Nimi ei riku meest. Aga viipenimi?

Me ei kujuta endale ette, mis tunne oleks ärgata ühel ilusal hommikul nimetuna. Nimel on oluline roll meie enesemääratluses. Kas te teate, et ka kurdid inimesed panevad nii oma kaaslastele kui ka rühmast väljaspool olijatele nimesid?

Ligi 2000 Eesti kurti tunneb end koduselt viipekeelses kogukonnas, kus saab omavahel ilma pingutusteta suhelda. Kurtide maailmas jagatakse visuaalset maailmakogemust, ühiseid traditsioone ja elulaadi. Kurtide kultuuri üks väljendusi on viipenimede traditsioon. 

Üks inimene – mitu viipenime

Kurdid ja kuuljad on elanud aastasadu külg-külje kõrval. Eri ühiskondades, kultuurides ja ajaperioodidel on kurdis kehalikkuses nähtud nii vanakurja kätetööd, karistust kõrgemalt poolt kui ka jumalikku soosingut. Kurtidele on omistatud ka maagilisi võimeid, taibukust või erilist osavust.

Kehva kuulmist on minevikus pilgatud paljudes naljandites. Kurdid ise viiplevad lugusid, milles kurt on võidumees ja kuulja jääb omadega jänni.  Need on umbes samalaadsed nagu meie anekdoodid erinevatest rahvustest.

Folkloristid peavad viipenimesid viipekeele mängulise kasutamise üheks liigiks, kollektiivse mälu miniatuurseks vormiks. Viipenime annab kogukond, ise endale nime võtta ei ole kombeks. Ühel inimesel võib olla mitu nimemärki. 

Nimepanekul järgitakse teatud põhimõtteid, et inimene saaks endale selle „õige“ viipenime. Viipenimedega seonduvad reeglid ja lood moodustavad viipenimepärimuse, mida antakse käest kätte järgmisele põlvkonnale.

Huvipakkuv on maailma kohanimede ja rahvusvaheliselt tuntud isikutega seotud praktika. Esimene võimalus on luua need oma koduses viipekeeles. Teine võimalus on laenata vastava riigi kurtide viipekeelest: näiteks ’Hamburg’ saksa viipekeelest või Barack Obama ameerika viipekeelest.

Tutthabe ja Punn-nina

Riigikogu valimised lähenevad. Poliitikute viipenimede loomiseks kasutatakse erinevaid võtteid. Üks võimalusi on panna nimi inimese välimuse, näiteks mõne füüsilise tunnuse või eripära, aga ka soengu, ehete ja käitumise järgi. Näiteks meie presidendil ja mitmel tuntud poliitikul on kirjeldavad viipenimed: Toomas Hendrik Ilvesel Kikilips, Mart Laaril Mart Habe, Siim Kallasel Mister Vunts. Arnold Rüütli viipenimi Arnold Auraha osutab rinnas kantavatele aurahadele.

Nõukogude perioodist on säilinud huvitavaid viipenimesid nagu Tutthabe (Lenin – lõuahabe), Punn-nina (Nikita Hruštšov – ninal olev moodustis), Härra Kohevkulm (Leonid Brežnev – kohevad kulmud), Pigmendipea (Mihhail Gorbatšov – peas olev pigmentatsioon).

Viipenime aluseks võib olla ka isiku ees- või perekonnanime kirjapildist tekkinud assotsiatsioonid. Näiteks president Lennart Meri isikumärk on Meri. Viipenimi Jänes kuulub kultuuriminister Laine Jänesele. Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi isikumärk on vene viipekeeles Karu (Медвед).              

Mõnikord lähtutakse viipenime loomisel isiku ees- ja perekonnanime algustähtedest. Näiteks tähistab ees- ja perekonnanime initsiaalidele osutav viipenimi A+A meie peaminister Andrus Ansipit.

Kõik loeb

Initsiaalidele võib lisanduda kas isiku füüsiline tunnus või ees- või perekonnanime tõlkevaste. Näiteks president Reagini üks viipenimedest sooritatakse ameerika viipekeeles üle pea liikuva R-käekujuga – see tähistab Reagani muljetavaldavat soengut. Uus-Meremaa endisele peaministri Jenny Shipley’i viipenimeks oli J+ship (J+laev): eesnime algustähe ja perekonnanime tähenduse kombinatsioon.

Poliitikute tegemised kajastuvad nende viipenimedes. Reagani viipenimi muutus seoses atentaadis haavatasaamisega: R-käekuju osutas nüüd soengu asemel haavatasaanud kohale. Pärast Watergate'i skandaali hakkasid Ameerika kurdid teistmoodi nimetama ka president Nixonit: endine N-käekujuga osutus pikale ninaseljale asendus liikumisega üle lõua, mis tähendab valetajat. Inglise keele näitel sai Nixonist Mr. Trixon, kombineerides tema nime sõnaga tricks (eesti k. ‘sulitemp, pettus’).

Francois Mitterand’i üks viipenimesid, sooritatud M-käekujuga suu ees, osutab halvale hambumusele ja vampiirilikele lõikehammastele (Mitterand-Vampiir). Seoses valimiskampaaniaga kolmandaks presidendiperioodiks kandideerimisel lasi Mitterand valijatele meeldivama mulje jätmiseks oma lõikehambad eemaldada. Prantsuse kurdid panid talle uue viipenime: Mitterand – välja tõmmatud hammastega vampiir.

Isikumärkide põhjal ei tohiks omistada kurtidele taktitundetust või tahtlikku solvamist. Viipenime eesmärk ei ole persoonile hinnangu andmine. Kurdid ”kuulevad” silmadega. Nime loomiseks saadakse impulsse visuaalsetest signaalidest – inimeste välimusest, käitumisest, maneeridest, ja ees- ja perekonnanime kirjapildist.

Tundmata viipenime loogikat võib kuulja isik seda ekslikult tõlgendada. Kõmuajakirjanduse koomiline lugu räägib Tai peaministrist Samak Sundaravejst, keda vihastas talle määratud viipenimi, mis osutab tema suurele ninale. Sundaravej arvas, et ninast haaramine kujutab teda kahepalgelise isikuna ja osutab halvale hügieenile.

Viipenimesid, ehkki neil on hüüdnimede tunnusjooni, kasutatakse kurtide kogukonnas isikunimedena avalikul esinemisel. Viipenimi on midagi ehedat ja kurdilikku, see on intiimsem kui nii-öelda passis olev nimi.

Neutraalsuse taotlusel võidakse tuntud isikut märkida täht-tähelt – näiteks J-E-L-T-S-I-N. Kõnealuse isiku puhul tuleb mainida, et tal on vähemalt kaks viipenime: esimene osutab kohevale soengule ja teine puuduvale sõrmele. Vene kurtide hulgas on levinud veel kolmaski variant, mis viitab alkoholi liigtarvitamisest punetavale ninale.

Ega viipenimedki meest riku – kui ainult mees ise oma mainet ära ei riku. Ja kui ta seda teeb, siis avaldub see ka viipenimes.

Liina Paales on Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna doktorant. Tema artikkel on üks Tartu Ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursi paremate hulka jõudnud töödest. Konkurssi aitas korraldada Haridus- ja Teadusministeerium.

• Tweet