06.01.2010 11:37

Tüdrukute ja poiste matemaatilised võimed ei erine

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee	Loe kommentaare (4) Samal teemal (0)

Siim Sepp

Skype:
siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (4)
Samal teemal (0)

Rahvusvahelises uuringus selgus, et tüdrukute matemaatilised võimed ei ole tegelikult poiste omadest kehvemad.

Poisid on aga oma matemaatilise võimekuse suhtes enesekindlamad, samuti mõjutab tüdrukute matemaatilisi võimeid kultuuritaust: suurema sugudevahelise ebavõrdsusega riikides läheb tüdrukutel matemaatikas enamasti kehvemini kui poistel, kirjutas Physorg.

"Naiste nõrgemad matemaatilised oskused on stereotüüp, mis on tegelikkusega otseses vastuolus,” ütles ajakirjas Psychological Bulletin avaldatud metaanalüüsi esimene autor, USAs asuva Villanova ülikooli psühholoog Nicole Else-Quest. "Leidsime, et tüdrukud on sama võimekad kui poisid, kui neid samaväärselt haritakse ja kui neil on eeskujuks teisi naisi, kes matemaatika abil kaugele on jõudnud.

Samas leiti, et tüdrukud usuvad oma matemaatilistesse võimetesse vähem kui poisid, mis võib aidata seletada, miks tüdrukud valivad poistest harvemini teadlase-, tehnoloogiaeksperdi, inseneri- või matemaatikukarjääri.

Else-Quest ja tema kolleegid uurisid kahe suure laste matemaatilisi võimeid hindava uuringu andmeid, kus ühtekokku oli esindatud 493 495 õpilast 69 riigist vanuses 14-16 aastat. Tüdrukute ja poiste vahel ei esinenud keskmiselt suuri erinevusi, kuid riigiti esines sugude vahel olulisi erinevusi.

Uurimustes hinnati ka õpilaste usku oma matemaatilistesse võimetesse ja seda, kui oluliseks nad matemaatikat oma tulevast karjääri silmas pidades hindasid. Hoolimata üldisest sugudevahelise erinevuse puudumisest pidasid poisid end matemaatikas keskmiselt tugevamaks kui tüdrukud ning olid rohkem motiveeritud matemaatikaga tegelema.

Teadlased hindasid uuritud riikides ka erinevusi naiste ja meeste haridustasemes, osalemises poliitikas, toimetulekus ja sissetulekus. Selgus, et tüdrukute matemaatilised võimed olid seotud naiste staatuse ja toimetulekuga ühiskonnas. Näiteks läks tüdrukutel matemaatikas paremini, kui riigis oli rohkem teadusega tegelevaid naisi.

"Meie ülevaateuurimus näitab, et kuigi lapse võimed ja õpetamise tase mõjutavad matemaatiliste oskuste taset, on samal ajal oluline ka kooli, kodu ja õpetajate suhtumine tüdrukute matemaatilistesse võimetesse. Kui tüdrukuid õigesti innustatakse, saavad nad hakkama sama hästi kui poisid,” ütles Else-Quest.

Samal teemal (0)
Kommentaarid (4)
Lisa kommentaar

08.01.2010 09:22

Lauri

Statistikaga annab igat pidi mängida, kui viimase matemaatika olümpiaadi tulemusi vaadata siis top20-s on 3 tüdrukut.

Lisa kommentaar

08.01.2010 10:06

Priit

Matemaatika olümpiaadidel osalejate sugulise eristuse statistika ei lükka ju artikli sisu ümber. "Leidsime, et tüdrukud on sama võimekad kui poisid, kui neid samaväärselt haritakse ja kui neil on eeskujuks teisi naisi, kes matemaatika abil kaugele on jõudnud." "Tüdrukud usuvad oma matemaatilistesse võimetesse vähem kui poisid, mis võib aidata seletada, miks tüdrukud valivad poistest harvemini teadlase-, tehnoloogiaeksperdi, inseneri- või matemaatikukarjääri." Ehk siis tüdrukute võimekus matemaatika alal on sama, erinevuse toob sisse kultuuritaust, uskumused, stereotüübid.

