31.01.2012 09:14

Multimeediaajastu pärsib teismelise sotsiaalset arengut

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (2)
Tagasi
Edasi

Foto: Flickr/brassard

Pidevalt erinevaid digitaalseid seadmeid samaaegselt kasutavad teismelised tüdrukud on sotsiaalses ja emotsionaalses arengus vähem edukad, näitas värske uuring.

Sellise tõdemuseni jõudnud Stanfordi ülikooli teadlased leidsid ka, et erinevate seadmete korraga kasutamisest tingitud soovimatute kõrvalmõjude vastu aitab inimestega näost näkku suhtlemine.

Nad uurisid ligi 3500 tüdrukut vanuses 8-12 aastat, küsides neilt elektroonilise meelelahutuse ning sotsiaalse lävimise ja emotsionaalsete suhete kohta. "Tulemused olid ärritavad, häirivad, hirmutavad," märkis uuringut juhtinud Clifford Nass.

Ajakirjas Developmental Psychology avaldatud uuringus osalenud tütarlapsed pidid vastama, kui palju neil kulub aega videote (sh televisioon, YouTtube, filmid) vaatamisele, muusika kuulamisele, kodusele õppimisele, e-kirjadele, sotsiaalvõrgustikele, sõnumite saatmisele, videovestlusele ja telefoniga rääkimisele. Samuti küsiti tüdrukutelt, kui tihti on neil korraga käsil mitu tegevust.

Vastustest selgus, et mitme asjaga samaaegselt tegelemine, tundide kaupa videote vaatamine ning internetisuhtlus olid statistiliselt seotud rea negatiivsete kogemustega - sotsiaalse ebaedu tunnetamise, enda ebanormaalsena tundmise, lühema uneaja ning probleemsetest peredest sõprade suurema arvuga.

Uuringu autorite sõnul leidsid nad korrelatsiooni meediaharjumuste ning vähese sotsiaalse ja emotsionaalse võimekuse vahel, selge põhjus-tagajärg seose olemasolu vajab veel tõestamist.

Tulemused on kurjakuulutavad, sest uuritud vanus on tüdrukute sotsiaalses ja emotsionaalses arengus pöördelise tähtsusega. Probleemi suurendab, et lapsed muutuvad aktiivseteks meediatarbijateks üha nooremas eas.

Uuringus küsiti tütarlastelt samas ka inimestega näost näkku suhtlemisele kuluva aja kohta. Näost näkku suhtlemisele rohkema aja kulutamine seostus suurema sotsiaalse edu, enese normaalsena tundmise, pikema uneaja ning väiksema probleemsetest peredest sõprade arvuga.

Uuringu autori Roy Pea sõnul õpivad lapsed emotsioone tõlgendama teiste nägusid jälgides. "See nõuab pikka harjutamist ning seda on võimatu saavutada, kui õhtulauas vahivad kõik oma nutitelefoni," lisas ta.

Nass soovitab lastel seltskonnas viibides teistele rohkem otsa vaadata, neid tähelepanelikult kuulata ning nende emotsioone ära arvata. Korraga mitmest allikast tulevat meediavoogu jälgides ei pööra me tegelikult tähelepanu meid ümbritsevatele inimestele ning see muutub harjumuseks.

Nassi sõnul on üks teine Stanfordi ülikooli uuring näidanud, et internetisõprade pidevalt positiivsete postituste nägemine võib viia eksiarvamusele, et "kõik teised peale minu on õnnelikud".

Uuring oli jätkuks üle-eelmise aasta eksperimendile, mis näitas, et erinevaid meediume samaaegselt kasutavad inimesed ei tee tegelikult kahte asja korraga ning selle üritamise hinnaks on hajunud keskendumisvõime. 


Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!

03.02.2012 12:59
vikat

... uurijale keda "tulemused ärritavad, häirivad, hirmutavad" soovitaks rohkem kasutada digitaalseid meediaseadmeid...

Lisa kommentaar

 

A. Pickering/Wikimedia Commons 15:05

Kuidas tulevad head mõtted?

