2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Viimsepäeva kella keerati edasi
12.01.2012 13:46

Viimsepäeva kella keerati edasi

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)
Tagasi
Edasi

Foto: H. Grobe/Creative Commons

Sümboolsel inimkonna hävinguni jäänud aega näitaval kellal puudub nüüd keskööst ainult viis minutit.

Viimsepäeva kell on Chicago ülikooli ajakirja Bulletin of the Atomic Scientists juhtkonna loodud sümboolne sihverplaat, mis näitab kujundlikult palju on jäänud aega inimkonnale saatusliku katastroofini. Kaks aastat näitas kell kuut minutit südaööni, nüüd otsustati seda sümboolse sammu võrra hävingule lähemale nihutada.

Algselt nähti inimkonna huku põhjustajana ülemaailmset tuumasõda, hiljem on ohuteguritena lisandunud biorelvad, inimtegevuse mõju kliimale ning muud inimese põhjustatud katastroofid.

Kellaosuti liigutamise üle otsustamisel keskendus ajakiri maailma tuumarelvastuse hetkeolukorrale, katastroofidele, nagu Fukushima tuumareaktori sulamine ning bioloogilistele ohtudele, nagu õhu kaudu leviva H5N1 gipiviiruse tüve loomine.

Kell võeti kasutusele külma sõja ajal 1947. aastal ning sellega soovisid tuumateadlased hoiatada maailma tuumarelvadega kaasnevate ohtude eest. Algul näitas see 23.53, seitse minutit puudus inimkonna hävingut sümboliseerivast keskööst.

1949. aastal puudus südaööst juba ainult kolm minutit, sest oluliselt olid halvenenud USA ja Nõukogude Liidu vahelised suhted. 1953. aastal toimunud esimese vesinikpommi katsetuse järel puudus südaööst kõigest kaks minutit.

Kõige optimistlikum oli kellanäit aga 1991. aastal, mil külm sõda oli sisuliselt lõppenud ning USA ja Venemaa hakkasid vähendama tuumarelvastust, siis seati kellaajaks 23.43.

Sellest ajast kuni ülemöödunud aastani on osuti aga järjekindlalt hävingu suunas liikunud, sest kadus lootus tummarelvastuse täieliku desarmeerimise osas ning päevakorda kerkisid tuumaterrorismi ja kliimamuutusega seotud ohud. Ülemöödunud jaanuaris keerati kella minuti võrra tagasi tänu sellele, et mõningal määral tekitasid lootust relvastuse vähendamiseks sõlmitud kokkulepped ja rahvusvahelised kliimakõnelused.

Nüüd on see ajutine optimism taaskord kaotanud. Ajakirja Bulletin of the Atomic Scientists kolleegium võttis otsuse tegemisel arvesse nii pikaajalisi trende kui hiljutisi sündmusi, märkis ajakirja direktor Kennette Benedict.

Trendide seas arvestati näiteks edusammudega päikeseenergia kasutamise tehnoloogias, kuid ka poliitiliste sündmustega, nagu hiljutine Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis toimunud ÜRO kliimakonverents.

Seekord mõjutas kolleegiumi otsust oluliselt ka läinudkevadine Fukushima tuumakatastroof. Teiste otsust mõjutanud tegurite seas oli muuhulgas ka Türgi, Indoneesia ja Araabia Ühendemiraatide kasvanud huvi tuumaenergia vastu.

Ajakirja kolleegium leidis, et vaatamata lootustele ei olnud tegelikud edusammud tuumarelvastust, tuumaenergiat ja kliimamuutust puudutavate rahvusvaheliste kokkulepeteni jõudmiseks märkimisväärsed.

Maailmas on jätkuvalt kasutusvalmis piisavalt tuumarelvi, et hävitada elu Maal mitu korda - kaheksal suurimal tuumariigil on kokku üle 20 000 lõhkepea. Sellele lisandub täiendava ohuallikana võimalus, et tuumarelva kasutab mõni terrorirühmitus. Sarnaselt leidis kolleegium, et ka kliimakõnelused ei ole kuhugile jõudnud.

Ajakirja teadus- ja julgeolekunõukogu liige Robert Socolow Princetoni ülikoolist märkis, et viimase kahe aasta üle otsustamisel domineeris poliitika teaduse üle. "Kui poliitikud ei pea teadust teadmiste omandamise viisina esmatähtsaks, muutub olukord praegusest palju hullemaks," lisas Socolow.  

