Neandertallasega ristumine andis inimesele hea tervise

Suguline läbikäimine neandertallastega turgutas inimese immuunsust.

Viiruste eest kaitsvad geenid pärandasid meile neandertallased ja Denisova inimesed.

Viimased uurimused kinnitavad, et inimene ristus pärast Aafrikast välja rändamist nii neandertallaste kui Siberis elanud Denisova inimesega, keda antropoloogid tunnevad vaid Altaist leitud sõrmeluu ning üksiku hamba järgi.

Eelajaloolised ristumised pärandasid tänapäeva inimesele kuni 4 protsenti genoomist. Just neil geenidel võis olla oluline roll kaasaegse inimese immuunsüsteemi kujunemisel, usub Stanfordi ülikooli uurija Peter Parham.

Inimese keha kaitsemehhanismide hulgas on oluline roll HLA-geeniperekonnal, mis kodeerib inimese leukotsüütide pinnal asuvaid valke. HLA-geene on palju ning need kaitsevad keha erinevate tõvetekitajate eest. Mõnede HLA-1 perekonna geenide päritolu vihjab sellele, et meie eellased rõõmlesid nii neandertallaste kui Denisova inimestega.

Ilmselt juhtus see siis, kui ligi 65 000 aastat tagasi hakkasid inimesed Aafrikast välja rändama ning paljunesid teel kohatud inimlastega.

"Neandertallaste ning Denisova inimeste HLA-geenid sobisid Euroopa ja Aasia kliimas levinud tõbedele vastu panemiseks. Aafrikast tulijatel selliseid kohastumusi polnud. Nende jaoks oli kaitsva geenikomplekti hankimine väga kasulik," selgitas Parham.

Parhami juhitud rahvusvahelise uurimisrühm analüüsis erinevaid geeniproove. Nende tulemuste põhjal pärineb näiteks üks tänapäeva inimeste hulgas levinud geenivariant (HLA-B*73) Denisova inimeselt.

Sarnased tulemused olid neandertallase HLA-geenide uurimisel, ka neilt oleme päranduseks saanud kenakese hulga pärilikkusainet.

Parhami arvates pärinevad pooled eurooplaste HLA-1 geenidest inimlaste vahelistest ristumistest. Asiaatidel on iidse DNA kogus veel suurem, näiteks Paapua Uus-Guineas ulatub see 95 protsendini.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

• Tweet