17.10.2010 11:15

Facebook: faktid, mida te enne ei teadnud

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (10)
Tagasi
Edasi

Foto: Scanpix

Facebooki on nimetatud meie eluaja suurimaks leiutiseks, see on muutnud sadade miljonite inimeste elu.

Eesti kinodes jookseb alates sellest nädalast Facebooki asutamise lool põhinev film “Sotsiaalvõrgustik”.

Ajakiri The Vanity Fair paigutas Facebooki asutaja Mark Zuckerbergi äsja maailma saja mõjukama inimese nimekirja juhtkohale. Teisel kohal on Apple’i boss Steve Jobs ja kolmandal Google’i juhtkolmik: Sergei Brin, Larry Page ja Eric Schmidt.

Facebooki väärtust hinnatakse 25 miljardile dollarile ning tänavu suvel sai võrgustikul täis 500 miljonit kasutajat. Seega on maailma suurimas sotsiaalvõrgustikus konto ligikaudu igal 12. inimesel sellel planeedil.

Eestlasi on Facebookis üle 270 000.

Ameerika juhtiva majandusajakirja Fortune tehnoloogiatoimetaja David Kirkpatrick on sel aastal avaldanud raamatu “The Facebook Effect”. Oluline erinevus praegu kinodes jooksva filmi ja raamatu vahel: raamatu jaoks andmeid kogudes oli Kirkpatrickul võimalus hankida infot otse Facebooki asutajate siseringist.

Business Insider tegi ülevaate faktidest, mida maailm enne “The Facebook Effecti” ilmumist ei teadnud.

1. Esimene investor, kes julges alustavasse Facebooki raha paigutada, Peter Thiel müüs poole oma osalusest 2009. aastal Vene investeerimisfirmale DST, kelle omanduses on näiteks portaalid mail.ru ja Venemaa Facebooki analoog odnoklassniki.ru (klassikaaslased).

2. Facebook startis 2004. aasta algul Harvardi tudengitele mõeldud sisevõrgustikuna ning laienes peagi ka teistesse ülikoolidesse. Leping Apple’iga võimaldas katta esimese aasta laienemiskulud.

3. Facebooki investeerinud Accel Partners hoolitses selle eest, et Napsteri asutajana muusikatööstust raputanud ja hiljem Facebookis osanikustaatusse tõusnud Sean Parker Facebookist lahkuks. Põhjuseks asjaolu, et Parker jäi ühel Californias peetud rannapoel politseile vahele suure koguse kokaiiniga.

4. Esialgu oli Facebook mõeldud vaid USA eliitülikoolide tudengitele. Enne seda, kui keskkond kõigile vabalt kasutatavaks tehti, oli plaan luua analoogiline võrgustik keskkooliõpilastele FacebookHIgh.com, kuid see plaan visati kõrvale. Liiga kulukas.

5. 2006. aastal häkkis Chris Putnam Facebooki ja kujundas tuhandete inimeste profiilid ümber, andes neile keskkonna MySpace profiili näo. Selle tembu eest võttis Facebook ta palgale.

6. Esialgu kandis Facebook nime TheFacebook.com ning udune nägu firma toonasel logol kujutas filminäitleja Al Pacinot.

7. 2004. aasta suvel rentis Facebooki asutaja Mark Zuckerberg maja Palo Altos, et olla lähemal Silicon Valley investoritele. Majas Facebooki arendamise kallal töötanud seltskond tõmbas usinalt kanepit, kuid Zuckerberg ei vaadanud sellele sugugi hea pilguga.

8. Facebooki esimesel tegutsemissuvel panustas Zuckerberg ja tema pere firma pinnalhoidmisse 85 000 dollarit.

9. Firma LinkedIn asutajad Reid Hoffmanja Zynga Mark Pincus omavad olulist patenti, millest ei saa sotsiaalvõrgustike programmeerimisel üle. Seetõttu said mehed ka Facebookis osanikeks.

