11.04.2010 13:37

Mis paneb autojuhi kihutama?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (2)

Põhjused, miks mõned autojuhid kipuvad alatasa kiirust ületama ja mõned istuvad alkoholijoobes rooli on sootuks erinevat laadi.

Mõlemal juhul tuleb põhjusi otsida juhi impulsiivsusest ja elamustejanust, kuid kui purjus inimene istub rooli pigem oma tegude tagajärgedele mõtlemata, siis kihutajad tajuvad enda võetud riske päris täpselt.

Tartu Ülikooli teadlased on psühholoogiaprofessor Jaanus Harro juhtimisel juba ligi kümme aastat uurinud liiklusrikkujate isikuomadusi ning bioloogilisi tegureid, mis iseloomustavad seadusega pahuksisse minevaid juhte.

TÜ tervishoiukorralduse teaduri Diva Eensoo sõnul on purjuspäi rooli istujate ja kihutajate puhul põhjust rääkida kahest täiesti erinevat tüüpi impulsiivsust käitumisest.

Ühel puhul on käitumine mõtlematu, tehakse kiireid otsuseid, mis põhjustavad riskantseid olukordi. Sellise otsusega on tegu, kui alkoholijoobes inimene langetab otsuse rooli istuda.

„See inimene on hoolimatu enda ja teiste suhtes,“ ütles Eensoo.

Ka kihutajad on impulsiivsed ja janunevad elamuste järele, kuid neile on omane kiire otsustamisstiil, optimistlik meelelaad, seaduskuulekus ja asjaolu, et nad ei talu igavust. Nad teadvustavad enda võetud riski.

Põhjus peitub ajus

Eensoo sõnul on ka riskeerival käitumisel selge bioloogiline tagapõhi. Põhjust tuleb otsida ajus toodetud hormooni - serotoniini, vahel ka õnnehormooniks nimetatu, tasemetes.

Serotoniinineuronite talitust on võimalik mõõta, kui uurida vereproovist vereliistakute ensüümi monoamiinide oksüdaasi aktiivsust. Alkoholijoobes vahele jäänud juhtidel tehtud uuringust tuli välja, et neil on see aktiivsus madalam. Kui kihutajate peal sama asja uuriti, siis neil ilmnes, et monoamiinide oksüdaas on hoopis kõrge.

„Kuid bioloogia ei määra siiski mitte kõike,“ ütles Eensoo. „Oluline on ka ümbritseva keskkonna mõju.“

Maanteeameti tellitud uurimuses võeti ette Tartu autokoolides juhikoolitusel osalejad ning tehti vereproovid ja lasti isikuomaduste väljaselgitamiseks täita testid.

Kõik said teada, kas neile on omane võtta liigseid riske, kas siis neid teadvustades (olla kihutaja) või võtta rumalaid tajumata riske (istuda napsisena rooli).

Pool uuritavatest, kellele oli omane riskeeriv käitumine, sai lisaks veel loengu, kus arutati liikluses ettetulevaid riskantseid olukordi ja nendes käitumist ja seda, kuidas enda impulsse tagasi hoida.

Aasta hiljem vaatasid teadlased politsei liikumisrikkumiste andmebaasist, kuidas olid need uuringus osalenud noored juhid liikluses hakkama saanud.

Riskikoolituse läbinud rühmas oli kiiruseületamisega vahelejäänuid poole vähem kui rühmas, mis koolitust ei saanud. Täpselt sama seaduspära pidas paika ka alkoholijoobes vahelejäänute puhul.

Eensoo sõnul on siin siiski oluline rõhutada, et vaatlusperiood oli aasta ning kokku osales uuringus vaid pisut üle 1800 inimese. Küll on selge, et riskialtide juhtide väljaselgitamine autokoolis nii testide kui vereproovi abil ja neile erikoolituste korraldamine annab positiivse efekti.

„Saksamaal ja Austrias kehtib liikluses punktisüsteem ja kui rikkumispunkte on kogunenud teatud arv, siis peab juht tulema koolitusele, mille eesmärk on saavutada see, et inimene hakkaks enda tegude tagajärgedele mõtlema,“ ütles Eensoo.

11.04.2010 17:30
Margus

kallid kodanikud!

