Tuleviku mobiiltelefon oskab suurepäraselt nuhkida

Kõik see, mis vaimustab inimesi Apple'i iPhone’i puhul - tark puutetundlik ekraan ning korralik veebisirvija, lisaks veel muusika- ja videomängija - jätavad tegelikult märkamatuks tehnoloogilised lahendused, mis juba lähiajal võivad mobiiltelefoni olemust tundmatuseni muuta.

iPhone'is on väikesed ja tundlikud sensorid - aktseleromeeter ehk kiirendusmõõtur, valgussensor ning infrapunasensor, mis suudavad tõlgendada ümbritsevast ruumist saadud signaale ning vastavalt sellele muuta telefoni funktsioone.

Esialgu on Apple otsustanud, et kasutab neid sensoreid vaid selleks, et muuta ekraanil pilti vastavalt sellele, kas telefoni hoitakse käes horisontaalselt või vertikaalselt. Samuti seab ekraan oma heledust vastavalt sellele, kui ere on valgus ümbritsevas ruumis. Telefon oskab ka ekraanivalgustuse ning puutetundliku ekraani välja lülitada, kui inimene telefoni kõrva ääres hoiab ja sellega räägib, kirjutas Technology Review.

Apple pole esimene, kes otsustas mobiiltelefoni panna kiirendusmõõturi. Nokia sporditelefonis Nokia 5500 on sama mõõdik kasutusel sammumõõtjana. Kui inimene võtab telefoni tervisejooksule kaasa, siis loeb telefon kokku kõik tehtud sammud ning edastab selle tarkvarale, mis arvutab välja kiiruse ja läbitud vahemaa.

Samal tarkvaral põhineb ka mäng, kus mängija peab telefoni kallutades viima palli läbi labürindi. Lisaks on kaasas veel tarkvara, mille abil saavad inimesed luua ise aktseleromeetril põhinevaid mänge, mis põhimõtteliselt võiksid olla samasugused nagu Nitendo Wii.

Kuigi sellistest lisafunktsioonidest võib mobiiliomanikul olla palju rõõmu ja ehk isegi kasu, ei ole need ideed siiski eriti lennukad, ütles Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlane Nathan Eagle. "Triviaalsel moel kasutatakse ära seda, mis tegelikult võimaldaks anda mobiiltelefonile hulga uusi lisavõimalusi ja -funktsioone."

Neid võimalusi uurivad samaaegselt nii MIT, Intel kui ka teised firmad. Kõik on veendunud ühes - kui on õige tarkvara ning telefon on varustatud aktseleromeetri, valgussensorite, GPSiga ning kasutada ära telefoni juurde nagunii kuuluv mikrofon, siis on võimalik mobiiltelefon muuta suurepäraseks jälgimis- või nuhkimisvahendiks. Nii saab uurida inimese harjumusi, jälgida et üksi elavate vanuritega on kõik korras. Sarnaselt MSNiga saab telefoni teel anda teada, kas sa saad kõnele või SMSile hetkel vastata või on sul kiire. Mobiiltelefonide abil kogutud infot jälgides saab infot isegi sotsiaalsete võrgustike kohta.

"Omades ligipääsu mobiiltelefoni aktseleromeetri andmekogule on võimalik saada terve rida vihjeid selle kohta, kuidas mobiiliomanik oma igapäevaelus käitub," ütles Eagle. Näiteks on võimalik teada saada, kas telefoniomanik sõidab jalgrattaga, kasutab metrood, kõnnib trepist üles või istub pikka aega ühe koha peal.

Neid andmeid kasutades on võimalik teada saada ega keegi töötajatest töö ajal ei laiskle või äkki vajaksid töötajad väikest lisapuhkepausi.

Eagle koos MITi meediateaduse ja -kunsti professor Sandy Pentlandiga uurisid sensoritega varustatud Nokia mobiiltelefonide abil grupikäitumist ning suutsid teatud hetkedel jälgitavate järgmisi samme ette näha.

Inteli laborites katsetatakse väikest seadet, mis on umbes peileri või mälupulga suurune, see koondab seitsme sensori andmeid: aktseleromeeter, baromeeter, niiskusmõõdik, termomeeter, valgussensor, digitaalne kompass ning mikrofon. Enamus kogutud andmetest on vajalik selleks, et kindlaks teha asukohta ning seda, millega inimene tegeleb. Seevastu mikrofon võimaldab heita pilku inimese sotsiaalsesse suhtlusse, ütles Inteli laborite teadlane Tanzeem Choudhury.

Nii näiteks on võimalik teada saada, kas inimene on ärivestlusel või lobiseb hoopis sõpradega. Selleks, et mitte häirida inimeste privaatsust, muudeti mikrofoni abil kogutud andmestik kohe selliselt, et sõnadest polnud aru saada, alles jäi aga info kõnetooni, helikõrguse ja -tugevuse kohta.

Hiljuti katsetas Intel  neid sensoreid Washingtoni ülikooli esimese aasta tudengite peal ning kogutud info abil oli võimalik järgida, kuidas tudengite vahel kujunesid sotsiaalsed võrgustikud.

Sensorite poolt kogutud info on nii mahukas, et kõike seda pole võimalik mobiiltelefonis töödelda. Lihtsamat andmetöötlust on võimalik teha ka telefonis, näiteks võrrelda samasuguseid andmeid ajas ning jätta kõrvale andmeid, mis jäävad teatud künnisest allapoole. Enamus mobiiltelefone saaks sellise andmetöötlusega hakkama, näiteks suudaksid need vahet teha kõndimisel ja istumisel.

Kuid kõik tegevused ei ole nii lihtsad - näiteks toiduvalmistamise ajal salvestab mobiiltelefon üksikuid kiireid sammuseeriaid. Inteli teadlastel on õnnestunud luua mudeleid selliste tegevuste kirjeldamiseks. Need võimaldavad arvesse võtta erinevate inimeste toiduvalmistamisharjumusi, samuti seda, et mõne roa puhul tuleb rohkem liikuda, aga ka seda, et mõned inimesed istuvad toiduvalmistamise ajal rohkem kui teised.

Mida selle teadmisega peale hakata? Näiteks on võimalik kaugel elavatel sugulastel jälgida, kas üksielav vanur sööb regulaarselt. Mõned mudelid on hetkel veel nii keerukad, et ainuüksi mobiiltelefoni abil kõiki küsimusi lahendada pole võimalik, osa andmetest tuleb telefonist saata serverisse töötlusesse. Kuid mobiiltelefonide andmetöötlusvõime teeb aina uusi edusamme.

 Siit edasi pole enam pikk maa selleni, mil saab turule paisata tarkvara, mis võimaldab jälgida inimese igapäevategevusi. Andmeid saaks edastada näiteks sõnumitena samas ajahetkes või koguda blogilaadsele internetilehele. Samas ei pruugi see programm leida mobiilitootjatelt ülisooja vastuvõttu, sest andmetöötlus kurnab akut.

• Tweet