17.06.2011 10:08
Neandertallaste geenid aitasid inimesel levida
Aafrikast laia ilma rändama asunud tänapäeva inimese eellased polnud kohastunud tundmatute haigustega. Oma teel kohatud inimlastega ristumine tugevdas nende immuunsüsteemi.
Möödunud aastal said inimese evolutsiooni uurijad kinnitust sellele, et pärast Aafrikast lahkumist ristus Homo sapiens kindlasti neandertallastega ning suure tõenäosusega ka Denisova inimestega.
Milline oli sarnase läbikäimise mõju inimese evolutsioonile, jäi esialgu ebaselgeks. California ülikooli uurija Peter Parham uuris lähemalt geene, mida inimesed teistelt liikidelt omandasid.
Parham keskendus inimese leukotsüütide antigeene kodeerivale DNAle – see on paarisajast geenist koosnev rühm, mis on hädavajalik immuunsüsteemi toimimiseks. HLA-geenide hulka kuuluvad ka mõned kõige suurema muutlikkusega geenid kogu inimese pärilikkusaine hulgas – sajad erinevad geenivariandid lubavad kehal erinevate haigustekitajatega hakkama saada.
Aafrika algkodust lahkunud esimestel ränduritel oli ilmselt vaid väike arv erinevaid HLA-alleele ning nad olid kohastunud peamiselt kohalike tõbedega.
Parham võrdles maailma eri piirkondadest pärinevate inimeste HLA-geene neandertallaste ja Denisova inimeste omadega. Ta leidis tõendusmaterjali, et Aafrikast välja rännanute DNA-sse ilmusid uued alleelid, mis pärinesid teistelt inimliikidelt.
Näiteks üks tänapäeva eurooplaste ja asiaatide hulgas tavaline geenivariant ei esine kunagi aafriklastel. Parham leidis selle DNA-jupi ka neandertallase genoomist ja seega võib arvata, et see pärineb just meie eellaste ja Aafrikast väljaspool elanud inimlaste ristumisest. Sarnaseid näiteid leidis California geneetik veel.
Parhami sõnul elasid nii neandertallased kui Denisova inimesed väljaspool Aafrikat üle 200 000 aasta, seega pidi nende keha kaitsesüsteem olema kohalike oludega harjunud. Selliste geenivariantide omandamine tugevdas ka Homo sapiensi immuunsust.
Teistelt inimese liikidelt saadud geenide koguhulk on üsna väike, kuid suur osa nendest on seotud just nimelt immuunsüsteemiga. Parham väidab, et pooled eurooplaste HLA-alleelid pärinevad teistelt liikidelt ning asiaatidel tõuseb see arv kuni 90 protsendini.
Selline muster on seotud erinevas kliimas kohatud haigustega – põhja poole rändajad kohtasid vähem tõvestajaid kui Kagu-Aasiasse suundujad.