25.10.2011 17:07
Naissprinter võib sohki teha
Olümpiamängudel pole soolisest võrdõiguslikkusest juttugi. Naisjooksjate paremik teeb valestarte üsna tihti ja praeguse valestardi definitsiooni kohaselt pääsevad nad karistuseta, leidsid Michigani füsioloogid.
Sprinterid peavad jooksma kiiresti ja alustama jooksu täpselt õigel hetkel. Liiga vara stardipakult minema kibelejale läheb kirja valestart.
Õigluse tagamiseks mõõdetakse rõhku, mida jooksja avaldab stardipakkudele. See peab jääma kindlatesse piiridesse saja millisekundi jooksul pärast startpüstoli päästikule vajutamist. Kui sportlane surus tolle sekundi murdosa jooksul pakule liiga tugevasti, näitab see, et ta pani plagama konkurentidest varem.
Sada millisekundit on seega inimese reaktsioonivõime ametlik piir. Huvitaval kombel pärineb see number 1990. aastast ning pandi paika kaheksa meessprinteri abil.
Kuid kas selline arv klapib ka naistele? Just see huvitas Ann Arboris asuva Michigani ülikooli teadlast James Ashton-Millerit. Ta analüüsis 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel võistelnud 425 mees- ja naissprinteri reaktsioonikiirusi.
Selgus, et mehed reageerisid keskmiselt 23 millisekundi võrra naistest kiiremini.
Kõige kiirema reaktsiooniga meesjooksja startis 109 millisekundit pärast stardipauku. Kõige kiiremini reageerinud naine seevastu suutis seda teha 121 millisekundi pärast. Nais- ja meesjooksjatel oli keskmiseks reaktsiooniajaks vastavalt 188 ja 166 millisekundit.
Kuid kas mehed on tõesti naistest kiiremad? Ashton-Milleri uurimisrühm on varasemalt analüüsinud, kui palju jõudu suudavad mees- ja naisjooksjad oma jalgadega tekitada. Teadlase sõnul võibki reaktsiooniaegade erinevust seletada meeste võimsamate jalalihastega.
Praegune valestardi definitsioon annab naistele selge eelise. Kui meesjooksja surub stardipakule, tekitab ta suurema vaevata rõhu, mida kohtunikke abistav süsteem peab valestardiks. Naissprinterid on väiksemad ning ilmselt ei tekita nad alati piisavalt jõudu, et valestart kirja läheks.
"Valestardi kriteeriumid pandi paika kakskümmend aastat tagasi vaid meestel mõõdetud reaktsiooniaegade abil. Iga naine, kes suudab startida 100-120 millisekundilise ajavahemiku jooksul, teeb tegelikult valestardi, kuid praeguste reeglite järgi teda karistada ei saa," selgitas Ashton-Miller.
Uurija soovitas valestardi kriteeriumid läbi vaadata. Seda tuleks teha üsna kiiresti, sest Londoni olümpiamängud on juba järgmisel suvel.
Kuid ameeriklaste uurimus ei pruugi muuta ainult autasustamispoodiumil seisjate järjekorda. Ashton-Milleri arvates võiksid autotöösturid tulevikus toota nutikaid pidurisüsteeme, mis arvestaksid sellega, kas autot juhib naine või mees ning muudaksid vastavalt sellele pidurite tundlikkust.
Uurimus ilmus ajakirjas PloS One.