21.12.2011 17:03
Stonehenge'i siseringi kivide päritolu sai selgeks
Briti geoloogid selgitasid välja kivimurru, kust
pärinevad kuulsa Stonehenge'i kõige seespoolsema ringi kivid.
Seni ei olnud avastatud ühegi selle eelajaloolise
monumendi ehitamiseks kasutatud kivi täpset päritolukohta, oli vaid teada, et
need pärinevad Lõuna-Walesist.
Robert Ixer Leicesteri ülikoolist ja Richard Bevins
Walesi rahvusmuuseumist uurisid põhjalikult Walesi edelaosas asuva
Prembrokshire’i krahvkonna erinevatelt kivipaljandikelt võetud kivimiproove,
kirjutas Wired Science.
Nad selgitasid Stonehenge'i ehitamisel kasutatud
rüoliiditükkide päritolu välja petrograafilise analüüsi abil. Petrograafia on
kristalsete kivimite mikroskoopilise kirjeldamisega tegelev teadusharu.
Nendest sinakatest kiltkividest on moodustatud monumendi
sisering ja hobuserauakujuline kaar. Bevins ja Ixer avastasid, et kivid
pärinevad Pembrokeshire’i põhjapoolses osas asuvast Craig Rhos-y-Felini
nimelisest 65 meetri pikkusest kivipaljandikust, mis asub Stonehenge'ist umbes
250 kilomeetri kaugusel.
Selgusetuks jääb, kuidas suutsid hilise kiviaja inimesed
5000 aastat tagasi need tohutud kivimürakad, millest suurimad kaaluvad kuni 26
tonni transportida Walesist Lõuna-Inglismaale.
Kive võidi transportida meritsi või mööda Avoni jõge,
maismaal kasutati aga rullikuid. Teise arvamuse kohaselt võisid kivid sinna
sattuda sadu tuhandeid aastaid varem hiiglaslike liustike abiga.
Ixer ja Bevins loodavad, et monumendi sisemise ringi
kivide täpse päritolukoha tuvastamine aitab välja selgitada, kuidas need
läbisid enam kui 250 kilomeetri pikkuse teekonna.
Stonehenge'i monumendis tooniandvad hiiglaslikud
silekaljud lisandusid sajandeid hiljem ning pärinevad kusagilt Marlborough
Downsi piirkonnast, mis asub ehitisest umbes 40 kilomeetrit põhja pool.
Stonehenge'i otstarbe kohta on püstitatud palju
hüpoteese, kuid täit tõde pole selgunud. On arvatud, et see oli observatoorium,
ohvripaik või pühakoda.