26.11.2009 14:09

Võõrkeelte valdamine muudab aju efektiivsemaks

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)

Teaduslikes ringkondades on pikalt arutletud, kas võõrkeelte valdamine muudab aju mõtlemisorganina efektiivsemaks. Mitmeid uuringuid kokku võttes võib nüüd järeldada, et nii see tõesti näib olevat. Multilingvistilistel inimestel on vaid üht keelt hästi valdavate inimeste ees oluline ja mitmeti avalduv eelis.

Euroopa Komisjoni poolt määratud uurimisrühma raport nimega „Multilingvistilisuse panus loovusse“ võtab kokku mitmete uurimistulemuste andmed ning keskendub eriti just viimasel ajal läbi viidud aju-uuringutele, kirjutas Science Daily.

„Just neuroteaduse viimase aja avastused lubavad üha kindlamalt oletada, et võõrkeelte oskus on ajule kasulik,“ ütles uuringut koordineerinud David Marsh Jyväskylä ülikoolist.  

Raportis tuuakse esile mitu positiivset valdkonda, kus multilingvistilisus kasuks tuleb. Need on üldine õppimisvõime, mälu, kompleksne mõtlemine ja loovus, mentaalne paindlikkus, suhtlemisvõime ning vananemisega kaasneva mentaalse taandarengu edasilükkumine.

Varem on arvatud, et olulist kasu saab aju võõrkeelte oskusest vaid siis, kui inimene valdab võõrkeelt kõrgtasemel, kuid nüüd näib, et positiivsed muudatused hakkavad aset leidma juba uue keelega tutvumise käigus.

Uuring ei heida küll valgust küsimusele, mis mehhanism on võõrkeelte valdamise positiivse mõju taga, kuid lubab oletada, et võõrkeele oskus annab inimesele olulise eelise teatud mõtlemisülesannetes ning aitab vaimset potentsiaali paremini ja loovamalt ära kasutada.

 

06.02.2010 13:01

Miks me vananeme?

Sellest, kas surematus on olemas ja kui pikaks võiks inimese elu venitada, kirjutas Postimehes Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Reuters/Scanpix 02.02.2010 09:55

Miks on inimesed ahvidest pikaealisemad?

Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele ja vähile.

26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

26.01.2010 10:45

Visioonid aastaks 2020: demograafia

20. sajandi märksõnaks oli rahvaarvu kiire kasv, selle sajandi märksõnaks saab aga rahvastiku vananemine.

22.01.2010 15:05

Inimene oli kunagi ohustatud liik

Pisut enam kui miljon aastat tagasi, kui inimese esivanemad levisid Aafrikast Euroopasse ja Aasiasse, olid inimesed uue uurimuse kohaselt hävimisohus liik.

18.01.2010 16:47

Enesekontroll on nakkav

Kui hoiad end tagasi loobudes näiteks ebatervislikust toidust või ületad laiskuse ning ei jäta treeningkorda vahele, siis on sellest kasu ka teistele, sest nii enesekontroll kui ka selle puudumine on nakkavad.

09.01.2010 18:36

Inimeste suhtlemine: mida sealt ikkagi saab välja lugeda?

Tartu Kommertsgümnaasiumile tehtud tulistamisähvardusega seoses sattus lapsevanemana koolimajja ka Tartu Ülikooli eesti keele võõrkeelena dotsent Silvi Tenjes.

06.01.2010 11:37

Tüdrukute ja poiste matemaatilised võimed ei erine

Rahvusvahelises uuringus selgus, et tüdrukute matemaatilised võimed ei ole tegelikult poiste omadest kehvemad.

28.12.2009 15:30

Turistid ohustavad Antarktikat

Hollandi teadlane Machiel Lamers uuris, kuidas mõjutavad Antarktikat üha suuremad turistide hordid ning kuidas selle mõju vastu võidelda.

18.12.2009 21:49

Teadlased avastasid viiruste vastu võitleva valgu

USA teadlased avastasid rakkudest valgu, mis võitleb erinevate viiruste, sealhulgas ka gripiviiruse vastu.

14.12.2009 16:32

Painajalikke mälestusi saab kustutada

Kohutavaid mälestusi on võimalik peast pühkida ka ilma ravimite abita, selgub värskest USAs tehtud uuringust.

11.12.2009 13:25

Ameerikas võeti kasutusele uus hukkamisviis

Kenneth Biros on esimene USA-s surmamõistetu, kes hukati ühe mürgisüstiga tavapärase kolme asemel.

04.12.2009 11:34

Uuring tegi kindlaks kõige vihasemad ameeriklased

Viha tunnevad kõige rohkem noored, vähese hariduse ning lastega kodus olevad inimesed.

26.11.2009 14:09

Võõrkeelte valdamine muudab aju efektiivsemaks

Multilingvistilistel inimestel on vaid üht keelt hästi valdavate inimeste ees oluline ja mitmeti avalduv eelis.

15.11.2009 15:38

Geenid määravad poegade või tütarde saamise tõenäosuse

Uues Newcastle’i ülikooli teadlaste tehtud uurimuses kirjutatakse, et meeste tõenäosuse omada rohkem X- või Y-kromosoomi kandvaid sperme määrab kindlaks seni avastamata geen.

