16.11.2009 12:25
Psühholoogiline test võib näidata ka mitte midagi
Test, mida
personaliotsingufirma kasutab kandidaatide seast kõige sobivamate
väljasõelumiseks, ei pruugi tegelikult anda mingit infot tööks vajalike
isikuomaduste kohta.
Kahtlase
väärtusega teste kasutavad personali valikuks isegi Eesti riigiasutused. Üks
sellistest testidest, nn „Thomase meetod“ on kaitseressursside ametis kasutusel
kutsealuste hindamiseks.
Tartu Ülikooli
psühholoogiainstituudi teadur Kenn Konstabel on püüdnud otsida teadustöid, mis
viitaksid, et selle testi tulemused põhinevad teaduslikult tõestatud väidetele.
Kuid peale ühe hispaaniakeelse artikli ei ole tal õnnestunud leida midagi.
Testi Eestis müüva firma kodulehel on küll öeldud, et seda on „teaduslikult uuritud“,
kuid ei ole viidatud ühelegi teaduslikule allikale, mis tõestaks, et test
mõõdab seda, mida ta peaks mõõtma.
„Psühholoogiline test
ei ole lihtsalt seltskondlik meelelahutus,“ ütles Konstabel. „Testi puhul on
olulisim valiidsus – kas test mõõdab tegelikult seda, mida ta peab mõõtma.“
Testide
kasutamises on Eestis nii palju möödalaskmisi, et psühholoogiainstituudi hiljutise
vilistlaspäeva ettekanded olid pühendatud sellele teemale.
Mida teha?
Kui test ei näita
seda, mida see peaks näitama, siis võib tulemuseks olla vale otsus. Ametikoha
saajal ei pruugi olla need isikuomadused, mida koht eeldab.
Konstabel
soovitab ametiasutustel, kes personalivalikut tellivad kindlasti firmadelt
küsida, kas kasutatavate testid on valiidsed, kas need on Eesti tarbeks
kohandatud ning kas tulemuste paikapidavust on kontrollitud. „Kui selliseid
andmeid pole firmal esitada, siis ei tasuks nende teenuseid kasutada. Lisaks
tõestamata väärtusega testide kasutamisele eksitakse sageli ka autoriõiguse
vastu, mis sisuliselt tähendab varastatud kauba müümist,“ märkis Konstabel.
Kahtlase
väärtusega teste ei kasutata ainult personalivalikus.
Kliinilises
psühholoogias leiab laialdaselt kasutust MMPI – 1930. aastatel koostatud
mahukas, üle 500st küsimusest koosnev test, mis peaks aitama välja selgitada
levinumaid psüühikahäireid. „Juba pool sajandit tagasi väitsid paljud, et see
küsimustik on moraalselt vananenud. Eestikeelne 1970-ndatest pärit kohandus ei
ole originaalist parem.“
Tartu Ülikooli
kliinilise psühholoogia lektor Maie Kreegipuu sõnul püüti MMPI depressiooni
väljaselgitamiseks mõeldud 60-st küsimusest koosneva alaskaala paikapidavust
Eestis kontrollida. Tulemuseks oli see, et 20 küsimust 60st näitasid midagi
depressiooni kohta. „Ülejäänud 40 näitasid aga kurat teab mida,“ ütles
Kreegipuu.
Konstabel
rõhutab, et psühhiaatriline diagnoos ei tugine kunagi ainult testist saadud
infole. „Kurb on aga see, kui usutakse kahtlase väärtusega teste. Inimene
täidab ära 500 küsimust, kuid kasulikku infot tegelikult ei tulegi,“ lisas ta.
www.intestcom.org/guidelines/index.php