 

Shyamal/Wikimedia Commons 29.12.2014 15:30

Kuidas oimusagar meid juhib ja eksitab? (2)

Kus peitub inimese suunataju?

Timsnell/Wikimedia Commons 22.12.2014 18:09

Kas mehed on rumalamad kui naised? (19)

Darwini auhinna pälvivad eriti jabural viisil surma saanud inimesed. Naisi on nende hulgas vaid kümme protsenti.

08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

02.12.2014 15:02

Kus on inimese alkoholilembuse juured?

Meie armastus vägijookide vastu võib pärineda kümme miljonit aastat tagasi elanud esivanematelt.

25.11.2014 15:02

Imikud mäletavad meeldivat

Rõõmsad tundmused parandavad rinnalaste tähelepanuvõimet.

19.11.2014 12:09

Kas sünesteesia on õpitav?

Värvide kuulmist ja helide maitse tajumist saab harjutada, näitasid Inglise Sussexi ülikooli teadlased. Lisaks turgutab selline treening intelligentsust.

12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

07.11.2014 11:45

Miks on naistel teravam haistmine kui meestel? (1)

Naiste lõhnameele heaks töötab rohkem närvirakke.

03.11.2014 15:36

Kurbus kestab kauem kui teised emotsioonid (1)

Miks tunneme nukrust sagedamini kui häbi, üllatust või koguni igavust?

23.10.2014 22:56

Mida sõid gladiaatorid?

Muistsed võitlejad turgutasid end tuhka sisaldava joogiga.

07.10.2014 22:51

Kuidas meid kirjeldada?

Tartu ülikooli teadlased eelistaksid senisest täpsemaid isiksusekirjeldusi.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

04.09.2014 17:16

Rõuge muinasmajas lõppes töine suvi

Rauaaegne talukompleks hakkab ilmet võtma.

01.09.2014 14:54

Mikroobid rändavad koos inimesega

Kolid teise linna? Bakterid tulevad loomulikult kaasa.

19.08.2014 07:41

Mida sõi Richard III? (3)

Inglismaa küürakas kuningas jõi päevas pudeli veini ja maiustas haigrulihaga.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

Roberto Ferrari/Flickr 12.12.2014 14:39

Vastupidavustreening mõjutab geenilüliteid (7)

Kuidas liikumine kehale head teeb?

05.12.2014 15:29

Suitsetamine kulutab Y-kromosoomi?

Südamehaigused, kopsuvähk, impotentsus. Suitsetavaid mehi ähvardab lisaks nendele hädadele veel Y-kromosoomi kadumine valgetest verelibledest. See seab kogu keha vähiohtu.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

24.11.2014 15:31

Hea suunatajuga mehel on lööki

Kas parema orienteerumisvõimega meestel on rohkem lapsi?

17.11.2014 22:39

Aju mäletab unustatud emakeele kõla

Elu alguses kuuldud keel püsib aastakümneid alateadlikult meeles.

08.11.2014 12:10

Mis oli muistsele egiptlasele kõige hirmsam karistus teispoolsuses? (1)

Võrdleva usuteaduse professor Tarmo Kulmar kirjutab inimestest, jumalatest ja surmast vaaraode Egiptuses võttes kokku Vana-Egiptuse usundi põhijooned.

04.11.2014 16:17

Inimese kõhuelustik jääb üha vaesemaks

Meie soolestikus on vähem mikroobiliike kui inimahvidel.

31.10.2014 18:12

Ema depressioon paneb tütre varakult vananema

Depressioonirisk muudab kromosoome.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

12.09.2014 17:42

Mida suudab magav aju?

Paljud ajuosad töötavad une ajal täiskäigul edasi.

05.09.2014 12:02

Rauaaegne talu kerkib vabatahtlike töökate kätega

Viie nädala jooksul toimetas Rõuge muinasmaja juures terve hulk vabatahtlikke.

03.09.2014 15:17

Inimese sõrmeotstes peitub võimas arvuti (1)

Nahas asuvad närvirakud suudavad hinnata kombitud esemete kuju.

21.08.2014 13:12

Kui kaua kestis neandertallaste väljasuremine? (5)

Inimesed ja neandertallased elasid Euroopas kõrvuti kuni 5400 aastat.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus