2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Neandertallaste geenid aitasid inimesel levida
17.06.2011 10:08

Neandertallaste geenid aitasid inimesel levida

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (21)
Aafrikast laia ilma rändama asunud tänapäeva inimese eellased polnud kohastunud tundmatute haigustega. Oma teel kohatud inimlastega ristumine tugevdas nende immuunsüsteemi.

Möödunud aastal said inimese evolutsiooni uurijad kinnitust sellele, et pärast Aafrikast lahkumist ristus Homo sapiens kindlasti neandertallastega ning suure tõenäosusega ka Denisova inimestega.

Milline oli sarnase läbikäimise mõju inimese evolutsioonile, jäi esialgu ebaselgeks. California ülikooli uurija Peter Parham uuris lähemalt geene, mida inimesed teistelt liikidelt omandasid.

Parham keskendus inimese leukotsüütide antigeene kodeerivale DNAle – see on paarisajast geenist koosnev rühm, mis on hädavajalik immuunsüsteemi toimimiseks. HLA-geenide hulka kuuluvad ka mõned kõige suurema muutlikkusega geenid kogu inimese pärilikkusaine hulgas – sajad erinevad geenivariandid lubavad kehal erinevate haigustekitajatega hakkama saada.

Aafrika algkodust lahkunud esimestel ränduritel oli ilmselt vaid väike arv erinevaid HLA-alleele ning nad olid kohastunud peamiselt kohalike tõbedega.

Parham võrdles maailma eri piirkondadest pärinevate inimeste HLA-geene neandertallaste ja Denisova inimeste omadega. Ta leidis tõendusmaterjali, et Aafrikast välja rännanute DNA-sse ilmusid uued alleelid, mis pärinesid teistelt inimliikidelt.

Näiteks üks tänapäeva eurooplaste ja asiaatide hulgas tavaline geenivariant ei esine kunagi aafriklastel. Parham leidis selle DNA-jupi ka neandertallase genoomist ja seega võib arvata, et see pärineb just meie eellaste ja Aafrikast väljaspool elanud inimlaste ristumisest. Sarnaseid näiteid leidis California geneetik veel.

Parhami sõnul elasid nii neandertallased kui Denisova inimesed väljaspool Aafrikat üle 200 000 aasta, seega pidi nende keha kaitsesüsteem olema kohalike oludega harjunud. Selliste geenivariantide omandamine tugevdas ka Homo sapiensi immuunsust.

Teistelt inimese liikidelt saadud geenide koguhulk on üsna väike, kuid suur osa nendest on seotud just nimelt immuunsüsteemiga. Parham väidab, et pooled eurooplaste HLA-alleelid pärinevad teistelt liikidelt ning asiaatidel tõuseb see arv kuni 90 protsendini.

Selline muster on seotud erinevas kliimas kohatud haigustega – põhja poole rändajad kohtasid vähem tõvestajaid kui Kagu-Aasiasse suundujad.

18.06.2011 15:01
Teame, teame.

Täpsustuseks lisan, et igat HLA geeni on kaks varianti ehk alleeli ? üks saadakse emalt ja teine isalt. Labor ei anna inimesele vastust millised täpselt need HLA geenid inimesel on, küll aga annab vastuseks "jah" või "ei", st kas nad on või mitte.

Lisa kommentaar

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus