirgust.

Teisalt suudab tseesium taimejuurte kaudu taas ülespoole liikuda, mistõttu pole välistatud, et metsaandide, taimede või taimi söönud loomade liha kaudu jõuab see pinnasesse ladestunud tseesium taas ringiga inimeste toidulauale.

Uuringus mõõdeti pinnases tseesiumisisaldust Ida-Virumaa 34 eri paigas. “Nende maalappide leidmine oli üsna keeruline, sest seal ei tohi olla põllumajandust, mis pöörab pinnase igal aastal segamini,” ütles Lusti.

Nii kasutati mõõtmisteks looduslikke heinamaid, kust võeti spetsiaalselt selleks puhuks konstrueeritud seadme abil mullaproove , mis võimaldas analüüsides teha vahet, kui palju on saastust jõudnud pinnases eri sügavustesse.

Kuigi tuumajaamast väljapaiskunud saastet jõudis Ida-Virumaale umbes 20 korda enam kui mujale Eestisse keskmiselt, siis pole Lusti sõnul täna siiski põhjust muretseda.

“Eestis on radioaktiivsusega seotud põhiline probleem seotud radooniga, Tšornobõli saaste roll sellega võrreldes on väga väike,” märkis ta.

Radoon on pinnases leiduv radioaktiivne gaas, mis tekib maakoores leiduvate radioaktiivsete uraani ja tooriumi isotoopide lagunemisel. Tõsisem on sellega olukord Põhja-Eestis, aga ka näiteks Tartumaal.

Lusti on oma töös mõõtnud ka seente ja teiste metsasaaduste radioaktiivsust, kuid saadud näitajad on üsna väikesed.

Siiski on saaste jagunenud üsna ebaühtlaselt. Nii on Narva-Jõesuu lähedal üks metsatukk, kuhu saastet on ladestunud ilmselt suuremal määral. “Kui kiirguskeskusel oli tarvis teha õppusi, siis käidi seal mõõtmas, sest seal oli, mida mõõta,” tõi Lusti näite.

03.07.2012 12:26
Ops, ärgem valetage, palun.

"radioaktiivne pilv tegi ringi ümber meie lähiriikide, jättes Eesti peaaegu puutumata".

Ei nõustu sellise väitega. Ka Lõuna-Eesti sai sahmaka. Tollel suvel tulid jaaniroosi marjadest välja uued valged õied - täielikult värdnähtus. Keisrikroonid kukkusid pikali, sest nende varred olid lapikud - taas täielikult ebaloomulik värdnähtus. Loomadel sündis üsna tihti väärakaid.

Praegu on ju hea hõisata, et ei juhtunud Eestis, v.a Kirde-Eesti, midagi - aga see on siiski lausvale. Inimene valetab - loodus mitte.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus