02.12.2011 08:59
Väljaränne Aafrikast võis alata Araabia poolsaare kaudu
Omaanist leitud kiviriistad joonistavad ümber varajaste
inimeste Aafrikast lahkumise kaardi.
Enam kui 100 000 aastat tagasi võisid varajased inimesed
seista Punase mere läänekaldal ning silmitseda teisele poole Bab-el-Mandebi
väina jäävat Araabia poolsaart. Selle haljendav loodus oli kutsuv, kuid kas
inimesed ületasid väina?
Omaanist leitud kivist tööriistade värske analüüs näitas,
et just seda nad tegid, kirjutas Science NOW. Seega võisid inimesed Araabia
poolsaarele jõuda kümneid tuhandeid aastaid seniarvatust varem.
Inimese Aafrikast teistele mandritele rändamist kujutav
kaart on pidevas muutumises ning seda joonistatakse ümber vastavalt uutele
andmetele. Geneetiline ja arheoloogiline tõestusmaterjal näitab, et esimesed
inimesed lahkusid Aafrikast umbes 80 000 aastat tagasi, siirdudes läbi
Lähis-Ida edasi Euraasiat asustama.
Viimastel aastatel on arheoloogid aga leidnud Araabia
poolsaarelt kivist tööriistu, mille põhjal on osa teadlasi väitnud, et kaasaegne
inimene võis Aafrikast lahkuda hoopis mööda lõunapoolset teekonda juba 125 000
aastat tagasi.
Paljude Araabia poolsaarelt leitud kiviriistade puhul on
probleemiks isikupära puudumine ning näiteks kiviaja alguse kaabitsad ja
haamrid ei ole seal arheoloogide jaoks sageli kuigi erutav leid. Varem polnud
kiviriistadelt leitud ka märke oskustest, mille põhjal saanuks väita, et need
on valmistanud Aafrikas elanud inimesed, mitte näiteks neandertallased.
Seda aga kuni eelmise aastani, mil Birminghami ülikooli
arheoloog Jeffrey Rose leidis Omaani väljakaevamistel Aafrikaga selgelt
seostatavad kiviriistad.
Araabia poolsaare kõrbetuultes ja -liivades säilib
puutumatuna ainult kõige tugevam materjal. "Kõik peale kivide laguneb.
Trikk on selles, kuidas kividest vajalik info kätte saada," selgitas Rose.
Ta võrdles kiviriistade leidmist ja uurimist kinniseotud silmadega ajas ja
ruumis rändamisega, kus ainus viis oma asukoha ja aja määramiseks on enda ümber
räägitava keele kuulamine. Mõistes kiviriistade keelt, on võimalik ka teada
saada, kes nad valmistas.
Rose'i rühm kogus Omaani lõunaosasse jääva Dhofari
piirkonna mägede muistsetest jõesängidest enam kui 800 inimeste valmistatud
eset. Teadlaste arvates on paljud esemetest valmistatud ränikivi meenutavast
rändkildist. Leitud kiviriistad on pikad kolmnurksed terad, millele on
teadlikult tahutud kuus või seitse löömiseks mõeldud strateegilist nurka.
Selline kiviriistade valmistamise meetod on ainuomane
Aafrika kirdeosas asuvale Sudaani piirkonnale ning selle meetodiga valmistatud
tööriistu pole kunagi varem väljaspool Niiluse orgu leitud. Optiliselt
stimuleeritud luminestsentsi dateerimismeetod näitas nende tööriistade vanuseks
ligikaudu 106 000 aastat, kirjutasid teadlased ajakirjas PLoS ONE avaldatud uuringus.
Uuringu autorite arvates pärinevad tööriistad Niiluse
orust Araabiasse rännanud inimrühmalt. Ka uuringus mitteosalenud teadlased
nõustuvad, et Omaanist leitud tööriistad on Kirde-Aafrika leidudega äärmiselt
sarnased. Seega on need kiviriistad arvestatavaks tõestuseks, et varajased
inimesed lahkusid Aafrikast üle Punase mere Araabia poolsaarele.
Kui kaasaegne inimene elas tõepoolest Araabia lõunaosas
juba 106 000 aastat tagasi, siis tõstatub küsimus, kas uute alade asustamine
ebaõnnestus ja Omaanis elanud inimesed surid välja või rändasid nad maailma
vallutamist jätkates edasi põhja suunas. Viimasel juhul muutuks küsitavaks
praegused geneetilised andmed, mille järgi asusid inimesed Aafrikast väljapoole
jäävat maailma vallutama umbes 80 000 aastat tagasi.
Rose'i hüpoteesi järgi võisid inimesed teekonna
Araabiasse ette võtta lihtsalt puhtast uudishimust.