2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Nähtamatu gorilla efekt: Miks me ei märka asju otse oma nina all?
26.04.2011 13:37

Nähtamatu gorilla efekt: Miks me ei märka asju otse oma nina all?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (7)

Kuulus gorillaeksperiment korduses. Need, kes ei märka gorillat, jäävad tähelepanu jagamist nõudvate ülesannetega hätta.

1999. aastast pärinevas Daniel Simonsi kuulsas gorillavideo eksperimendis palutakse video vaatajatel lugeda, mitu korda valgetes särkides mängijad palli viskavad.

Loendamisega ametis olijatel jääb märkamata, et ühel hetkel ilmub mängijate keskele gorillakostüümis inimene, patsutab paar korda vastu rinda ning lahkub kaadrist. Umbes pooled, kes eksperimentides seda videot on vaadanud, ei pane gorillat tähele.

Nüüd on psühholoogid sama teemaga edasi läinud ning leidnud, et need, kes ei märka videos gorillat, jäävad hätta ka ülesannetega, kus tuleb tähelepanu mitme asja vahel jagada. Utah ülikooli psühholoogiadoktorant Janelle Seegmiller avaldab ajakirja Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory and Cognition mainumbris artikli eksperimentidest, mille abil ta selgitab, miks gorilla videos nii paljudele nähtamatuks jääb.

Inimesed, kes saavutavad kahe ülesandega üheaegset tegevust nõudvates katsetes kehvi tulemusi, ei suuda näha ka gorillat.

Teisisõnu: inimene, kes ei märka midagi otse enda nina all, sest on parajasti keskendunud mingile muule tegevusele, on väiksema töömälu mahuga. Töömälu tegeleb just parasjagu käsil olevate tegevustega – aitab lahendada matemaatikaülesannet või jätta meelde, et poest on vaja tuua mune ja piima.

Igapäevaelus oluline

Kuigi esmapilgul võib see tunduda täiesti ebaoluline, mis siis sellest, kui gorillat ei märka, on tegelikult meie igapäevaelus tihti olukordi, kus tuleb tähelepanu jagada. Kui mobiiltelefoniga rääkiv autojuht ajab vöötrajal alla jalakäija, siis võib põhjus olla sama, mis gorillavideo puhul – juht ei suutnud tähelepanu mobiilikõne ja liikluse vahel jagada ning jalakäija jäi märkamatuks.

Nii on varasemad uuringud näidanud, et vaid üks inimene 40st suudab mobiiltelefoniga rääkimise ajal autot ohutult juhtida.

1999. aastal gorillavideo eksperimendi teinud Daniel Simons Illinoisi ülikoolist ütleb, et meie kõigi tähelepanuvõimel on piirid ning tihtipeale ei suuda me ootamatusi  märgata.

Seegmilleri eksperimenti võeti 306 psühholoogiatudengit, kuid rohkem kui sada tuli kohe kõrvale jätta, sest nad olid gorillavideost varem kuulnud. Katsesse jäi 197 tudengit.

Tudengid pidid lahendama matemaatikaülesandeid ning iga ülesandega seoses meelde jätma ühe tähe, mis oli ülesande lõpus. Ülesanne oli näiteks selline: Kas 8-4 on sama palju kui 3+2? A

Kui ülesanded olid lahendatud, siis pidid katseosalised püüdma meenutama, millises järjekorras nad olid tähti näinud. Matemaatikaülesannetele vastati peaaegu veatult, mis viitab, et tähelepanu ei olnud keskendunud tähtede meeldejätmisele

Seejärel näidati osalistele gorillavideot. 58 protsenti osalistest pani tähele gorilla ekraaniletulekut. Neist, kes suutsid tähejärjekorda paremini meelde jätta, suutis gorillat märgata 67 protsenti. Tähejärjekorda kehvemini mäletajate rühmas märkas gorillat vaid 37 protsenti katseosalistest.

Simons märgib, et pole päris selge, kas oma tähelepanu paremini jagada suutvad inimesed on selleks võimelised igas situatsioonis või mängis eksperimendi puhul oma osa see, et jälgida paluti musta riietunud mängijate palliviskeid ning ka gorillakostüüm on must.

30.04.2011 18:05
endel

ma ei saa aru kuidas on võimalik seda gorillat seal mitte näha. see pole ju kärbes seal mida peab pingsalt otsima...

Lisa kommentaar
08.10.2011 14:05
mimm

Jälgida paluti ju valgesse riietunud mängijate viskeid.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus