Neandertallased surid välja seniarvatust varem

Kui inimesed oma rännakuga Euroopasse jõudsid, olid neandertallased juba välja surnud.

Pikka aega on teadlased vaielnud selle üle, kas Euroopas mitmes paigus elanud neandertallased ja umbes 30 000 - 40 000 aasta eest siia maailmajakku jõudnud inimesed said omavahel kohtuda.

Kaukasuse mäestikust leitud neandertallaste jäänuseid radioaktiivse süsiniku meetodil uurinud teadlased väidavad, et neandertallased olid selleks ajaks Euroopast kadunud, kui esimesed inimesed Euroopasse jõudsid.

Nimelt selgub, et neandertallaste jäänused on umbes 10 000 aastat vanemad, kui olid näidanud varasemad dateeringud.

Jäänused pärinevad Venemaalt Mezmaiskaja koopast. Uuringu autor, Oxfordi ülikooli paleoantropoloog Thomas Higham väidab, et radioaktiivse süsiniku meetodi täpsustamine võib näidata, et ka teised neandertallaste asualadelt leitud jäänused võivad olla hoopis vanemad. Artikkel ilmus sel nädalal ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

Nii võib uute andmete valguses öelda, et inimesed ja neandertallased ei saanud Euroopas kunagi kohtuda. Aasta tagasi sekveneeriti neandertallase genoom ning selle töö juhi Svante Pääbo sõnul on kõigil Aafrikast välja rännanud inimpopulatsioonidel neandertallastelt pärit geene. Geenid, mis põhjustavad teist tüüpi diabeeti, skisofreeniat ja autismi, oleme saanud pärandina kaasa just neandertallastelt. 

Aafrikast välja rännanud inimesed võisid neandertallastega ristuda kahel korral, ühel juhul siis kusagil Lähis-Ida piirkonnas 80 000 aastat tagasi, sellele viitavad Iisraelist leitud neandertallaste luud. Küsimus on nüüd, kas see teine ristumine sai üldse toimuda, kui Euroopas inimese saabumise ajal neandertallasi enam ei elanud.

Varem on neandertallaste ja inimeste kivist tööriistade ja luude radioaktiivse süsiniku meetodil analüüs näidanud, et esimesed inimesed saabusid Euroopasse 40 000 – 30 000 aastat tagasi ning jagasid siis maid juba ammu varem siin kanda kinnitanud neandertallastega.

Kuid luude uurimisel on radioaktiivse süsiniku meetodiga on Highami sõnul piir ees, sest 30 000 aastaga on praktiliselt kogu see uuritav radioaktiivse süsiniku isotoop jõudnud lõhustuda.

Lisaks tekivad dateerimisvead, kui vanem arheoloogiline materjal on saastatud nooremat päritoluga materjalidega. “Hoolikalt ja kannatlikkusega tehtud arheoloogilised kaevamised ei ole pahatihti käinud koos täpse ja usaldusväärse süsinikdateerimisega,” ütles Higham.

Varasemad uuringud on Mezmaiskaja koopa neandertallaste vanuseks hinnanud 33 000 aastat. Kuid nüüdne uus uuring nihutas selle aja varasemaks – kahe surnud lapse luud pärinevad kindlasti vähemalt 40 000 aasta tagusest ajast. Kuivõrd laste luud olid pealpool teisi, siis peavad need olema teistest uuemad.

Nüüd on Higham võtnud ette ka teistest leiukohtadest leitud neandertallaste jäänuste dateerimise ning oletab, et ka seal on tulemas muutusi.

• Tweet