05.04.2011 20:54
Tarbitava alkoholi koguseid mõjutab üks geen
AUTS2 on geen, mida seostatud nii autismi kui ka
aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega, kuid selle täpne funktsioon on seni jäänud
selgusetuks.
Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences
ilmunud Londoni kahe ülikooli teadlaste juhtimisel valminud uuring näitab, et
AUTS2 võib olla seotud alkoholi liigtarvitamisega. Leiti, et sel geenil on kaks
varianti, üks kolm korda tavalisem kui teine. Haruldasema
geenivariandiga inimesed joovad keskmiselt viis protsenti vähem alkoholi kui
tavalise geenivariandiga isikud. AUTS2 on kõige aktiivsem neis ajuosades, mis
on seotud neuropsühholoogiliste tasustusmehhanismidega. Sestap võib arvata, et
geen mõjutab joomise käigus positiivsete emotsioonide tekkimist.
Arstid ja bioloogid on ammu kokku leppinud, et alkoholi
kuritarvitamisel on osaliselt geneetiline tagapõhi. Kuid seniajani pole olnud
teada ühtki geeni, mille poole näpuga näidata. Ainsaks napsitamisega seotud
geeniks on olnud see jupp DNAd, mille põhjal toodetakse alkoholi dehüdrogenaasi
– ensüümi, mis alkoholimolekuli maksas ära lõhub.
Suures rahvusvahelises uurimuses osalesid ka Tartu Ülikooli teadlased professor Andres Metspalu juhtimisel. Autorid analüüsisid rohkem kui 26 000
vabatahtliku katseisiku DNAd. Teiste hulgas osales uuringus ka ligi 1000 Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu geenidoonorit. Alkoholi tarvitamisharjumuste kohta täitsid
uuritavad küsimustiku. Kui potentsiaalne joomist mõjutav geen oli sõelale
jäänud, kontrollisid uurijad oma avastust veel 21 000 inimese geeniproovide abil.
Pärast AUTS2 identifitseerimist uurisid bioloogid
geenivariantide aktiivsust ajukoes. Nad leidsid, et väiksema
alkoholitarvitamisega seotud geenivariant oli aktiivsem. Samuti testiti
laborihiirte geene. Selgus, et erineva alkoholilembusega näriliste hulgas
töötasid eri tüüpi uuritava geeni variandid. Kontrolliks blokeerisid uurijad
AUTS2le lähedase geeni äädikakärbestel, nii muutusid putukad alkoholi suhtes
vähem tundlikuks. Seega võib öelda, et AUTS2 on seotud alkoholitarvituse
reguleerimisega mitmetel erinevatel loomaliikidel.
Londoni Imperial College´i professor Paul Elliott
selgitas: "Inimeste käitumist, sealhulgas ka napsitamist mõjutavad väga
paljud tegurid. Ühemunakaksikutega tehtud uuringutest teame, et geenidel võib
alkoholismi välja kujunemises olla oluline roll. Üks geen ei pruugi kõike
määrata, kuid ma usun, et AUTS2 leidmine aitab edaspidi palju paremini
selgitada purjutamise bioloogilisi mehhanisme."
"Inimesed joovad alkoholi väga erinevatel põhjustel.
Kui lõpuks selgub, kui suurt rolli geenid alkoholi tarvitamises mängivad, on
võimalik alkoholismi tõhusamalt ennetada ning pakkuda paremat võõrutusravi," lisas psühhiaatriaprofessor Gunter Schumann.