08.09.2011 10:48
Progressiivne tulumaks suurendab õnnetunnet
Maksusüsteemi progressiivsemaks muutmine teeb inimesed
õnnelikumaks ning sellega võib kaasneda ka sotsiaalse heaolu ühtlustumine,
näitas värske uuring.
Sageli räägitakse, et võrdse maksumääraga
proportsionaalse maksusüsteemi puhul tunnevad inimesed end paremini kui
progressiivse maksustamise korral, kus rikkamate inimeste jaoks kehtivad
kõrgemad maksumäärad. Näiteks USA on viimastel aastakümnetel oma
maksustruktuuri progressiivsust vähendanud ning Eestis kehtib järjekindlalt
proportsionaalne maksusüsteem.
Ajakirjas Pychological Science ilmuv uuring võrdles aga
54 riiki ning leidis, et maksumäärade ühtlustamisega võib kaasneda ka
sotsiaalse heaolu ühtlustumine. Virginia ülikooli psühholoogi ja uuringu ühe
autori Shigehiro Oishi sõnul on kodanikud seda õnnelikumad, mida progressiivsem
on riigi maksupoliitika.
Teadlased analüüsisid Gallupi 2007. aasta üleilmse
küsitluse, mis hõlmas 54 riiki ja ligi 60 000 inimest, andmete põhjal maksude
progressiivsuse ja heaolu vahelist suhet.
Heaolu mõõtmiseks kasutasid teadlased inimeste hinnangut
oma üldisele elukvaliteedile ning igapäevasele positiivsete ja negatiivsete
emotsioonide kogemisele. Analüüsi käigus vaadeldi ka, kui rahul olid küsitletud
inimesed riigi poolt pakutavate avalike teenustega.
Progressiivsuse määra mõõdeti kõrgeimate ja madalaimate
maksumäärade vahe abil, mida oli korrigeeritud segavate tegurite, nagu
leibkonna suuruse, tasutud sotsiaalmaksude ja inimeste maksutulude suuruse
põhjal.
Keskmiselt kaldus kõige progressiivsemate
maksusüsteemidega riikide elanike hinnang oma üldisele elukvaliteedile võimaliku
parima hinnangu suunas. Küsitluse tulemused näitasid ka, et sellistes riikides
esineb inimestel rohkem rahuldust pakkuvaid kogemusi ja vähem kimbatust tekitavaid
olukordi kui vähem progressiivsete maksudega riikides.
Suurema üldise õnnetundega kaasnes ka suurem rahulolu
avalike teenustega, nagu näiteks eluasemete, hariduse ja ühiskondliku
transpordiga.
Suurem riigieelarve eraldi võetuna ei tähendanud
automaatselt riigi elanike suuremat õnnetunnet, kuigi osa inimeste heaolust oli
siiski seotud rahuloluga riigi poolt finantseeritud teenuste suhtes. Tegelikult
esines valitsuse kulutuste ja keskmise õnnetunde vahel isegi kergelt negatiivne
seos.
Oishi arvates võib see osutada riikidevahelistele
erinevustele nende teenuste pakkumise tõhususe või inimestele kättesaadavuse
osas. Näiteks kulutab USA haridusele ja tervishoiule teistest arenenud
riikidest rohkem, kuid vaatamata sellele ei paikne ta nendes valdkondades riikide
pingeridades kuigi kõrgel kohal.
Uuringul on Oishi sõnul olulised sotsiaalsed järelmid.
Kui ühiskonna eesmärgiks on inimeste õnn, siis on maksupoliitika väga oluline,
sest teatud poliitikatel, sealhulgas progressiivsel maksustamisel, on omadus
soodustada inimeste õnnetunde suurenemist.