Eametsa sularahavaba riigi idee ajab Aafrikas juba juuri

Teeme Eestist sularahavaba riigi, pakkus Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets välja ja teenis selle idee eest nii toetust kui ka karmi kriitikat.

Selgub, et sularahata riigi idee rakendamisel on edumaa seal, kust seda kõige vähem ootaks. Arengumaad ei ole tavaliselt tehnoloogiliste uuenduste ülevõtmisel esirinnas, kirjutas BBC.

Kuid nii see on. 2007. aastast peale on Keenias arendatud uuenduslikku mobiiltelefonil põhinevat ülekannete süsteemi, mis võimaldab inimestel isegi pangaarvet omamata teha oma mobiiltelefoni abil rahaülekandeid. Piisab kõigest tekstisõnumist.

Edukaim sellistest teenustest on Vodafone’i ja Keenia enda mobiilioperaatori Safaricom ühine teenus M-Pesa. M tähistab mobiili ja Pesa on suahiili keeles raha.

Teenust kasutab rohkem kui pool Keenia täiskasvanud elanikkonnast, kes saadavad mobiiltelefonide abil raha kaugel elavatele sugulastele, maksavad arveid või tasuvad mobiiliga poes või taksos.

Mobiilmaksed võeti maailmas esimest korda kasutusele 1997. aastal Soomes, kus karastusjoogiautomaadist oli võimalik SMSi abil jook lunastada. Eestis on mobiilparkimine hästi omaks võetud, kuid mobiilmaksed kuulutati paari aasta eest meil peaaegu väljasurnuks.

Sellest hoolimata püüab Tartu mobiilmaksete firma Fortumo saavutada edu ligi poolesajas riigis, suvel laieneti mitmetesse Ladina-Ameerika riikidesse. Aafrikast on nende teenus olemas ainult LAVis.

Mobiil asendab panku ja sularaha

Keenia idee eripära on aga see, et maksete teostamiseks pole tarvis omada isegi pangaarvet.

M-Pesa teenuse kasutajaks on võimalik registreeruda poes, apteegis või bensiinijaamas. Seejärel on võimalik maksta sisse raha, mille abil on võimalik mobiiltelefoniga ülekandeid teha või poodides maksta. Ülekanne läheb teele SMSi abil.

Ülekande saanu läheb lähimasse Safaricomi esindusega poodi või bensiinijaama, kus tal on võimalik raha sulas välja võtta või teha lihtsalt selle mobiilraha abil makseid.

Idee edukus põhineb vajadusel. Kui arenenud riikide elanikest 96-98 protsenti omavad pangaarvet, siis Keenias on lood teised. Pangakontorid on kaugel ja internetiühendusi pole. Kuid selle asemel on võimalik asju ajada mobiiltelefoni abiga. Lisaks vabastab see riskidest, mida kujutab endast sularahakogustega ringijalutamine.

M-Pesal on kasutajaid üle 13 miljoni. Tänavu märtsis liikus M-Pesa kaudu 351 miljoni dollari vääringus mobiilset raha.

Teenus võitis hiljaaegu ajakirja Economist innovatsiooniauhinna.

M-Pesa on viidud ka Tansaaniasse, Afganistani ja Lõuna-Aafrika Vabariiki, järgmisena on kavas India.

Tartu Ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets ütles, et Aafrika näited on tema Tartu TEDx-il väljakäidud ideele heaks toetuseks.

“Samas kui asja natuke süeneda, on seal olukord natuke teistsugune, ehk ollakse sundseisus: vähearenenud finantsinfrastruktuur, suured kaugused, interneti kättesaadavuse jne probleemid on tekitanud olukorra , kus mobiilimaksed on teatud mõttes hädalahendus tekkinud probleemidele, ma ei usu et need asendavad suurtes linnades sularaha, ka Aafrikas,” ütles ta.

Arenenud riikidel teine tee

Arenenud riikides läheb mobiiltelefoni ja rahakoti ühendamine siiski mõnevõrra teist rada, väidab Howard Wilcox telekommunikatsiooni sektori analüüsifirmast Juniper Research.

“Arenenud riikides tehakse mobiilimakseid teistsugust tehnoloogiat kasutades, seega on siin juttu peamiselt netipõhistest mobiilimaksetest, võimalusest saada arve kaupade ja teenuste eest koos telefoniarvega või siis SMS-maksetest,” ütles ta.

 Mobiilmaksete igapäevaseks muutumisel on suur roll nutitelefonide edul. Järgmine sõna selles vallas on lähiväljaside NFC (near field communication) – kõrgväljaside seadmete omavaheliseks suhtluseks kuni 20 sentimeetri kauguselt.

Rakendusvõimalusi on palju. Jaapanis ja Lõuna-Koreas on selle abil olnud võimalik poodides maksta juba mõne aasta jooksul. Äsja teatas üks Stockholmi hotell, et hakkab NFC-tehnoloogiat kasutama hotellitubade uste avamiseks. Seega ei ole tarvis külalisel enam end hotelli sisse registreerida, vaid piisab vajaliku info enda mobiiltelefoni tõmbamisest.

Google juhi Eric Schmidti teatel on järgmine Google’i telefon juba NFC-kiibiga.

Mobiiltelefonil saab rahaasjade ajamisel olema aina suurem roll, väidab Juniper Resarchi Howard Wilcox. Tema sõnul teeb pool mobiiltelefonide kasutajatest aastaks 2014 mobiilmakseid, olgu siis endale telefoni muusikafailide allalaadimiseks või poodides reaalsete kaupade eest tasumisel.

Eametsa sõnul pole Eestil hädavajadust sularahast loobuda. "Kõikjal leviv internet võimaldab igal pool ligipääsu pangaarvetele, levinud internetipangandus, pangaautomaatide kättesaadavus. Meil hädavajadust ei ole. Mina vaatan seda sularahata majanduse ideed kui tiigrihüpet, kui midagi innovaatilist, millega peaks pangandus ja kaardimaksed kaasa tulema, st tasude alandamisega. Kui säilub tänane pangatasude ja kaardimakse tasude süsteem ei juhtu mitte midagi," märkis ta.

Google'i ja teiste mobiilrakendused tulevad tasapisi niikuinii, aga siis pole me Eametsa sõnul uuenduste eesrinnas, vaid teeme seda, mis Soomes ja Rootsis enne ära tehakse. "Toimub selline evolutsiooniline areng," möönis ta.

• Tweet