14.12.2009 12:20

Mis teeb inimese eriliseks

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (0)

Kahtlemata on inimene kõigest üks liik paljude teiste loomaliikide seas, kuid kindlasti on inimene üks erilisemaid. Kui mõni hüpoteetiline tsivilisatsioon kusagil kaugel planeedil asuks koostama entsüklopeediat Maa eluvormidest, siis ei maksa kahelda, et peatükk inimesest oleks ilmselt mahukaim.

Loetelu asjadest, mis teevad inimese eriliseks, võiks olla väga pikk. Toome ära mõned põhjused, mis võrguajakirja LiveScience arvates muudavad inimese eriliseks ning toovad ta esile teiste loomade seas.

Elu pärast lapsi

Enamik loomi paljuneb kuni surmani. Inimesed võivad aga elada veel aastakümneid pärast paljunemisea lõppu, eriti käib see mõistagi naiste kohta. Sellise olukorra on tekitanud inimestevahelised sotsiaalsed sidemed. Samas ei maksa arvata, et läbi aegade on täiskasvanuikka jõudnud inimesed oma vananevate vanemate eest lihtsalt tänutundest hoolitsenud. Vanavanemad on kuni tänase päevani ideaalsed lapsehoidjad ning küllap leidus neile läbi aja palju teisigi ülesandeid, mis tegid nad väga tugevalt üksteisele toetuvate inimeste rühmade hinnatud liikmeteks.

Pikk lapsepõlv

Inimesed on lapseeas väga pikka aega ning elu esimesel aastal lausa täiesti abitud. See on teravas kontrastis teiste loomadega, kes jõuavad suguküpsuseni väga kiirelt. Tõenäoliselt on pikk lapsepõlv hind, mida tuleb maksta selle eest, et inimese võimas aju jõuaks välja areneda ning piisavalt palju tarkust koguda.

Punastamine

Teadaolevalt on inimesed loomariigis ainsad, kes aeg-ajalt punastavad. Charles Darwin nimetas seda tunnust inimese kõige iseäralikumaks ja inimlikumaks eneseväljendusviisiks. Siiani pole selge, miks inimesed punastavad. On arvatud, et see aitab hoida meid ausamatena, tuues seeläbi kasu kogu inimkonnale, ehkki valdav enamus teadlastest peab mitte indiviidile, vaid grupile kasulike tunnuste kujunemist käsitlevat grupivaliku teooriat ekslikuks.

Tuli

Inimese võime tuld teha ja seda kontrollida annab meile teiste loomadega võrreldes väga suure eelise. Tuli võimaldab öösel kiskjaid eemal hoida, annab pimedatel õhtutel valgust, lubab asustada külmema kliimaga piirkondi ning valmistada kergemini seeditavaid ja näritavaid toite.

Riietus

Inimese keha on üsna paljas, kuid sellele vaatamata suudame elada väga mitmesuguse kliimaga piirkondades. Materjali riiete valmistamiseks on kuni viimase ajani võetud peamiselt teiste loomade seljast. Seega on inimene nagu superloom, kes suudab elada paljudes keskkondades, laenates vastava kliimaga hästi kohanenud liikidelt nende nö riideid. 

Kõne

Inimahvid on inimesele küll väga sarnased ning neile saab õpetada paljugi inimesele omast, kuid mitte rääkimist. Selleks pole nad puht anatoomiliselt võimelised, nende kõri ehitus lihtsalt ei võimalda rääkimist. Inimene omandas selle võime umbes 350 000 aasta eest.

Käed

Inimeste käed on võimsad ja mitmekülgsed tööriistad. Eriti osavad oleme me mitmesuguste esemete haaramises ja nendega erinevate liigutuste sooritamises. Vahest arvatakse, et inimese pöidlad on erilised, sest suudavad teisi sõrmi haaramisel teiselt poolt toetada, kuid see pole tõsi. Sama suudavad ka inimahvid ning rohkemgi veel. Ka nende suured varbad on pöialdele sarnased ning võimaldavad ka jalalabasid haaramiseks kasutada. Inimene selles osas kuigi võimekas ei ole. Küll aga teevad inimese eriliseks sõrmedega tehtavate liigutuste ulatus ja mitmekülgsus. Näiteks ei valmista inimesele raskusi pöidla üle käelaba väikse sõrme juurde viimine. Samuti suudame väikse sõrme viia pöidla kinnituskoha juurde. Selliseid liigutusi inimahvid teha ei suuda ning vastavalt on ka nende poolt sooritatavad liigutused piiratumad.    

