12.01.2012 13:46
Viimsepäeva kella keerati edasi
Foto: H. Grobe/Creative Commons
Sümboolsel inimkonna hävinguni jäänud aega näitaval kellal
puudub nüüd keskööst ainult viis minutit.
Viimsepäeva kell on Chicago ülikooli ajakirja Bulletin of
the Atomic Scientists juhtkonna loodud sümboolne sihverplaat, mis näitab
kujundlikult palju on jäänud aega inimkonnale saatusliku katastroofini. Kaks
aastat näitas kell kuut minutit südaööni, nüüd otsustati seda sümboolse sammu
võrra hävingule lähemale nihutada.
Algselt nähti inimkonna huku põhjustajana ülemaailmset tuumasõda,
hiljem on ohuteguritena lisandunud biorelvad, inimtegevuse mõju kliimale ning
muud inimese põhjustatud katastroofid.
Kellaosuti liigutamise üle otsustamisel keskendus ajakiri
maailma tuumarelvastuse hetkeolukorrale, katastroofidele, nagu Fukushima
tuumareaktori sulamine ning bioloogilistele ohtudele, nagu õhu kaudu leviva
H5N1 gipiviiruse tüve loomine.
Kell võeti kasutusele külma sõja ajal 1947. aastal ning
sellega soovisid tuumateadlased hoiatada maailma tuumarelvadega kaasnevate
ohtude eest. Algul näitas see 23.53, seitse minutit puudus inimkonna hävingut
sümboliseerivast keskööst.
1949. aastal puudus südaööst juba ainult kolm minutit,
sest oluliselt olid halvenenud USA ja Nõukogude Liidu vahelised suhted. 1953.
aastal toimunud esimese vesinikpommi katsetuse järel puudus südaööst kõigest
kaks minutit.
Kõige optimistlikum oli kellanäit aga 1991. aastal, mil
külm sõda oli sisuliselt lõppenud ning USA ja Venemaa hakkasid vähendama
tuumarelvastust, siis seati kellaajaks 23.43.
Sellest ajast kuni ülemöödunud aastani on osuti aga
järjekindlalt hävingu suunas liikunud, sest kadus lootus tummarelvastuse
täieliku desarmeerimise osas ning päevakorda kerkisid tuumaterrorismi ja
kliimamuutusega seotud ohud. Ülemöödunud jaanuaris keerati kella minuti võrra
tagasi tänu sellele, et mõningal määral tekitasid lootust relvastuse
vähendamiseks sõlmitud kokkulepped ja rahvusvahelised kliimakõnelused.
Nüüd on see ajutine optimism taaskord kaotanud. Ajakirja Bulletin
of the Atomic Scientists kolleegium võttis otsuse tegemisel arvesse nii
pikaajalisi trende kui hiljutisi sündmusi, märkis ajakirja direktor Kennette
Benedict.
Trendide seas arvestati näiteks edusammudega päikeseenergia
kasutamise tehnoloogias, kuid ka poliitiliste sündmustega, nagu hiljutine
Lõuna-Aafrika Vabariigis Durbanis toimunud ÜRO kliimakonverents.
Seekord mõjutas kolleegiumi otsust oluliselt ka
läinudkevadine Fukushima tuumakatastroof. Teiste otsust mõjutanud tegurite seas
oli muuhulgas ka Türgi, Indoneesia ja Araabia Ühendemiraatide kasvanud huvi tuumaenergia
vastu.
Ajakirja kolleegium leidis, et vaatamata lootustele ei
olnud tegelikud edusammud tuumarelvastust, tuumaenergiat ja kliimamuutust
puudutavate rahvusvaheliste kokkulepeteni jõudmiseks märkimisväärsed.
Maailmas on jätkuvalt kasutusvalmis piisavalt tuumarelvi,
et hävitada elu Maal mitu korda - kaheksal suurimal tuumariigil on kokku üle 20
000 lõhkepea. Sellele lisandub täiendava ohuallikana võimalus, et tuumarelva
kasutab mõni terrorirühmitus. Sarnaselt leidis kolleegium, et ka kliimakõnelused
ei ole kuhugile jõudnud.
Ajakirja teadus- ja julgeolekunõukogu liige Robert
Socolow Princetoni ülikoolist märkis, et viimase kahe aasta üle otsustamisel
domineeris poliitika teaduse üle. "Kui poliitikud ei pea teadust teadmiste
omandamise viisina esmatähtsaks, muutub olukord praegusest palju
hullemaks," lisas Socolow.