Mis on Islandi vulkaanidel Euroopa jaoks varuks?

Tagasi

Edasi

Mida punasem, seda rohkem surmi. Tabel näitab kaheksa kuud kestva Islandi vulkaanipurske mõju eurooplaste suremusele südame- ja kopsuhaigustesse.

Foto: A. Schmidt, PNAS

Võimalik suur vulkaanipurse Islandil võib tulevikus Euroopale tohutut kahju tekitada ning nõuda kümneid tuhandeid inimelusid.

Aastail 1783-84 purskas Islandil Laki vulkaan. Kui sama võimas vulkaanipurse peaks korduma, siis võivad inimese tervisele ohtlikud gaasid Islandit liikuda lõunasse ning tappa Euroopas kümneid tuhandeid inimesi, väidab värske uuring.

Tänapäeva õhuliikluse ja rahvusvahelise kaubanduse kaudu ühendatud maailmas tähendaks see suure osa Euroopa majandustegevuse, sealhulgas tootmise ja impordi, järsku langust.

Laki purskest ei jõudnud atmosfääri  küll suures koguses vulkaanilist tuhka, kuid õhku paiskus hinnanguliselt 122 miljonit tonni vääveldioksiidi. Leedsi ülikooli atmosfääriteadlase ja uuringu autori Anja Schmidti sõnul paiskavad kõik maailma tööstused aastas kokku süsinikdioksiidi õhku natukene vähem.

Ajaloolised andmed näitavad, et kahe aasta jooksul pärast Laki purskamist suri umbes 10 000 islandlast (ligikaudu viiendik elanikkonnast) ning peaaegu kolmveerand saare kariloomadest.

Ka Inglismaa kirikuraamatute järgi oli 1783. aasta suvel suremus tavapärasest 10-20 protsenti kõrgem. Hollandis, Rootsis ja Itaalias täheldati nähtavuse halvenemist, hingamisraskusi ning suremuse kasvu. Ühe uuringu järgi suri vulkaaniliste aerosoolide tõttu ainuüksi Suurbritannias 23 000 inimest. Mujal Euroopas on õhusaastest tingitud surmasid näljast või haigustest tingitud surmadest aga keeruline eristada. 

Sellise vulkaanipurske mõjude hindamiseks tänapäevases tihedalt asustatud Euroopas kasutasid ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences võrguversioonis avaldatud uuringu autorid arvutisimulatsiooni.

Nad hindasid ilmastikumudelite abil, kuhu kanduks vulkaani poolt õhku paisatud süsinikdioksiid, kui vulkaan alustaks purskamist juunis ja purskaks kaheksa kuud.

Lisaks sellele hindasid nad õhus leiduvate vähem kui 2,5 mikromeetrise läbimõõduga osakeste kontsentratsiooni kasvu. Sellise suurusega osakestega aerosoolid satuvad sissehingamisel inimese kopsudesse kõige kergemini ning põhjustavad südames ja kopsudes probleeme. Teadlased hindasid tänaste meditsiiniandmete põhjal, kui paljude inimeste surma sellised aerosoolid põhjustaksid.

Esimese kolme kuu jooksul suureneks aerosoolide kontsentratsioon õhus Euroopas 120 protsenti. Vulkaani purskamise ajal ületaks aerosoolide kontsentratsioon õhukvaliteedi standardeid 74 päeval. Tavatingimustes oleks sama pika perioodi jooksul selliseid päevi ainult 38.

Kõige rohkem leiduks õhus ohtlikke osakesi vulkaanipurskest allatuult jäävates piirkondades. Islandil ja Euroopa loodeosas suureneks aerosooli kontsentratsioon õhus üle kolme korra, Lõuna-Euroopas oleks kasv 60 protsenti.

Ühe aasta jooksul vulkaanipurske algusest põhjustaks Islandit ja Euroopat tabanud kasvanud õhusaaste massiliselt südame- ja kopsuhaigusi, mille tagajärjel sureks hinnanguliselt 142 000 inimest.  Gripisurmi on igal aastal Euroopas poole vähem.

Islandil on viimase 1150 aasta jooksul toimunud vähemalt neli Laki mõõtu vulkaanipurset.

Islandi vulkaanipursete tõttu seiskus Euroopa lennuliiklus eelmise aasta aprillis enam kui nädalaks ning mais mitmeks päevaks. Lakiga võrreldav vulkaanipurse hoiaks lennukid maapinnal pool aastat või kauemgi. Lisaks sellele mõjutaks see oluliselt teraviljasaaki ja toiduainete sissevedu Euroopasse ning Euroopat katvad vääveldioksiidi pilved sunniks paljusid hingamisteede probleemidega inimesi koju jääma.

• Tweet