ärge unustage et meie oma it-vend Siim Kaevats keelab meil kõigil varsti kihutamise

http://www.epl.ee/artikkel/482246

http://www.estoniasoftware.com/?id=28

Lisa kommentaar
12.04.2010 16:51
PP

Huvitav, kas nendest 50%-le tehti ka kiirusohtude koolitus kes ei olnud riskigrupis? Millised olid statistilised vahed seal võrreldes riskigrupiga?

Lisa kommentaar
04.06.2010 10:31
august sügavast

Põhimõtteliselt on see ju hea uudis kui on lõpuks jõutud jälile riskikäitumise bioloogilistele teguritele ja see on tuvastatav. Seejuures on ekstra positiivne veel see, et riskialtitega ekstra tegelemine ja riskide teadustamine annab positiivset efekti.
Küll aga ei saa päris nõustuda artikli I pooles märgitud kahe kihutajatüübi kirjeldusega. Esiteks, mitte kõik nn kihutajad ei janune elamuste järele kuivõrd kihutamine on üleüldse subjektiivne mõiste. Paneme mingile lõigule näiteks 30 km/h piirangu märgi ja kõik, kes selles alas 50 km/h või veelgi kiiremini sõidavad, liigituvad juba kihutajateks. Seega, et sellise uuringu tulemus oleks adekvaatne, vajaks kõigepealt täpsustamist kihutamise mõiste ja kihutamise olemus.
Pakun, et nii mõnedki juhid n-ö kihutavad olemata bioloogiliselt ja füsioloogiliselt keskmisest kuidagi erinevad. Nad sõidavad kiiremini lihtsalt harjumusest ilma mingite elamuste otsimise vajaduseta jms.-sta.
Teiseks, kuidas ja millistel alustel jõuti järeldusele, et kainelt kihutajad on seaduskuulekad? Niipalju kui mina inimesi tean ja tunnen julgen väita, et enamus mitte-seaduskuulekaid juhte on kihutajad. Pigem on see kategooria, mida ei saa kihutavate juhtide kirjeldamise kasutada.
Sedastuse "ei talu igavust" täpsem ja ausam määratlus oleks küll "kärsitus".

Lisa kommentaar

 

Sille Annuk Postimees/Scanpix 07.02.2012 13:47

Kuidas genoomi-raamatut lugedes paremini depressiooni ravida?

Geenitest oleks lahendus nende jaoks, kellele sobiva depressiooniravimi leidmine ei taha õnnestuda.

B. Wiggins/Wikimedia Commons 07.02.2012 13:38

Treening äratab tüvirakud

Miks mõjub regulaarne füüsiline koormus kogu kehale hästi?

07.02.2012 10:29

Clint Eastwoodi film aitas selgitada inimese ja ahvi aju erinevusi

Filmi vaadanud inimeste ja ahvide aju uurimine näitas, et samu funktsioone täitvad ajupiirkonnad võivad ahvidel asuda teises kohas kui inimestel.

02.02.2012 15:09

Kuidas mõtteid pealt kuulata? (1)

Teadlased demonstreerisid meetodit, mis võimaldab mõtteid lugeda.

02.02.2012 12:51

Miks peavad spordisõbrad oma lemmikmeeskonda parimaks?

Inimesed tajuvad oma võistkonna tegutsemist teiste võistkondade omast erinevalt, näitas Austraalia teadlaste uuring.

31.01.2012 10:53

Ultraheli hävitab spermatosoide

Närvipõletike raviks mõeldud ultraheliseadmed vähendavad spermatosoidide hulka, näitas ajakirjas Reproductive Biology and Endocrinology ilmunud uurimus.

31.01.2012 09:14

Multimeediaajastu pärsib teismelise sotsiaalset arengut (1)

Pidevalt erinevaid digitaalseid seadmeid samaaegselt kasutavad teismelised tüdrukud on sotsiaalses ja emotsionaalses arengus vähem edukad, näitas värske uuring.

30.01.2012 14:36

Miks poisid hiljem rääkima hakkavad? (2)

Emaüsas kõrget testosteroonitaset kogenud poiste keeleline areng on kuni kolm korda aeglasem, näitas ajakirjas Journal of Child Psychology and Psychiatry ilmunud uurimus.