Püstine asend

Inimahvid ei suuda käia püsti. Nad saavad küll püsti tõusta, kuid see on neile küllalt suur füüsiline pingutus ning pikalt nad sellist asendit hoida ei jõua. Inimese püstine asend on väga oluline, sest vabastab käed, mida saab kasutada tööriistade või relvade hoidmiseks. Sellel on siiki oma hind, mida tuleb maksta lapsi sünnitavatel naistel. Inimese sünnitus on nimelt oluliselt raskem ja valulikum kui teistel inimahvidel. Sündiva lapse suur pea asja lihtsamaks mõistagi ei muuda. Ka seljavalud on inimestel tavalised ning põhjustatud suurel määral just püstisest asendist.

Aju

Inimese aju pole küll kõige suurem. Suurima aju omanikud on kašelotid. Ka kehamassi suhtes pole meie aju suurim. Mõnedel linnuliikidel on väga kerge keha kohta suhteliselt raskem aju kui inimesel. Ometi on inimese aju võrreldava suurusega loomade seas konkurentsitult suurim ja keerukaim, millest annab tunnistust väga mitmekülgne intellektuaalne tegevus ja võime keskkonda soovitud suunas mõjutada.
15.12.2009 16:03
Mihkel Välk

Selle pealkirja all ma lootsin paremat lugu. Ajakirja ?Tarkade Klubi? dets.2008, lk. 9 on Turovski loos ?Miks peavad inimesed nii sageli seksima?? inimese ja looma erinevuse kohta parem seletus.

Lisa kommentaar

 

AFP/Scanpix 03.03.2010 16:04

Õhureostus muudab jooksmise naistele raskemaks

Uue uurimuse kohaselt halvendab saastunud õhk naistest maratonijooksjate tulemusi.

01.03.2010 19:09

Intelligentsetele inimestele on omane uuenduslik elustiil

Intelligentsed inimesed võtavad suurema tõenäosusega omaks käitumismallid, mis on inimkonnale evolutsioonilisest seisukohast uued.

25.02.2010 12:22

Aju reageerib ebavõrdsusele

Raha üleandmise käigus tehtud ajupildid näitasid, et rikkamatele katsealustele tegi suuremat heameelt, kui raha anti neist vaesematele, mitte neile enestele.

21.02.2010 10:16

Foolhappe puudus võib põhjustada naistel rasestumis- ning raseduskomplikatsioone (1)

Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.

02.02.2010 09:55

Miks on inimesed ahvidest pikaealisemad?

Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele ja vähile.

26.01.2010 10:52

Enamik Euroopa mehi põlvneb Lähis-Ida põllumeestest

Uue uurimuse põhjal on enamus Euroopa mehi Lähis-Idast 10 000 aastat tagasi Euroopasse rännanud põllumeeste järeltulijad.

25.01.2010 15:47

Kust tulevad tähed?

Mis on ühist meie olümpialootustel Andrus Veerpalul, Jaak Mael ja Kristina Šmigun-Vähil?

19.01.2010 10:27

Visioonid aastaks 2020: inimese paleontoloogia

Siiani on valdav osa inimese evolutsiooni puudutavaid avastusi tehtud Aafrikast ja Euroopast leitud fossilide põhjal, kuid uued leiud näitavad, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka Aasiale.

14.01.2010 13:57

Kuidas eestlased telefonile vastavad? (3)

Andriela Rääbis kaitses eelmise aasta lõpus Tartu Ülikoolis doktoritöö „Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid“. Mida siis eestlased telefonitoru võttes ütlevad?

06.01.2010 16:46

HIV-positiivse elu Eestis: sünk ja trööstitu

Üsna mustades värvides hindavad Eestis elavad HIV-positiivsed oma elu. Võrreldes muudes riikides tehtud samalaadsete uuringutega on Eesti HIV-positiivsete hinnangud oma elukvaliteedile madalamad.

