Rääkimine kuld…?

New Yorgil ja Londonil on kosmopoliitsete ja rikaste linnade reputatsioon. Kuid kas mitmekesiste sotsiaalsete võrgustikega kogukonnad on ka tõepoolest jõukamad?

Tõepoolest. Kõigi Suurbritannias tehtud telefonikõnede analüüs (kõnelejate isikuandmeid teadlaste käsutuses ei olnud) näitas, et jõukamad on sellised kogukonnad, mille elanikel on kirevam suhtlusvõrgustik, vähemalt telefonikõnede põhjal tehtud järelduste põhjal.

Pikka aega on sotsiaalteadlased olnud veendumusel, et kogukonna liikmete omavahelise suhtluse määr avaldab mõju kogukonna heaolule. Samuti on uuringud leidnud, et suurema tutvusringkonnaga inimesed leiavad kergemini töö, neil on suurem palk ning neid saadab edu ka ettevõtjana.

Miljonid telefonikõned

Kuid kas see seaduspära peab paika ka suuremate kogukondade puhul? Kirevam suhtlusvõrgustik ja kogukonna jõukus on kooskõlas? Neile küsimustele vastamiseks nappis teadlastel seni andmeid, ütles USA Santa Fe instituudi arvutiinsener Nathan Eagle võrguväljaandele Science NOW.

Eagle koos sama instituudi telekommunikatsiooniinseneri Rob Claxtoni ja Brookingsi instituudi sotsioloogi Michael Macyga võtsid ette andmed Suurbritannia kohta.

Kogukondade jõukuse hindamiseks oli aluseks 2004. aasta Briti valitsuse poolt koostatud vaesusindeks, milles hinnati riigi 32 482 piirkonna suhtelist jõukust võttes aluseks sissetulekud, haridustaseme, töötuse määra, tervise- ja kuritegevuse näitajad ning andmed elutingimuste kohta.

Piirkondade indeksid kõrvutati sellest paigast tehtud telefonikõnede andmebaasiga.

Seejärel seisis teadlastel aga ees raskem pähkel: kuidas hinnata kogukonna suhtlusvõrgustike mitmekesisust.

Võrdluse aluseks oli 2005. aasta augustikuu andmebaas Suurbritannias tehtud telefonikõnede kohta, mis sisaldas anonüümseid andmeid 90 protsendi mobiilikõnede ja 99 protsendi tavatelefonidelt tehtud kõnede kohta.

Telefonide vahel toimunud kõnedest panid nad kokku võrgustiku, milles oli ligi 65 miljonit sõlmpunkti, mida ühendas 368 miljonit joont. Sõlmpunkt tähistas telefoni ja joon tähistas telefonide vahel toimunud kõnet.

Kes kui palju suhtleb?

Suhtluse mitmekesisuse aluseks võtsid teadlased valemi, mille põhjal arvutatakse Shannoni entroopiat. Kui inimene helistas selle kuu aja jooksul 11 erinevale inimesele ning rääkis kõigiga umbes sama pikalt, siis tema suhtluse mitmekesisuse indeks oli ligikaudu 1, mis viitab suurele mitmekesisusele.

Kui inimene rääkis kuu aja jooksul ainult ühe ja sama inimesega, siis tema suhtluse mitmekesisuse indeks läheneb nullile, st mitmekesisus on väike.

Samamoodi määratleti kõnede puhul ka geograafiline varieeruvus, sõltuvalt sellest, kas helistaja helistas vaid ühte-kahte kohta või oli kõneadressaatide geograafiline haare laiem.

Seejärel kõrvutati andmed, mis määratlesid piirkondade jõukust ja suhtluse mitmekesisust. Selgus, et paigad, mille elanikud suhtlevad rohkem ja mitmekesisemalt, kalduvad olema ka jõukuse poolest esirinnas.

Kuid Eagle’i sõnul pole võimalik öelda, mis on põhjus ja mis tagajärg, ehk siis kas suhtluse mitmekesisus toob jõukuse majja või põhjustab jõukus aktiivsemat suhtlust.

• Tweet