22.02.2012 13:54

Võtmed kadunud? Nutikad märgised hoiavad asjad korras

Piret Pappel
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)
Raadiosagedustuvastuse tehnoloogia märgiseid kasutavad oma varandusel silma peal hoidmiseks nii poed, laod kui raamatukogud.

Kuid raadiomärgiste abil saab jälgida kõikvõimalikke esemeid – olgu selleks siis fotoaparaat, sülearvuti, korterivõtmed või isegi kallis huulepulk.

Uue lahenduse pakkusid ajakirjas International Journal of Intelligent Systems Technologies and Applications välja Dubai Wollongongi ülikooli arvutiinsenerid.

Mobiiliplatvorm IPURSE ehk I-rahakott aitab omanikul näiteks käekotis korda pidada. Rakendus annab märku, kui midagi kaob või maha ununeb. Kui isiklike asjade vastu tunneb huvi võõras, saadetakse omanikule hoiatus.

Uurimisrühma juhi Mohamed Watfa sõnul ühendab IPURSE kaks tehnoloogiat – raadiosagedustuvastuse (RFID)  ning lähiväljaside (NFC).

Raadiosagedustuvastus-märgised on tillukesed kiibid, mis säilitavad ning saadavad infot raadiolainete kujul. Neid on võimalik paigutada ka väikestele esemetele. RFID-märgiste lugejaks on antenn, mis saadab kiipidele signaale ning võtab neid vastu.

Lähiväljaside on RFID-tehnoloogia edasiarendus ja võimaldab traadita ühendust eri seadmete vahel, mis tavaliselt asuvad kuni 4 sentimeetri  kaugusel.  See on kiirem ja turvalisem kui Bluetooth-ühendus.  Lähiväljaside seadmed suudavad lugeda ka RFID-märgiseid.

Watfa sõnul on võimalik rakendust seadistada nii, et näiteks vihmavarjul olev märgis on seotud ilmateate vaatamisega, samuti saab aktiveerida meeldetuletusi kindlate esemete kaasavõtmiseks. Tulevikus võib IPURSE siduda sotsiaalvõrkudega - näiteks majavõtmete kadumise korral saadetakse hoiatus pereliikmetele või läheb mobiiltelefoni varguse puhul teade Facebooki kontaktidele.

Rakenduse kättesaadavaks muutumiseks kulub veel veidi aega, hetkel on käsil prototüübi täiustamine.

 

 

makelessnoise/flickr 10:31

Kas komm võib hambad terveks teha?

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.

A. Pickering/Wikimedia Commons 22.05.2012 15:05

Kuidas tulevad head mõtted?

Uitav meel aitab probleeme lahendada.

18.05.2012 11:38

Aasta parim illusioon: kadunud käsi

Kuidas nägemismeelt trikitades on võimalik aju segadusse ajada.

10.05.2012 10:14

Kust tulid inimesed jääaja lõpus Euroopasse? (1)

Kohe kui viimane jääaeg hakkas ilmutama taandumise märke, tekkisid Euroopas taas inimasustused. Värske geeniuuring annab aimu, kust need inimesed tulid.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

08.05.2012 09:24

Kaukaasia ühtsus: geneetiliselt on piirkonna rahvad sarnased

Geneetiliselt on Kaukaasia rahvad palju lähedasemad, kui piirkonna kirju ajaloo ja seal kõneldavate väga erinevate keelte põhjal arvata võiks.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

02.05.2012 11:32

Kasv ja immuunsus võivad olla seotud

Kehapikkuse geneetika on ülimalt keeruline, näitas pügmeede geenide analüüs.

25.04.2012 10:55

Keskaja inimeste räpased raamatud paljastavad omanike harjumusi

Keskajal elanud inimesed olid samasugused nagu meie - kartsid haigusi ning jäid lugedes magama.

19.04.2012 14:35

Lihasöömine tegi inimese edukaks

Energiarikas toit lubas emadel imikud varem rinnast võõrutada.

17.04.2012 12:34

Kas puu otsast tuli alla inimahv või inimene?

Inimahvid võisid maapinnal elada juba enne esimeste inimeste ilmumist, näitas ajakirjas American Journal of Physical Anthropology ilmunud uurimus.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

11.04.2012 15:31

Miks paber vananedes koltub?

Paber saab kollaka tooni tselluloosis valguse ja õhuhapniku mõjul tekkivate keemiliste muutuste tõttu.

10.04.2012 12:21

Riidetäi ja peatäi – sama liik või lähedased sugulased?

Juustes ja rõivastel tegutsevad täid võivad olla ühest liigist.

09.04.2012 11:44

Tagasi Aafrika Eeva juurde (1)

Inimese põlvnemise uurimisel on juba üle 30 aasta olnud kasutusel eksitusi ja väärtõlgendusi põhjustav võrdlusalus. Eesti teadlased püüavad pilti õigeks keerata.

02.04.2012 14:35

Sõrmejäljed reedavad pahesid

Sõrmejäljed lubavad paljastada narkomaane ja dopingupatuseid.

Ikar.us/Wikimedia Commons 21.05.2012 11:50

Depressioon muudab internetikasutust

Veedad tunde internetis ja värskendad pidevalt lemmiklehekülge? Sul võib olla depressioon.

18.05.2012 10:44

Aasta parimad illusioonid: inetud näod (3)

Arvutis fotosid klõpsinud tudeng avastas senitundmatu psühholoogilise fenomeni.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

08.05.2012 10:45

Kes jäävad Facebooki lõksu?

Facebooki-sõltlasi tekib aina rohkem. Kes muutuvad võrgustiku orjadeks?

04.05.2012 12:49

Kus tekivad vasakukäeliste inimeste emotsioonid?

Käelisus mõjutab seda, millises ajupoolkeras tekivad tundmused, näitas ajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimus.

03.05.2012 15:03

Mille poolest sarnanevad sipelgad ja inimesed?

Inimestel on rohkem ühiseid jooni sipelgate kui teiste imetajatega, näitas ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uurimus.

26.04.2012 11:39

Miks on vasakukäelised vähemuses?

Käe-eelistust mõjutavad koostöö ja konkurents.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

18.04.2012 12:54

Kas Darwin sai emotsioonidest valesti aru?

Näoilmete mõistmine võib olla kultuuriti erinev, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academies of Science ilmunud uurimus.

16.04.2012 13:17

Kus elab iseloom?

Ärevate ja rahulike inimeste aju töötab erinevalt.

12.04.2012 12:13

Koostöö kasvatas aju suureks ja keerukaks

Milleks on inimesele vajalik tohutu suur peaaju?

10.04.2012 17:59

Jäämäed ohustavad laevu ka sada aastat pärast Titanicu hukkumist

Tehnika arengust on jäämägede vahel liikuvate laevade kaptenitele vähe kasu.

09.04.2012 15:35

Pikad pausid ei takista keeleõpet

Võõra keele ajutine unarusse jätmine tuleb pigem kasuks, näitas ajakirjas PLoS One ilmunud uurimus.

05.04.2012 13:42

Suur paast muudab hüäänide toidulauda

Lihavõtte eel paastuvad inimesed panevad tähnikhüäänid jahti pidama.