14.12.2009 12:20

Mis teeb inimese eriliseks

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (0)

Kahtlemata on inimene kõigest üks liik paljude teiste loomaliikide seas, kuid kindlasti on inimene üks erilisemaid. Kui mõni hüpoteetiline tsivilisatsioon kusagil kaugel planeedil asuks koostama entsüklopeediat Maa eluvormidest, siis ei maksa kahelda, et peatükk inimesest oleks ilmselt mahukaim.

Loetelu asjadest, mis teevad inimese eriliseks, võiks olla väga pikk. Toome ära mõned põhjused, mis võrguajakirja LiveScience arvates muudavad inimese eriliseks ning toovad ta esile teiste loomade seas.

Elu pärast lapsi

Enamik loomi paljuneb kuni surmani. Inimesed võivad aga elada veel aastakümneid pärast paljunemisea lõppu, eriti käib see mõistagi naiste kohta. Sellise olukorra on tekitanud inimestevahelised sotsiaalsed sidemed. Samas ei maksa arvata, et läbi aegade on täiskasvanuikka jõudnud inimesed oma vananevate vanemate eest lihtsalt tänutundest hoolitsenud. Vanavanemad on kuni tänase päevani ideaalsed lapsehoidjad ning küllap leidus neile läbi aja palju teisigi ülesandeid, mis tegid nad väga tugevalt üksteisele toetuvate inimeste rühmade hinnatud liikmeteks.

Pikk lapsepõlv

Inimesed on lapseeas väga pikka aega ning elu esimesel aastal lausa täiesti abitud. See on teravas kontrastis teiste loomadega, kes jõuavad suguküpsuseni väga kiirelt. Tõenäoliselt on pikk lapsepõlv hind, mida tuleb maksta selle eest, et inimese võimas aju jõuaks välja areneda ning piisavalt palju tarkust koguda.

Punastamine

Teadaolevalt on inimesed loomariigis ainsad, kes aeg-ajalt punastavad. Charles Darwin nimetas seda tunnust inimese kõige iseäralikumaks ja inimlikumaks eneseväljendusviisiks. Siiani pole selge, miks inimesed punastavad. On arvatud, et see aitab hoida meid ausamatena, tuues seeläbi kasu kogu inimkonnale, ehkki valdav enamus teadlastest peab mitte indiviidile, vaid grupile kasulike tunnuste kujunemist käsitlevat grupivaliku teooriat ekslikuks.

Tuli

Inimese võime tuld teha ja seda kontrollida annab meile teiste loomadega võrreldes väga suure eelise. Tuli võimaldab öösel kiskjaid eemal hoida, annab pimedatel õhtutel valgust, lubab asustada külmema kliimaga piirkondi ning valmistada kergemini seeditavaid ja näritavaid toite.

Riietus

Inimese keha on üsna paljas, kuid sellele vaatamata suudame elada väga mitmesuguse kliimaga piirkondades. Materjali riiete valmistamiseks on kuni viimase ajani võetud peamiselt teiste loomade seljast. Seega on inimene nagu superloom, kes suudab elada paljudes keskkondades, laenates vastava kliimaga hästi kohanenud liikidelt nende nö riideid. 

Kõne

Inimahvid on inimesele küll väga sarnased ning neile saab õpetada paljugi inimesele omast, kuid mitte rääkimist. Selleks pole nad puht anatoomiliselt võimelised, nende kõri ehitus lihtsalt ei võimalda rääkimist. Inimene omandas selle võime umbes 350 000 aasta eest.