Lisa kommentaar

09.01.2010 14:32

Lauri

Mina olen näinu tohutult naisõpetajaid matemaatika erialal- matemaatika tahab töökust. Küll aga, arutelu kohapealt oleks huvitav teada, milline oli uurimuse protsess, kuidas võrreldi- hinnete põhjal? Tüdrukud on reeglina paremad record-play's ehk paremad tuupijad. Meie klassis olid pea kõik tütarlapsed hindele 5 õppijad, ainult üks kaks suutis arutleda kuidas ja miks need ülesanded ja valemid töötavad jne.. "record-play"...

Lisa kommentaar

18.01.2010 16:48

to Lauri

Artiklis on siiski juttu matemaatilistest võimetest, mitte puhtalt mälust. Nii et ei tasu sellest "record-play" uskumusest kinni hoida.

Lisa kommentaar

Nimi:

E-post:

Kommentaar:

E-post avalik

12.03.2010 11:03

Tuhala maa-aluste jõgede mõistatus

Martin Vällik skeptik.ee eestvedajana on avalikult vaidlustanud ühe lause Tuhala nõiakaevu kaitsjate pöördumises, nimelt selle, et Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, millest neli saavad alguse Tuhala jõest.

03.03.2010 16:04

Õhureostus muudab jooksmise naistele raskemaks

Uue uurimuse kohaselt halvendab saastunud õhk naistest maratonijooksjate tulemusi.

26.02.2010 12:37

Täiskasvanutele on uneaja kvantiteet tähtsam kui kvaliteet

Aastaid on arvatud, et vanemad inimesed ei vaja nii palju uneaega kui nooremad. California ülikooli teadlaste uurimus näitab aga vastupidist.

21.02.2010 20:10

Geenid mõjutavad kunstliku viljastamise edukust

Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.

17.02.2010 18:00

Tutanhamoni ema ja isa leitud

Egiptuse kuninglike muumiate DNA-analüüs aitas kindlaks määrata vaarao Tutanhamoni ema ja isa kandidaadid.

26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

26.01.2010 10:45

Visioonid aastaks 2020: demograafia

20. sajandi märksõnaks oli rahvaarvu kiire kasv, selle sajandi märksõnaks saab aga rahvastiku vananemine.

22.01.2010 15:05

Inimene oli kunagi ohustatud liik

Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik.

18.01.2010 16:47

Enesekontroll on nakkav

Kui hoiad end tagasi loobudes näiteks ebatervislikust toidust või ületad laiskuse ning ei jäta treeningkorda vahele, siis on sellest kasu ka teistele, sest nii enesekontroll kui ka selle puudumine on nakkavad.

09.01.2010 18:36

Inimeste suhtlemine: mida sealt ikkagi saab välja lugeda?

Tartu Kommertsgümnaasiumile tehtud tulistamisähvardusega seoses sattus lapsevanemana koolimajja ka Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena dotsent Silvi Tenjes.

06.01.2010 11:37

Tüdrukute ja poiste matemaatilised võimed ei erine (4)

Rahvusvahelises uuringus selgus, et tüdrukute matemaatilised võimed ei ole tegelikult poiste omadest kehvemad.

28.12.2009 15:30

Turistid ohustavad Antarktikat

Hollandi teadlane Machiel Lamers uuris, kuidas mõjutavad Antarktikat üha suuremad turistide hordid ning kuidas selle mõju vastu võidelda.

18.12.2009 21:49

Teadlased avastasid viiruste vastu võitleva valgu

USA teadlased avastasid rakkudest valgu, mis võitleb erinevate viiruste, sealhulgas ka gripiviiruse vastu.

14.12.2009 16:32

Painajalikke mälestusi saab kustutada (2)

Kohutavaid mälestusi on võimalik peast pühkida ka ilma ravimite abita, selgub värskest USAs tehtud uuringust.