10. Facebookil oli kavas käivitada reklaamiteenus AdSeed, mille nimi meenutas vägagi Google’i samalaadset teenust AdSense.

11. Kui Acceli partner Jim Breyer investeeris 2005. aastal toona veel ikka lapsekingades olevasse Facebooki 12,7 miljonit dollarit, siis võtsid Facebooki asutajad Mark Zuckerberg ja Dustin Moscowitz kumbki firmast välja miljon dollarit boonuspreemiat.

12. Päev pärast Acceli asumist Facebooki investorite ringi sattus Zuckerberg bensiinijaamas vastamisi relvastatud mehega. Halvimast päästis kiire reaktsioon: Zuckerberg hüppas autosse ja kihutas minema.

13. Steve Chen töötas Facebooki heaks kõigest mõne nädala ning suundus siis looma oma firmat, mille nimeks sai YouTube.

14. TheFacebook omandas domeeninime facebook.com 200 000 dollari eest.

15. Zuckerberg polnud vaimustatud ideest, et Facebooki saab hakata pilte üles laadima. Sean Parker veenis ta ümber. Tänaseks on Facebook maailma suurim pildijagamiskeskkond.

16. Esimene Facebooki üles laetud foto oli koomiksikass. Järgmistel olid lõbutsevad neiud.

17. Zuckerbergi juhipositsioon kõikus 2005. aastal tugevalt. Temaga polnud rahul ei töötajad ega ka investorid. Lahendus: Zuckerberg võttis juhtimiskursusi.

18. Facebooki mahamüümisele oli Zuckerberg kõige lähemal 2006. aastal, kui Facebook avati firmadele ja keegi isegi ei märganud seda. Tehing oleks toona tehtud ilmselt Yahooga.

19. Tänasel päeval kuvatakse sõprade tehtud uuendusi Facebooki seinal. Enne seda anti igast üleslaetud fotost eraldi teada, see tõi iga kord kaasa 25 lehevaatamist.

20. Kui Facebook avas uudisvoo, siis esimene reaktsioon oli: keerake see saast kinni!

21. Keskkondade Flickr ja Hunch üks asutajatest Caterina Fake ei saanud Facebooki kontot luua, sest programmile ei meeldinud Caterina perenimi. Fake tähendab inglise keeles vale või võltsing.

22. Facebook ei tohi pidada Google’iga ühinemisläbirääkimisi, ilma Microsofti sellest teavitamata. Põhjuseks on investeering, mille Microsoft 2007. aastal Facebooki tegi.

23. Aasia riikides on müügil ametlik Facebooki mobiiltelefon.

24. Pärast 2008. aastal Facebookile tehtud uuenduskuuri ühines isegi arvutigigandi Dell juht Michael Dell Facebookis surverühmaga, mis nõudis vana näoga Facebooki tagasi.

25. Facebook tuleb välja reklaamivahendusvõrgustikuga, väidab üks asutajatest Dustin Moscovitz.

26. Facebooki töötaja keskmine vanus on 31 aastat.

 

 

 

 

 

 

18.10.2010 10:14
Leo Siemann

Täitsa huvitav lugu : ) Thanx ! Nokitseja.com

Lisa kommentaar
31.10.2010 06:08
k.

Tahtsin just vajutada nuppu "Jaga Facebookis". Aga võta näpust, Novaator pole üldse novaatorlik.

Lisa kommentaar
24.11.2010 12:49
Villu Päärt

Tänud lugejale, nüüdsest on Novaator novaatorlik. Facebooki nupp on olemas.

Lisa kommentaar

 

Hollandi riigiarhiiv 25.07.2014 16:05

Arvuti analüüsib biitlite muusikat (1)

Tarkvara suudab eristada erinevatel albumitel ilmunud lugusid.

San Diego California ülikool 26.05.2014 17:09

Arvuti tunneb simulandi kaugelt ära

Tarkvara eristab valu teesklejaid tõelistest haigetest 85-protsendilise täpsusega.