Käed

Inimeste käed on võimsad ja mitmekülgsed tööriistad. Eriti osavad oleme me mitmesuguste esemete haaramises ja nendega erinevate liigutuste sooritamises. Vahest arvatakse, et inimese pöidlad on erilised, sest suudavad teisi sõrmi haaramisel teiselt poolt toetada, kuid see pole tõsi. Sama suudavad ka inimahvid ning rohkemgi veel. Ka nende suured varbad on pöialdele sarnased ning võimaldavad ka jalalabasid haaramiseks kasutada. Inimene selles osas kuigi võimekas ei ole. Küll aga teevad inimese eriliseks sõrmedega tehtavate liigutuste ulatus ja mitmekülgsus. Näiteks ei valmista inimesele raskusi pöidla üle käelaba väikse sõrme juurde viimine. Samuti suudame väikse sõrme viia pöidla kinnituskoha juurde. Selliseid liigutusi inimahvid teha ei suuda ning vastavalt on ka nende poolt sooritatavad liigutused piiratumad.    

Püstine asend

Inimahvid ei suuda käia püsti. Nad saavad küll püsti tõusta, kuid see on neile küllalt suur füüsiline pingutus ning pikalt nad sellist asendit hoida ei jõua. Inimese püstine asend on väga oluline, sest vabastab käed, mida saab kasutada tööriistade või relvade hoidmiseks. Sellel on siiki oma hind, mida tuleb maksta lapsi sünnitavatel naistel. Inimese sünnitus on nimelt oluliselt raskem ja valulikum kui teistel inimahvidel. Sündiva lapse suur pea asja lihtsamaks mõistagi ei muuda. Ka seljavalud on inimestel tavalised ning põhjustatud suurel määral just püstisest asendist.

Aju

Inimese aju pole küll kõige suurem. Suurima aju omanikud on kašelotid. Ka kehamassi suhtes pole meie aju suurim. Mõnedel linnuliikidel on väga kerge keha kohta suhteliselt raskem aju kui inimesel. Ometi on inimese aju võrreldava suurusega loomade seas konkurentsitult suurim ja keerukaim, millest annab tunnistust väga mitmekülgne intellektuaalne tegevus ja võime keskkonda soovitud suunas mõjutada.
15.12.2009 16:03
Mihkel Välk

Selle pealkirja all ma lootsin paremat lugu.
Ajakirja ?Tarkade Klubi? dets.2008, lk. 9 on Turovski loos ?Miks peavad inimesed nii sageli seksima?? inimese ja looma erinevuse kohta parem seletus.

Lisa kommentaar

 

Adeen Flinker/UC 02.02.2012 15:09

Kuidas mõtteid pealt kuulata?

Teadlased demonstreerisid meetodit, mis võimaldab mõtteid lugeda.

Wikimedia Commons/Lubyanka 02.02.2012 14:32

Massaaž muudab geenide avaldumist

Miks turgutab oskuslik masseerimine väsinud lihaseid?

01.02.2012 13:26

Mehed ja naised langevad sõltuvusse eri moel

Sugu mängib narkomaania kujunemisel olulist rolli.

31.01.2012 10:23

Rõuge muinasmaja elanikud: külma asemel kiusab ving

“Täna hommikul oli majas sees kümme kraadi sooja, väljas miinus 25,” ütles Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrant Viire Pajuste.

30.01.2012 15:13

Miks selg sügeleb?

Kratsimismõnu sõltub sellest, kust kratsida.

30.01.2012 10:27

Rõuges algas eksperiment: nädal muinasajas

Paukuvat pakast trotsides püüavad viis Tartu Ülikooli arheoloogiatudengit alates tänasest Rõuge muinasmajas hakkama saada nagu inimesed muinasajal.

26.01.2012 12:40

Londoni olümpia dopingulabor tuleb kõigi aegade võimsaim

Olümpiamängude ajaloo kõige kõrgtehnoloogilisem dopingukontrolli labor välistab eksimisvõimalused.

25.01.2012 12:03

Heledus on vaataja silmades

Pupillide ahenemiseks piisab heledusele mõtlemisest, näitas värske uuring.

24.01.2012 16:35

Eelkooli vilju maitstakse ülikoolis

1970ndatel aastatel koolieelse õppe programmis osalenud tänased täiskasvanud lõikavad sellest kogemusest kasu siiani, näitas värske uuring.

