2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Suhtlusvõrgustikud on sama vanad kui inimkond
26.01.2012 13:09

Suhtlusvõrgustikud on sama vanad kui inimkond

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)
Tuleb välja, et suhtlusvõrgud ei ole aastatuhandete jooksul üldse muutunud, näitas ajakirjas Nature ilmunud uurimus.

Looduses käib pidev olelusvõitlus, kuid tehakse ka koostööd.

Psühholooge ja antropolooge huvitab, kas moodsale inimesele iseloomulikud suhtlusvõrgud on moodsa ühiskonna omapära või tekkisid need kauges minevikus, mil tingimused olid hoopis teistsugused.

Altruismi ja koostöö tekkimine esitab väljakutse ka evolutsiooniteooriale. Kõik koostöö tekkimist selgitavad teooriad võtavad aluseks selle, et altruistid peavad ühte hoidma teiste heldemeelsetega.

Igasugune ennastohverdav käitumine nagu näiteks toidu andmine võõrastele sai tekkida siis, kui sellest oli altruistile kasu. Vastasel korral oleksid kõik altruistid peatselt isekamate karjaliikmete poolt välja tõrjutud.

Kuna inimese varaseid eellasi pole võimalik uurida, siis kasutatakse suhtlusvõrgustike arengu mudelina iidse elulaadiga hõime.

Harvardi ja Cambridge´i ülikoolide uurijad kasutasid mudelina hadza hõimu, kes elab Tansaanias Evasi järve ääres. Tuhatkond hadzat elab seal küttide-korilaste kombel. Nad koguvad  juuri, mugulaid ja puuvilju ning kütivad kõike alates karihiirest kuni kaelkirjakuni.

Harvardi teadlane Coren Apicella küsitles kahe kuu jooksul 205 täiskasvanud hõimuliiget.  Ta tegi kindlaks, kui koostööaldis nad on ning kaardistas inimeste sõprussuhteid.

Selleks palus uurija hadzadel nimetada kaaslasi, kellega nad tahaksid järgmises laagrikohas koos elada.

Seejärel andis Apicella igale inimesele mett, mis on hadzade jaoks väga väärtuslik ning palus seda kinkida kolmele hõimukaaslasele. Lisaks said hadzad uurijalt veel mett, mida nad võisid endale jätta või teistele kingiks anda.

Moodustunud suhtlusvõrkude kaardistamisel selgus, et altruistlikud hadzad ja need, kes ei tahtnud koostööd teha, moodustasid täiesti erinevad grupid.

Apicella uuris veel võimalikke tunnuseid, mis võivad inimesi ühendada – näiteks sarnane kasv, vanus ja toidueelistus. Samuti  analüüsisid uurijad seda, kas hadzade sõbrad saavad omavahel hästi läbi.

Kokku võrdlesid teadlased ligi tosinat näitajat, mida tänapäevaste inimestevaheliste võrgustike iseloomustamiseks kasutatakse.

Hadza küttide-korilaste sotsiaalvõrk sarnanes igati tänapäevastele suhtlusvõrkudele.

"Ürgsed inimestevahelised võrgustikud sarnanevad väga sellele, mida me tänapäeval näeme," selgitas uurimuse autor Harvardi ülikooli professor Nicholas Christakis.

Tema sõnul tõendavad hadza hõimu inimeste suhted seda, et sotsiaalvõrgustikud tekkisid juba väga kaua aega tagasi ning pole oluliselt muutunud.

 

Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus