26.01.2012 13:09
Suhtlusvõrgustikud on sama vanad kui inimkond
Tuleb välja, et suhtlusvõrgud ei ole aastatuhandete jooksul üldse muutunud, näitas ajakirjas Nature ilmunud uurimus.
Looduses käib pidev olelusvõitlus, kuid tehakse ka koostööd.
Psühholooge ja antropolooge huvitab, kas moodsale inimesele iseloomulikud suhtlusvõrgud on moodsa ühiskonna omapära või tekkisid need kauges minevikus, mil tingimused olid hoopis teistsugused.
Altruismi ja koostöö tekkimine esitab väljakutse ka evolutsiooniteooriale. Kõik koostöö tekkimist selgitavad teooriad võtavad aluseks selle, et altruistid peavad ühte hoidma teiste heldemeelsetega.
Igasugune ennastohverdav käitumine nagu näiteks toidu andmine võõrastele sai tekkida siis, kui sellest oli altruistile kasu. Vastasel korral oleksid kõik altruistid peatselt isekamate karjaliikmete poolt välja tõrjutud.
Kuna inimese varaseid eellasi pole võimalik uurida, siis kasutatakse suhtlusvõrgustike arengu mudelina iidse elulaadiga hõime.
Harvardi ja Cambridge´i ülikoolide uurijad kasutasid mudelina hadza hõimu, kes elab Tansaanias Evasi järve ääres. Tuhatkond hadzat elab seal küttide-korilaste kombel. Nad koguvad juuri, mugulaid ja puuvilju ning kütivad kõike alates karihiirest kuni kaelkirjakuni.
Harvardi teadlane Coren Apicella küsitles kahe kuu jooksul 205 täiskasvanud hõimuliiget. Ta tegi kindlaks, kui koostööaldis nad on ning kaardistas inimeste sõprussuhteid.
Selleks palus uurija hadzadel nimetada kaaslasi, kellega nad tahaksid järgmises laagrikohas koos elada.
Seejärel andis Apicella igale inimesele mett, mis on hadzade jaoks väga väärtuslik ning palus seda kinkida kolmele hõimukaaslasele. Lisaks said hadzad uurijalt veel mett, mida nad võisid endale jätta või teistele kingiks anda.
Moodustunud suhtlusvõrkude kaardistamisel selgus, et altruistlikud hadzad ja need, kes ei tahtnud koostööd teha, moodustasid täiesti erinevad grupid.
Apicella uuris veel võimalikke tunnuseid, mis võivad inimesi ühendada – näiteks sarnane kasv, vanus ja toidueelistus. Samuti analüüsisid uurijad seda, kas hadzade sõbrad saavad omavahel hästi läbi.
Kokku võrdlesid teadlased ligi tosinat näitajat, mida tänapäevaste inimestevaheliste võrgustike iseloomustamiseks kasutatakse.
Hadza küttide-korilaste sotsiaalvõrk sarnanes igati tänapäevastele suhtlusvõrkudele.
"Ürgsed inimestevahelised võrgustikud sarnanevad väga sellele, mida me tänapäeval näeme," selgitas uurimuse autor Harvardi ülikooli professor Nicholas Christakis.
Tema sõnul tõendavad hadza hõimu inimeste suhted seda, et sotsiaalvõrgustikud tekkisid juba väga kaua aega tagasi ning pole oluliselt muutunud.
Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!