17.02.2010 18:00
Tutanhamoni ema ja isa leitud
Egiptuse
kuninglike muumiate DNA-analüüs aitas kindlaks määrata vaarao Tutanhamoni ema
ja isa kandidaadid.
Tutanhamon
valitses aastatel 1333 kuni 1324 eKr. Kuigi ta on tõenäoliselt kõige tuntum
Egiptuse vaarao, on tema elu, surma ja vanematega seotud mitmeid saladusi. Uued
DNA-testid aitasid vastata küsimustele, millesse Tutanhamon suri ja kes täpselt
olid tema vanemad, kirjutas LiveScience
"Enne,
kui Howard Carter 1922. aastal Tutanhamoni rüüstamata hauakambri avastas,
polnud selle poissvaarao elust ja vanematest kuigi palju teada,“ ütlesid
uurimuse läbi viinud teadlased. „Muumia ja temaga maetud hindamatud varandused
koos teiste 20. sajandil tehtud arheoloogiliste avastustega on vaarao elu ja perekonna
kohta palju informatsiooni andnud.“
Egiptuse
teadlane Zahi Hawass ja tema kolleegid analüüsisid 11 Tutanhamoni ajastu
kuningliku muumia DNA-d, et leida märke võimalikest geneetilistest haigustest,
mis võisin Tutanhamoni varase surma põhjustada. Teiseks eesmärgiks oli määrata
kindlaks muumiate vahelised sugulussuhted.
Analüüsi
tulemuste põhjal oli Tutanhamoni surma põhjuseks malaarianakkuse ja luuhaiguse
kombinatsioon.
Lisaks
Tutanhamonile valiti uurimusse kümme muumiat ajast 1410-1324 eKr., kes võisid
varasemate andmete põhjal olla Tutanhamoni sugulased. Neist vaid kolme isikud
olid varem kindlaks määratud. Lisaks neile 11 muumiale valiti kontrollrühmaks
viis veidi varasemast ajast pärit muumiat, kes samuti võisid kuuluda
Tutanhamoni liini kaugemate sugulaste hulka.
Geeniandmete
põhjal ehitati Tutanhamoni lähematest sugulastest viie põlvkonna pikkune
sugupuu.
Teadlased
suutsid geeniandmete põhjal kindlaks määrata mitmeid varem anonüümseid
muumiaid, muuhulgas Tiye, kes oli vaarao Ehnatoni ema ja Tutanhamoni vanaema,
ning Tutanhamoni isa Ehnatoni enda. Kolmas muumia määrati Tutanhamoni ema
tõenäoliseks kandidaadiks.
Identifitseerimist
toetavad antropoloogilised andmed, mis näitavad suguluses olevate muumiate
sarnasust, samuti tõsiasi, et kõigil kolmel oli sama veregrupp.
Uurimistulemustest kirjutatakse pikemalt ajakirja
Journal of the American Medical Association 17. veebruari numbris.