28.05.2010 15:32
Raha takistab elust rõõmu tundmist
Tähelepanek, et raha eest õnne ei osta, on sajandeid vana.
Nüüd on teadlased katseliselt näidanud, et ainuüksi rahale mõtlemisest on
küllalt, et kaotada võime lihtsatest asjadest rõõmu tunda.
Belgias asuva Ličgei ülikooli teadlased kasutasid raha mõju
uurimiseks 350 täiskasvanud katsealuse abi, kes hoidsid ülikoolis kõige
erinevamalt tasustatud ametikohti. Katsealused täitsid küsimustiku, milles
tunti huvi nende sissetulekute, säästmise, rahasse suhtumise ja nii-öelda
lihtsatest asjadest rõõmu tundmise kohta, kirjutas Physorg.
Tulemuste analüüsimise järel selgus, et jõukamad inimesed
olid kehvemad elunautijad, mis mõnevõrra vähendas nende õnnetunnet, kuid
kokkuvõttes olid nad suuremate võimaluste tõttu siiski natuke õnnelikumad
vaesematest katsealustest.
Katsealused jagati kahte juhusliku koosseisuga rühma.
Esimesele rühmale näidati pilti sularahapakkidega. Teisele rühmale näidati sama
pilti hägustatult, nii et polnud võimalik aru saada, mida pildil on kujutatud.
Seejärel täitsid mõlema rühma liikmed küsimustiku, milles
uuriti täpsemalt nende võimet väikestest asjadest rõõmu tunda. Selgus, et see
rühm, kes oli just näinud suurt hunnikut raha, ei suutnud teise rühma
liikmetega võrreldaval määral elu nautida.
Järgmise testi käigus uuriti katsealuste suhtumist
okolaadi. Taas näidati ühele rühmale raha, teisele aga neutraalset objekti.
Seejärel anti igale katsealusele tükk okolaadi ning mõõdeti aega, mille
jooksul nad selle ära sõid. Kaks hindajat võtsid aega ning panid kirja oma
arvamuse, mil määral katsealune nende arvates okolaadisöömist nautis. Hindajad
ei teadnud, kas konkreetne katsealune oli näinud pilti rahast või mitte. Need,
kelle meeli oli just raha näitamisega mõjutatud, sõid oma okolaaditüki ära
keskmiselt 32 sekundiga. Ülejäänutel kulus selleks aga 45 sekundit.
Teadlased järeldasid sellest, et taas takistas vaid raha
nägemine inimestel okolaadi täiel määral nautimast. Kui vaid raha nägemine on
takistuseks elust täiel määral rõõmu tundmisel, siis on mõistetav, miks rikkuse
suurenemisel õnnetunne samavõrra kasvama ei kipu.
Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Science.