14.12.2009 12:20
Mis teeb inimese eriliseks
Kahtlemata on inimene kõigest üks liik paljude teiste
loomaliikide seas, kuid kindlasti on inimene üks erilisemaid. Kui mõni
hüpoteetiline tsivilisatsioon kusagil kaugel planeedil asuks koostama
entsüklopeediat Maa eluvormidest, siis ei maksa kahelda, et peatükk inimesest
oleks ilmselt mahukaim.
Loetelu asjadest, mis teevad inimese eriliseks, võiks olla
väga pikk. Toome ära mõned põhjused, mis võrguajakirja LiveScience arvates
muudavad inimese eriliseks ning toovad ta esile teiste loomade seas.
Elu pärast lapsi
Enamik loomi paljuneb kuni surmani. Inimesed võivad aga
elada veel aastakümneid pärast paljunemisea lõppu, eriti käib see mõistagi
naiste kohta. Sellise olukorra on tekitanud inimestevahelised sotsiaalsed
sidemed. Samas ei maksa arvata, et läbi aegade on täiskasvanuikka jõudnud
inimesed oma vananevate vanemate eest lihtsalt tänutundest hoolitsenud. Vanavanemad
on kuni tänase päevani ideaalsed lapsehoidjad ning küllap leidus neile läbi aja
palju teisigi ülesandeid, mis tegid nad väga tugevalt üksteisele toetuvate
inimeste rühmade hinnatud liikmeteks.
Pikk lapsepõlv
Inimesed on lapseeas väga pikka aega ning elu esimesel
aastal lausa täiesti abitud. See on teravas kontrastis teiste loomadega, kes
jõuavad suguküpsuseni väga kiirelt. Tõenäoliselt on pikk lapsepõlv hind, mida
tuleb maksta selle eest, et inimese võimas aju jõuaks välja areneda ning
piisavalt palju tarkust koguda.
Punastamine
Teadaolevalt on inimesed loomariigis ainsad, kes aeg-ajalt
punastavad. Charles Darwin nimetas seda tunnust inimese kõige iseäralikumaks ja
inimlikumaks eneseväljendusviisiks. Siiani pole selge, miks inimesed
punastavad. On arvatud, et see aitab hoida meid ausamatena, tuues seeläbi kasu
kogu inimkonnale, ehkki valdav enamus teadlastest peab mitte indiviidile, vaid
grupile kasulike tunnuste kujunemist käsitlevat grupivaliku teooriat ekslikuks.
Tuli
Inimese võime tuld teha ja seda kontrollida annab meile
teiste loomadega võrreldes väga suure eelise. Tuli võimaldab öösel kiskjaid
eemal hoida, annab pimedatel õhtutel valgust, lubab asustada külmema kliimaga
piirkondi ning valmistada kergemini seeditavaid ja näritavaid toite.
Riietus
Inimese keha on üsna paljas, kuid sellele vaatamata suudame
elada väga mitmesuguse kliimaga piirkondades. Materjali riiete valmistamiseks
on kuni viimase ajani võetud peamiselt teiste loomade seljast. Seega on inimene
nagu superloom, kes suudab elada paljudes keskkondades, laenates vastava
kliimaga hästi kohanenud liikidelt nende nö riideid.
Kõne
Inimahvid on inimesele küll väga sarnased ning neile saab
õpetada paljugi inimesele omast, kuid mitte rääkimist. Selleks pole nad puht
anatoomiliselt võimelised, nende kõri ehitus lihtsalt ei võimalda rääkimist.
Inimene omandas selle võime umbes 350 000 aasta eest.
Käed
Inimeste käed on võimsad ja mitmekülgsed tööriistad. Eriti
osavad oleme me mitmesuguste esemete haaramises ja nendega erinevate liigutuste
sooritamises. Vahest arvatakse, et inimese pöidlad on erilised, sest suudavad
teisi sõrmi haaramisel teiselt poolt toetada, kuid see pole tõsi. Sama suudavad
ka inimahvid ning rohkemgi veel. Ka nende suured varbad on pöialdele sarnased
ning võimaldavad ka jalalabasid haaramiseks kasutada. Inimene selles osas kuigi
võimekas ei ole. Küll aga teevad inimese eriliseks sõrmedega tehtavate
liigutuste ulatus ja mitmekülgsus. Näiteks ei valmista inimesele raskusi pöidla
üle käelaba väikse sõrme juurde viimine. Samuti suudame väikse sõrme viia
pöidla kinnituskoha juurde. Selliseid liigutusi inimahvid teha ei suuda ning
vastavalt on ka nende poolt sooritatavad liigutused piiratumad.
Püstine asend
Inimahvid ei suuda käia püsti. Nad saavad küll püsti tõusta,
kuid see on neile küllalt suur füüsiline pingutus ning pikalt nad sellist
asendit hoida ei jõua. Inimese püstine asend on väga oluline, sest vabastab
käed, mida saab kasutada tööriistade või relvade hoidmiseks. Sellel on siiki
oma hind, mida tuleb maksta lapsi sünnitavatel naistel. Inimese sünnitus on
nimelt oluliselt raskem ja valulikum kui teistel inimahvidel. Sündiva lapse
suur pea asja lihtsamaks mõistagi ei muuda. Ka seljavalud on inimestel
tavalised ning põhjustatud suurel määral just püstisest asendist.
Aju
Inimese aju pole küll kõige suurem. Suurima aju omanikud on kašelotid.
Ka kehamassi suhtes pole meie aju suurim. Mõnedel linnuliikidel on väga kerge
keha kohta suhteliselt raskem aju kui inimesel. Ometi on inimese aju võrreldava
suurusega loomade seas konkurentsitult suurim ja keerukaim, millest annab
tunnistust väga mitmekülgne intellektuaalne tegevus ja võime keskkonda soovitud
suunas mõjutada.