24.04.2014 13:37

Näotuvastustarkvara teeb inimesele ära

Uus programm leiab fotodelt sarnased näod 98,5-protsendilise täpsusega.

02.04.2014 15:29

Arvutid õpetavad teineteist

Eriline algoritm lubab arvutil kaaslasele nõu anda.

27.02.2014 14:54

Viirused ohustavad wifivõrke

Viirus levib wifivõrkudes sama kiiresti kui külmetushaigused inimeste seas.

23.01.2014 11:01

Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks

Skype’i kasutajate suhtlusvõrgustiku automaatne analüüs võimaldab eristada neid, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige heasoovlikumad.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

10.12.2013 16:15

Oma silm on kuningas (1)

Pidev pildistamine takistab mälestuste tekkimist.

04.12.2013 17:44

Uudne pildiotsing raalib inimeste suhteid

Algoritm tunneb inimesi ära näotuvastust kasutamata.

18.11.2013 13:52

Kvantmälu tegi uue rekordi (2)

Toatemperatuuril suutis kvantbitt infot säilitada infot 39 minutit.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

23.09.2013 17:30

Veebis veedetud aeg kammitseb aju

Infotulv takistab mälu.

03.09.2013 17:35

Facebook mõjub ajule nagu seks ja hea toit

Aju lööb nurru igal korral, kui keegi su postitust meeldivaks peab.

12.08.2013 17:26

Kas usaldada internetikommentaare? (3)

Meid huvitab teiste arvamus. Uut külmkappi ostes kulutame tunde guugeldamiseks. Internet ei paku alati õigeid vastuseid, sest inimesi on kerge mõjutada, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus.

17.07.2013 07:38

Tehisintellekt jääb terve mõistusega hätta

Kõige võimekamad arvutid on arukuselt nelja-aastase lapse tasemel.

26.06.2013 14:04

Eluviisid mõjutavad mälu ja õpivõimet (1)

Veebimängud aitavad neuroteadlastel uurida une ja alkoholi mõju vaimsele võimekusele.

Paolo Villanueva/Flickr 30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (2)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

06.03.2014 17:46

Arvutiprogramm joonistab 17 miljoni värvitooniga VIDEO (1)

Programmeerimisvõistluse võitnud tarkvara kasutab kõiki digitehnikas kasutatavaid värvusi.

06.02.2014 19:11

Kas sotsiaalvõrgud teevad meid rumalaks? (1)

Pikaajaline sotsiaalvõrgustike kasutamine uinutab terve mõistuse.

22.01.2014 15:45

Kui kiire on kvantarvuti? (1)

Kvantarvutid võivad olla loodetust palju aeglasemad.

23.12.2013 21:24

Hiirega klõpsimine muudab käed osavaks (1)

Facebookis ja YouTube´is veedetud aeg lihvib käte ja silmade koostööd.

09.12.2013 15:18

Kas arvutil kirjutaja aju tegutseb omapäi?

Vähesed inimesed teavad klaviatuuril tähtede asukohti. Ometi ei takista see neid kiiresti kirjutamast.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

26.09.2013 18:33

Süsinikarvuti töötab nanotorukeste najal

Esimene süsinikprotsessor on sama võimas kui 40 aasta tagused ränikiibid.

20.09.2013 15:42

E-raamat aitab lugemisraskuste puhul

Vaeglugejaid aitab võimalus teksti hõredaks muuta.

28.08.2013 18:09

Tarkvara aitab videokõnes silmsidet luua

Skype´i kasutajad saavad edaspidi üksteisele kõne ajal silma vaadata.

31.07.2013 14:25

Kas internetis saab hingehädadest priiks?

E-nõustamine sobib neile depressioonihaigetele, kes on ise huvitatud oma tervise paranemisest.

05.07.2013 12:23

Kes säutsus? (1)

Twitterisse postitamise kellaajad reedavad, kas kontot kasutab inimene või hoopis internetirobot.