26.01.2012 13:09

Suhtlusvõrgustikud on sama vanad kui inimkond

Milline oli inimestevaheline suhtlemine enne Facebooki?

26.01.2012 11:26

Suurbritannia valmistub munarakkude geeniteraapia seadustamiseks (2)

Rakkudega manipuleerimine aitab vältida pärilikke haigusi.

25.01.2012 10:25

Loote tüvirakud parandavad nägemist

Kliiniliste katsete esmatulemused on paljulubavad – kollatähni kärbumise all kannatajate nägemine hakkas taastuma.

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

23.01.2012 13:13

Evolutsiooniteooria pooldamine sõltub kõhutundest

Miks mõned inimesed pooldavad evolutsiooniteooriat, teised mitte? Põhjus võib peituda kõhutundes.

22.01.2012 17:30

Aju ohjab allergiat

Kehavälise kogemuse loomine eksitab immuunsüsteemi.

19.01.2012 10:32

Kuu üllatab jäiste poolustega (1)

Maa kaaslasel leidub jäätunud vett.

17.01.2012 18:50

Costa Concordia: ammukõlanud hoiatused said tõeks

Hädaolukorda sattunud suurtelt ristluslaevadelt kõigi reisijate evakueerimine ei pruugi olla võimalik, olid laevanduseksperdid juba aastaid hoiatanud

LayerWise 07.02.2012 13:15

3D-printer valmistas Belgia naisele uue lõualuu

83-aastane belglanna saab taas rääkida ja süüa, seda tänu 3D-printeriga valmistatud uuele titaanist lõualuuproteesile.

06.02.2012 16:18

Prillid annavad emotsioonidele värvi

Ameerika idufirma arendatavad prilliklaasid võimaldavad paremini märgata emotsioonidest ja enesetundest tingitud nahavärvi muutust.

02.02.2012 14:32

Massaa˛ muudab geenide avaldumist (2)

Miks turgutab oskuslik masseerimine väsinud lihaseid?

01.02.2012 13:26

Mehed ja naised langevad sõltuvusse eri moel

Sugu mängib narkomaania kujunemisel olulist rolli.

31.01.2012 10:23

Rõuge muinasmaja elanikud: külma asemel kiusab ving

“Täna hommikul oli majas sees kümme kraadi sooja, väljas miinus 25,” ütles Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrant Viire Pajuste.

30.01.2012 15:13

Miks selg sügeleb?

Kratsimismõnu sõltub sellest, kust kratsida.

30.01.2012 10:27

Rõuges algas eksperiment: nädal muinasajas (1)

Paukuvat pakast trotsides püüavad viis Tartu Ülikooli arheoloogiatudengit alates tänasest Rõuge muinasmajas hakkama saada nagu inimesed muinasajal.

26.01.2012 12:40

Londoni olümpia dopingulabor tuleb kõigi aegade võimsaim

Olümpiamängude ajaloo kõige kõrgtehnoloogilisem dopingukontrolli labor välistab eksimisvõimalused.

25.01.2012 12:03

Heledus on vaataja silmades

Pupillide ahenemiseks piisab heledusele mõtlemisest, näitas värske uuring.

24.01.2012 16:35

Eelkooli vilju maitstakse ülikoolis

1970ndatel aastatel koolieelse õppe programmis osalenud tänased täiskasvanud lõikavad sellest kogemusest kasu siiani, näitas värske uuring.

23.01.2012 13:57

Ülinakkava linnugripi uurijad võtsid kaheks kuuks aja maha

Gripiviiruse H5N1 ülinakkava vormi loonud Hollandi ja USA teadlased katkestavad eksperimendid.

23.01.2012 11:46

Pikaealisus on siiski mingil määral geenides

Eluea ennustatavust lubanud, kuid uurimistulemuste moonutamiselt tabatud teadlased on oma värskes uuringus tagasihoidlikumad.

19.01.2012 13:44

Mis määrab kõrge vanuse vaimuerksuse? (1)

Pärilikud tegurid mõjutavad elu jooksul intelligentsusega toimuvaid muutusi.

18.01.2012 11:01

Teismeliste aju on aldis masendusele ja mõnule

Miks jäävad sõltuvused teismelistele kergemini külge?