Uitav meel aitab probleeme lahendada.

Ikar.us/Wikimedia Commons 21.05.2012 11:50

Depressioon muudab internetikasutust

Veedad tunde internetis ja värskendad pidevalt lemmiklehekülge? Sul võib olla depressioon.

18.05.2012 10:44

Aasta parimad illusioonid: inetud näod (3)

Arvutis fotosid klõpsinud tudeng avastas senitundmatu psühholoogilise fenomeni.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

08.05.2012 10:45

Kes jäävad Facebooki lõksu?

Facebooki-sõltlasi tekib aina rohkem. Kes muutuvad võrgustiku orjadeks?

04.05.2012 12:49

Kus tekivad vasakukäeliste inimeste emotsioonid?

Käelisus mõjutab seda, millises ajupoolkeras tekivad tundmused, näitas ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimus.

03.05.2012 15:03

Mille poolest sarnanevad sipelgad ja inimesed?

Inimestel on rohkem ühiseid jooni sipelgate kui teiste imetajatega, näitas ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uurimus.

26.04.2012 11:39

Miks on vasakukäelised vähemuses?

Käe-eelistust mõjutavad koostöö ja konkurents.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

18.04.2012 12:54

Kas Darwin sai emotsioonidest valesti aru?

Näoilmete mõistmine võib olla kultuuriti erinev, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academies of Science ilmunud uurimus.

16.04.2012 13:17

Kus elab iseloom?

Ärevate ja rahulike inimeste aju töötab erinevalt.

12.04.2012 12:13

Koostöö kasvatas aju suureks ja keerukaks

Milleks on inimesele vajalik tohutu suur peaaju?

10.04.2012 17:59

Jäämäed ohustavad laevu ka sada aastat pärast Titanicu hukkumist

Tehnika arengust on jäämägede vahel liikuvate laevade kaptenitele vähe kasu.

09.04.2012 15:35

Pikad pausid ei takista keeleõpet

Võõra keele ajutine unarusse jätmine tuleb pigem kasuks, näitas ajakirjas PLoS One ilmunud uurimus.

05.04.2012 13:42

Suur paast muudab hüäänide toidulauda

Lihavõtte eel paastuvad inimesed panevad tähnikhüäänid jahti pidama.

31.03.2012 00:47

Näljaajal sünnib rohkem tüdrukuid (1)

Kommunistliku Hiina sotsiaalpoliitilistest eksperimentidest tingitud 1960ndate aastate näljahäda suurendas oluliselt tüdrukute osakaalu sündide arvus.

18.05.2012 11:38

Aasta parim illusioon: kadunud käsi

Kuidas nägemismeelt trikitades on võimalik aju segadusse ajada.

10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

02.05.2012 11:32

Kasv ja immuunsus võivad olla seotud

Kehapikkuse geneetika on ülimalt keeruline, näitas pügmeede geenide analüüs.

25.04.2012 10:55

Keskaja inimeste räpased raamatud paljastavad omanike harjumusi

Keskajal elanud inimesed olid samasugused nagu meie - kartsid haigusi ning jäid lugedes magama.

19.04.2012 14:35

Lihasöömine tegi inimese edukaks

Energiarikas toit lubas emadel imikud varem rinnast võõrutada.

17.04.2012 12:34

Kas puu otsast tuli alla inimahv või inimene?

Inimahvid võisid maapinnal elada juba enne esimeste inimeste ilmumist, näitas ajakirjas American Journal of Physical Anthropology ilmunud uurimus.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

11.04.2012 15:31

Miks paber vananedes koltub?

Paber saab kollaka tooni tselluloosis valguse ja õhuhapniku mõjul tekkivate keemiliste muutuste tõttu.

10.04.2012 12:21

Riidetäi ja peatäi – sama liik või lähedased sugulased?

Juustes ja rõivastel tegutsevad täid võivad olla ühest liigist.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 14:35

Sõrmejäljed reedavad pahesid

Sõrmejäljed lubavad paljastada narkomaane ja dopingupatuseid.