21.10.2009 16:59

Antropoloog: tänapäeva mehed on äpud

Paljud eelajaloolisel ajal Austraalias elanud aborigeenid olid kiiremad jooksjad kui kaasaja kiireim mees Usain Bolt.

29.01.2010 13:40

Geenidoonorid osalevad isiksuseuuringutes

1200 geenidoonorit on juurelnud selle üle, kas neid häirib segamini tuba või kui sageli tunnevad nad üksindust ning on olnud nõus sellega, et teadlased võivad ka ta isiksuseomadusi geeniandmetega seostama hakata.

26.01.2010 10:52

Enamik Euroopa mehi põlvneb Lähis-Ida põllumeestest

Uue uurimuse põhjal on enamus Euroopa mehi Lähis-Idast 10 000 aastat tagasi Euroopasse rännanud põllumeeste järeltulijad.

25.01.2010 15:47

Kust tulevad tähed?

Mis on ühist meie olümpialootustel Andrus Veerpalul, Jaak Mael ja Kristina Šmigun-Vähil?

19.01.2010 10:27

Visioonid aastaks 2020: inimese paleontoloogia

Siiani on valdav osa inimese evolutsiooni puudutavaid avastusi tehtud Aafrikast ja Euroopast leitud fossilide põhjal, kuid uued leiud näitavad, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka Aasiale.

14.01.2010 13:57

Kuidas eestlased telefonile vastavad?

Andriela Rääbis kaitses eelmise aasta lõpus Tartu Ülikoolis doktoritöö „Eesti telefonivestluste sissejuhatus: struktuur ja suhtlusfunktsioonid“. Mida siis eestlased telefonitoru võttes ütlevad?

06.01.2010 16:46

HIV-positiivse elu Eestis: sünk ja trööstitu

Üsna mustades värvides hindavad Eestis elavad HIV-positiivsed oma elu. Võrreldes muudes riikides tehtud samalaadsete uuringutega on Eesti HIV-positiivsete hinnangud oma elukvaliteedile madalamad.

30.12.2009 17:28

Suvi ajab eestlasi jooma ja lapsi tegema

Rändlinnud lendavad sügisel ära lõunasse ja karu võtab talvel ette mõnekuise uinaku. Inimene peab end aga looduse krooniks ning toimetab kindlas usus, et aastaajad tema tegevust eriti ei mõjuta.

21.12.2009 13:42

Leiti Teise maailmasõja ajal põhja lastud haiglalaev

Haiglalaeva Centaur põhjalaskmist peetakse Austraalia suurimaks sõjaaegseks kaotuseks.

15.12.2009 13:26

Miks väiksed lapsed ei oska kõndida

Miks inimlapsed sündides kõndida ei suuda, samas kui näiteks varsad tõusevad püsti ja kõnnivad ringi juba paar tundi peale sündimist?

14.12.2009 12:20

Mis teeb inimese eriliseks

Kahtlemata on inimene kõigest üks liik paljude teiste loomaliikide seas, kuid kindlasti on inimene üks erilisemaid.

09.12.2009 14:56

Testosteroon ei põhjusta agressiivsust

Uus teadustöö seab kahtluse alla laialt levinud arvamuse, mille kohaselt testosteroon põhjustab agressiivset, egoistlikku ja riskeerivat käitumist.

30.11.2009 12:29

Inimese mõtetest tehti video

California ülikooli teadlasel Jack Gallantil õnnestus katsealuste ajust magnetresonantsuuringuga kopeerida pilt videofilmist, mida katsealused vaatasid.

16.11.2009 12:25

Psühholoogiline test võib näidata ka mitte midagi

Test, mida personaliotsingufirma kasutab kandidaatide seast kõige sobivamate väljasõelumiseks, ei pruugi tegelikult anda mingit infot tööks vajalike isikuomaduste kohta.

15.11.2009 12:56

Neandertallaste kaks suurt küsimust

Kõigest 30 000 aastat tagasi ei elanud maailmas mitte üks inimliik, vaid kaks. Kuigi neandertallased olid tänapäeva inimeste lähimateks sugulasteks, ei teata neist praegu kuigi palju.

 
Küsi teadlaselt
Kas on võimalik toota kuutolmust energiat? Discoveri peal oli kord saade sellest, aga kahjuks õnnestus see maha magada, kuid reklaamist jäi meelde, et vähese hulga kuutolmuga on võimalik terve linn energiaga ära toita. Küsimuse tuletas meelde hiljutine ulmefilm "Moon", kus koguti tolmu ning saadeti see Maale. Fact or fiction?
Mart Noorma, TÜ optilise metroloogia dotsent:

Nii fact kui fiction. Praeguste teadmiste põhjal on suur tõenäosus, et Kuu tolm sisaldab heeliumi isotoopi He-3 mida saaks teoreetiliselt kasutada ter

Esita küsimus Loe edasi!
Doktoritööd
Idee
Veider teadus