Toidust unistamine aitab vähem süüa

Psühholoogid väidavad, et kommide või juustu söömise kujutlemine vähendab nende tegelikku tarbimist.

Ekspertide sõnul võib see avastus aidata luua paremaid strateegiaid kaalus allavõtmiseks, kirjutab ajakiri Science. Selleks, et toidukoguseid vähendada ja seejuures mitte näljatunnet kannatada, on vaja kõigest head kujutlusvõimet.

Kuigi hõrgu toidu ettekujutamine üldjuhul suurendab isu ja paneb suu vett jooksma, siis vabatahtlike peal läbi viidud uuring seab selle kahtluse alla.

Kujutage ette, et sööte lusikatäite haaval ära suure lisanditega jäätise. Uuringut juhtinud USAs Pittsburghis asuva Carnegie Melloni ülikooli eksperimentaalpsühholoogi  Carey Morewedge’i sõnul võib sellel olla hoopis vastupidine mõju.

Kohanemine hoiab isu vaos

Teadlased on avastanud, et korduv kokkupuude konkreetse toiduga vähendab soovi seda rohkem tarbida. Protsess, mida psühholoogid nimetavad  kohanemiseks, hoiab isu vaos ega arvesta füsioloogiliste signaalidega, nagu kõrgenenud veresuhkru taseme või suurenenud kõhuga.

Morewedge’i sõnul saab nende uuringu tulemusi kasutada toitumiskäitumise kujundamisel, mis võimaldaks inimestel süüa ihatust vähem ebatervislikku toitu ning otsustada tervislikuma toiduvaliku kasuks.

Samuti usuvad nad, et uuringu tulemustest võib olla kasu lahenduste leidmiseks, mis aitaksid summutada ihasid ka teiste ainete, näiteks sigarettide või alkoholi puhul.

Morewedge’i sõnul on täiesti vale strateegia üritada inimese mõtteid ihaldatud toitudest vähema tarbimise nimel maha suruda. Tema juhitud uuringud näitasid, et inimesed, kes kujutasid ette pidevalt suutäite kaupa konkreetse toidu söömist, sõid hiljem seda toitu vähem kui inimesed, kes kujutasid selle söömist ette ainult mõne korra või pidid täitma mõnda muud ülesannet.

Morewedge’i töörõhm toitis 51 vabatahtlikku tudengit M&M kommide ja juustukuubikutega. Esimese eksperimendi käigus pidid osalejad kõigepealt kujutama ette 33 korduvat liigutust.

Kommid ja juust

Pooled neist kujutasid ette, et sõid 30 kommi ning pistsid tasulise pesumasina pilusse kolm 25-sendist. Teine pool osalejatest kujutas ette, et sõi kolm kommi ja pistis pesumasina pilusse kolmkümmend 25-sendist. Seejärel võisid kõik süüa kausist nii palju komme, kui soovisid.

Need, kes olid kujutanud enne ette rohket kommisöömist, sõid keskmiselt kolm kommi, teised aga keskmiselt viis kommi.

Järgmisena katsetasid teadlased oma avastust juustu peal. Sarnaselt M&M kommidega  tarbisid 30 juustukuubiku söömist ette kujutanud inimesed reaalselt hiljem  juustu vähem. Seega on kohanemise efekt spetsiifiline kujutlustes söödava toidu tüübi suhtes.

Küsimustikes vastasid uuringus osalenud vabatahtlikud, et vaimne kujutlus ei vähenda nende jaoks konkreetse toidu meeldimist. Samas viimane eksperiment, mille käigus tuli juustukuubikute teenimiseks mängida arvutimängu, näitas, et ettekujutus võib siiski vähendada inimeste pingutusi toidu saamise nimel.

Morewedge'i sõnul koosneb inimeste ihalus toidu järele kahest komponendist: meeldimisest ja tahtmisest. Inimesele võib väga meeldida jäätis, kuid ta ei pruugi seda tahta hommikusöögiks.

Tahtmine on aga soov konkreetset toitu kohe süüa või saada seda hiljem rohkem. See tundub mõjutavat pigem inimese tungi toidu järele, mitte seda kui maitsvaks ta seda toitu peab.

Washingtoni riigiülikooli psühholoogi Frances McSweeny sõnul võib teadlaste avastus leida praktilisi lahendusi. Näiteks üheks võimalikuks strateegiaks kaalujälgijate jaoks oleks enne iga söögikorda veeta mõned minutid, kujutades ette nende toitude söömist, mida parasjagu sööma asutakse. Suurbritannias asuva Birminghami ülikooli psühholoogi Suzanne Higgsi sõnul võib seda tüüpi vaimne harjutus aidata ka söögikordade vahel esinevate isudega toime tulla . 

• Tweet