23.01.2012 13:57

Ülinakkava linnugripi uurijad võtsid kaheks kuuks aja maha

Gripiviiruse H5N1 ülinakkava vormi loonud Hollandi ja USA teadlased katkestavad eksperimendid.

23.01.2012 11:46

Pikaealisus on siiski mingil määral geenides

Eluea ennustatavust lubanud, kuid uurimistulemuste moonutamiselt tabatud teadlased on oma värskes uuringus tagasihoidlikumad.

19.01.2012 13:44

Mis määrab kõrge vanuse vaimuerksuse? (1)

Pärilikud tegurid mõjutavad elu jooksul intelligentsusega toimuvaid muutusi.

18.01.2012 11:01

Teismeliste aju on aldis masendusele ja mõnule

Miks jäävad sõltuvused teismelistele kergemini külge?

17.01.2012 11:47

Tõuaretus keerab koera kasuka kihva

Sama geen põhjustab nahahaigust nii inimestel kui koertel.

16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Inimese keele maitsepungad teevad kindlaks toidu rasvasisalduse.

13.01.2012 09:07

Miks on ahvidel nii erinevad näod?

Primaatide nägude arengut on mõjutanud peamiselt sotsiaalne käitumine ja keskkonnamõjud, näitas värske uuring.

Scanpix/ÕL 02.02.2012 12:51

Miks peavad spordisõbrad oma lemmikmeeskonda parimaks?

Inimesed tajuvad oma võistkonna tegutsemist teiste võistkondade omast erinevalt, näitas Austraalia teadlaste uuring.

31.01.2012 10:53

Ultraheli hävitab spermatosoide

Närvipõletike raviks mõeldud ultraheliseadmed vähendavad spermatosoidide hulka, näitas ajakirjas Reproductive Biology and Endocrinology ilmunud uurimus.

31.01.2012 09:14

Multimeediaajastu pärsib teismelise sotsiaalset arengut (1)

Pidevalt erinevaid digitaalseid seadmeid samaaegselt kasutavad teismelised tüdrukud on sotsiaalses ja emotsionaalses arengus vähem edukad, näitas värske uuring.

30.01.2012 14:36

Miks poisid hiljem rääkima hakkavad? (2)

Emaüsas kõrget testosteroonitaset kogenud poiste keeleline areng on kuni kolm korda aeglasem, näitas ajakirjas Journal of Child Psychology and Psychiatry ilmunud uurimus.

26.01.2012 13:09

Suhtlusvõrgustikud on sama vanad kui inimkond

Milline oli inimestevaheline suhtlemine enne Facebooki?

26.01.2012 11:26

Suurbritannia valmistub munarakkude geeniteraapia seadustamiseks (2)

Rakkudega manipuleerimine aitab vältida pärilikke haigusi.

25.01.2012 10:25

Loote tüvirakud parandavad nägemist

Kliiniliste katsete esmatulemused on paljulubavad – kollatähni kärbumise all kannatajate nägemine hakkas taastuma.

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

23.01.2012 13:13

Evolutsiooniteooria pooldamine sõltub kõhutundest

Miks mõned inimesed pooldavad evolutsiooniteooriat, teised mitte? Põhjus võib peituda kõhutundes.

22.01.2012 17:30

Aju ohjab allergiat

Kehavälise kogemuse loomine eksitab immuunsüsteemi.

19.01.2012 10:32

Kuu üllatab jäiste poolustega (1)

Maa kaaslasel leidub jäätunud vett.

17.01.2012 18:50

Costa Concordia: ammukõlanud hoiatused said tõeks

Hädaolukorda sattunud suurtelt ristluslaevadelt kõigi reisijate evakueerimine ei pruugi olla võimalik, olid laevanduseksperdid juba aastaid hoiatanud

16.01.2012 14:19

Harjutamine ei tee riskimises meistriks

Kogemused ei pane inimesi riske õigesti hindama.

13.01.2012 11:27

Hormoon asendab treeningut (3)

Kehalise koormuse ajal tekkiv hormoon võib aidata ülekaalulisi inimesi.