11.12.2009 13:25

Ameerikas võeti kasutusele uus hukkamisviis (1)

Kenneth Biros on esimene USA-s surmamõistetu, kes hukati ühe mürgisüstiga tavapärase kolme asemel.

04.12.2009 11:34

Uuring tegi kindlaks kõige vihasemad ameeriklased (1)

Viha tunnevad kõige rohkem noored, vähese hariduse ning lastega kodus olevad inimesed.

01.03.2010 19:09

Intelligentsetele inimestele on omane uuenduslik elustiil

Intelligentsed inimesed võtavad suurema tõenäosusega omaks käitumismallid, mis on inimkonnale evolutsioonilisest seisukohast uued.

25.02.2010 12:22

Aju reageerib ebavõrdsusele

Raha üleandmise käigus tehtud ajupildid näitasid, et rikkamatele katsealustele tegi suuremat heameelt, kui raha anti neist vaesematele, mitte neile enestele.

21.02.2010 10:16

Foolhappe puudus võib põhjustada naistel rasestumis- ning raseduskomplikatsioone (1)

Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.

02.02.2010 09:55

Miks on inimesed ahvidest pikaealisemad?

Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele ja vähile.

26.01.2010 10:52

Enamik Euroopa mehi põlvneb Lähis-Ida põllumeestest

Uue uurimuse põhjal on enamus Euroopa mehi Lähis-Idast 10 000 aastat tagasi Euroopasse rännanud põllumeeste järeltulijad.

25.01.2010 15:47

Kust tulevad tähed?

Mis on ühist meie olümpialootustel Andrus Veerpalul, Jaak Mael ja Kristina Šmigun-Vähil?

19.01.2010 10:27

Visioonid aastaks 2020: inimese paleontoloogia

Siiani on valdav osa inimese evolutsiooni puudutavaid avastusi tehtud Aafrikast ja Euroopast leitud fossilide põhjal, kuid uued leiud näitavad, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka Aasiale.

14.01.2010 13:57

Kuidas eestlased telefonile vastavad? (3)

Andriela Rääbis kaitses eelmise aasta lõpus Tartu Ülikoolis doktoritöö „Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid“. Mida siis eestlased telefonitoru võttes ütlevad?

06.01.2010 16:46

HIV-positiivse elu Eestis: sünk ja trööstitu

Üsna mustades värvides hindavad Eestis elavad HIV-positiivsed oma elu. Võrreldes muudes riikides tehtud samalaadsete uuringutega on Eesti HIV-positiivsete hinnangud oma elukvaliteedile madalamad.

30.12.2009 17:28

Suvi ajab eestlasi jooma ja lapsi tegema

Rändlinnud lendavad sügisel ära lõunasse ja karu võtab talvel ette mõnekuise uinaku. Inimene peab end aga looduse krooniks ning toimetab kindlas usus, et aastaajad tema tegevust eriti ei mõjuta.

21.12.2009 13:42

Leiti Teise maailmasõja ajal põhja lastud haiglalaev

Haiglalaeva Centaur põhjalaskmist peetakse Austraalia suurimaks sõjaaegseks kaotuseks.

15.12.2009 13:26

Miks väiksed lapsed ei oska kõndida (1)

Miks inimlapsed sündides kõndida ei suuda, samas kui näiteks varsad tõusevad püsti ja kõnnivad ringi juba paar tundi peale sündimist?

14.12.2009 12:20

Mis teeb inimese eriliseks (1)

Kahtlemata on inimene kõigest üks liik paljude teiste loomaliikide seas, kuid kindlasti on inimene üks erilisemaid.

09.12.2009 14:56

Testosteroon ei põhjusta agressiivsust (2)

Uus teadustöö seab kahtluse alla laialt levinud arvamuse, mille kohaselt testosteroon põhjustab agressiivset, egoistlikku ja riskeerivat käitumist.

Vanemad (65)

Küsi teadlaselt

Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?

Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!

Esita küsimus Kõik

Doktoritööd

Kõik

Idee

Kõik

Veider teadus

Kõik