30.12.2009 17:28

Suvi ajab eestlasi jooma ja lapsi tegema

Rändlinnud lendavad sügisel ära lõunasse ja karu võtab talvel ette mõnekuise uinaku. Inimene peab end aga looduse krooniks ning toimetab kindlas usus, et aastaajad tema tegevust eriti ei mõjuta.

21.12.2009 13:42

Leiti Teise maailmasõja ajal põhja lastud haiglalaev

Haiglalaeva Centaur põhjalaskmist peetakse Austraalia suurimaks sõjaaegseks kaotuseks.

15.12.2009 13:26

Miks väiksed lapsed ei oska kõndida (1)

Miks inimlapsed sündides kõndida ei suuda, samas kui näiteks varsad tõusevad püsti ja kõnnivad ringi juba paar tundi peale sündimist?

14.12.2009 12:20

Mis teeb inimese eriliseks (1)

Kahtlemata on inimene kõigest üks liik paljude teiste loomaliikide seas, kuid kindlasti on inimene üks erilisemaid.

09.12.2009 14:56

Testosteroon ei põhjusta agressiivsust (2)

Uus teadustöö seab kahtluse alla laialt levinud arvamuse, mille kohaselt testosteroon põhjustab agressiivset, egoistlikku ja riskeerivat käitumist.

30.11.2009 12:29

Inimese mõtetest tehti video (5)

California ülikooli teadlasel Jack Gallantil õnnestus katsealuste ajust magnetresonantsuuringuga kopeerida pilt videofilmist, mida katsealused vaatasid.

26.02.2010 12:37

Täiskasvanutele on uneaja kvantiteet tähtsam kui kvaliteet

Aastaid on arvatud, et vanemad inimesed ei vaja nii palju uneaega kui nooremad. California ülikooli teadlaste uurimus näitab aga vastupidist.

21.02.2010 20:10

Geenid mõjutavad kunstliku viljastamise edukust

Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.

17.02.2010 18:00

Tutanhamoni ema ja isa leitud

Egiptuse kuninglike muumiate DNA-analüüs aitas kindlaks määrata vaarao Tutanhamoni ema ja isa kandidaadid.

26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

26.01.2010 10:45

Visioonid aastaks 2020: demograafia

20. sajandi märksõnaks oli rahvaarvu kiire kasv, selle sajandi märksõnaks saab aga rahvastiku vananemine.

22.01.2010 15:05

Inimene oli kunagi ohustatud liik

Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik.

18.01.2010 16:47

Enesekontroll on nakkav

Kui hoiad end tagasi loobudes näiteks ebatervislikust toidust või ületad laiskuse ning ei jäta treeningkorda vahele, siis on sellest kasu ka teistele, sest nii enesekontroll kui ka selle puudumine on nakkavad.

09.01.2010 18:36

Inimeste suhtlemine: mida sealt ikkagi saab välja lugeda?

Tartu Kommertsgümnaasiumile tehtud tulistamisähvardusega seoses sattus lapsevanemana koolimajja ka Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena dotsent Silvi Tenjes.

06.01.2010 11:37

Tüdrukute ja poiste matemaatilised võimed ei erine (4)

Rahvusvahelises uuringus selgus, et tüdrukute matemaatilised võimed ei ole tegelikult poiste omadest kehvemad.

28.12.2009 15:30

Turistid ohustavad Antarktikat

Hollandi teadlane Machiel Lamers uuris, kuidas mõjutavad Antarktikat üha suuremad turistide hordid ning kuidas selle mõju vastu võidelda.

18.12.2009 21:49

Teadlased avastasid viiruste vastu võitleva valgu

USA teadlased avastasid rakkudest valgu, mis võitleb erinevate viiruste, sealhulgas ka gripiviiruse vastu.

14.12.2009 16:32

Painajalikke mälestusi saab kustutada (2)

Kohutavaid mälestusi on võimalik peast pühkida ka ilma ravimite abita, selgub värskest USAs tehtud uuringust.

11.12.2009 13:25

Ameerikas võeti kasutusele uus hukkamisviis (1)

Kenneth Biros on esimene USA-s surmamõistetu, kes hukati ühe mürgisüstiga tavapärase kolme asemel.

04.12.2009 11:34

Uuring tegi kindlaks kõige vihasemad ameeriklased (1)

Viha tunnevad kõige rohkem noored, vähese hariduse ning lastega kodus olevad inimesed.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus