20.11.2009 14:51

Google’i operatsioonisüsteem jõuab arvutikasutajateni aasta pärast

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (4)
Samal teemal (0)

Sõda Google’i ja Microsofti vahel läheb üha ägedamaks. Google on otsustanud anda hoobi päris Microsofti põhiäri pihta, plaanides uut operatsioonisüsteemi, mis jõuab tarbijateni kõige varem aasta pärast.

Esialgsed plaanid avaldati juba suvel, kuid nüüd on selge, et uue Google’i brauseri järgi samuti Chrome’iks nimetatava operatsioonisüsteemi valmimine võtab plaanitust kauem aega. Operatsioonisüsteemi lähtekood on vaba ning oma panuse saavad süsteemi arendamisse anda ka programmeerijad väljastpoolt Google’it, kirjutas Physorg.

Chrome’i üheks eesmärgiks on olla peamiseks brauseriks odavamatele väikse jõudlusega arvutitele, mille jaoks Microsofti tooted osutuvad liiga ressursinõudlikeks. Sellistel arvutitel poleks isegi kõvaketast ning enamik kasutatavatest programmidest ei asuks mitte arvutis, vaid internetis. Ka arvuti alglaadimine toimuks väga kiirelt, meenutades pigem telerit, mis praktiliselt ühe hetkega käivitub.

Sellised arvutid mõistagi ei sobi paljudele inimestele, kuid enamik arvutikasutajaid on tänapäeval nagunii pidevalt internetis ning ei oskagi enam arvutiga midagi peale hakata kui internetiühendus ära kaob.

Google’i operatsioonisüsteemi vastu on suurematest arvutitootjatest huvi üles näidanud Acer ja Hewlett-Packard. Chrome’iga varustatavate arvutite eeldatav müügihind USAs jääb 300 ja 400 dollari vahemikku.

20.11.2009 17:58

sorry, teil ei toimi midagi. Kui nuppu vajutad ei toimu midagi ja kui lehte uuendada on viis postitust

Lisa kommentaar
20.11.2009 17:58

No näed sa, ongi lõpuks Äripäeva küljest lahti haagitud.

Lisa kommentaar
24.11.2009 08:26

Muidu ilus leht, aga kommentaari lisamine on tõesti minu arvutis ka imelik. Vajutad nuppu, ja justkui mitte midagi ei juhtu.

sorry, teil ei toimi midagi. Kui nuppu vajutad ei toimu midagi ja kui lehte uuendada on viis postitust

Lisa kommentaar
04.12.2009 08:45

Tahtsin kommentaare lugeda aga lingil "Kommentaarid" vajutades viskas 3x hoopis eelmisele lehele. Neljas kord alles õnnestus lugeda. Sain siis muidugi teada, et jama nende kommentaaridega ka teistel.

Lisa kommentaar

 

Vikipeedia 28.01.2010 12:40

Visioonid aastaks 2020: laserid

Poole sajandi eest ei suutnud esimeste laserite loojad kindlasti ettegi kujutada, kuivõrd laialdaselt nende leiutist tulevikus kasutama hakatakse.

Raigo Pajula Postimees/Scanpix 21.01.2010 08:10

Nutitelefon aitab taimi määrata

Kui käepärast on nutitelefon iPhone ja iPod Touch, võib puuliigi määrata otse looduses.

06.01.2010 11:46

Skype pakub uutes telerites kõrglahutusega videokõnesid

Skype’i videkõnede tehnoloogia võetakse kasutusele peagi turule jõudvates internetiühendusega kõrglahutusega telerites.

30.11.2009 12:29

Inimese mõtetest tehti video

California ülikooli teadlasel Jack Gallantil õnnestus katsealuste ajust magnetresonantsuuringuga kopeerida pilt videofilmist, mida katsealused vaatasid.

20.11.2009 14:51

Google’i operatsioonisüsteem jõuab arvutikasutajateni aasta pärast

Google on otsustanud anda hoobi päris Microsofti põhiäri pihta, plaanides uut operatsioonisüsteemi, mis jõuab tarbijateni kõige varem aasta pärast.

16.10.2009 17:04

Kas AdBlocki kasutaja on varas?

Mozilla Firefoxi populaarne lisa AdBlock on reklaamist elatuvate veebilehtede omanikud väga kurjaks ajanud.

06.10.2009 18:06

Füüsika-Nobel anti infoajastusse viinud avastuste eest

Interneti ja digifotode olemasoluta ei kujutaks tänapäeva inimene enam oma elu ette. See igapäevane elu põhineb kolme teadlase tööl, kelle üle 40 aasta eest tehtud avastused pärjati täna Nobeli füüsikapreemiaga.

16.09.2009 11:54

Facebook jõudis 300 miljoni kasutajani

Facebook teatas, et neil on nüüd 300 miljonit kasutajat ning lisaks on populaarse ja suuri investeeringuid nõudnud suhtlusportaali jooksvad tulud esmakordselt ületamas jooksvaid kulusid.

03.04.2009 14:51

Robotid võtavad teadlaste töö endale

Kaks teadlasterühma valmistasid samaaegselt intelligentsed masinad, mis suudavad iseseisvalt andmeid analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi. See on oluline edasiminek tehisintelligentsi loomisel.

15.04.2008 17:58

Kas laseksid enda ajju siirdada kiibi?

Kas oleksid valmis laskma oma ajju siirdada kiibi, mis kahekordistaks su lühiajalise mälu mahtu ning garanteeriks, et sa enam kunagi ei unustaks mõnd nime või nägu?

07.09.2007 12:14

Tehnikaülikooli robotiehitaja võttis eeskujuks kalad

Kalana merepõhjas ujuv robot suudab leida põhjast miine, teha vetikaseiret või välja nuhkida uppunuid.

Scanpix 13.01.2010 13:21

Visioonid aastaks 2020: Internetiotsingud

Internetiotsingud on kiiresti arenenud ning kümne aasta pärast on inimkonna käsutuses kindlasti praegustest palju avaramad võimalused.

16.12.2009 15:55

Arvutid võtavad ajakirjanike töö üle

Teadlased arendavad arvutiprogramme, mis suudaksid statistilisi andmeid kasutades või internetis otsinguid sooritades ilma inimese abita uudiseid kokku panna.

27.11.2009 17:46

Intel tahab inimeste aju kiibiga varustada

Intel on asunud välja töötama mikroprotsessorit, mille saaks paigutada inimese ajusse, et arvutit saaks edaspidi kasutada ilma hiire ja klaviatuurita.

20.10.2009 12:08

Menukast materjalist leiti veidralt käituvad osakesed

Viimasel kümnendil on grafeen olnud materjaliteadlaste huviobjekt number üks. Õhus on lootus, et ühel heal päeval asendab grafeen praegu protsessorites kasutatava räni.

13.10.2009 17:56

Arvutid ei saa lõputult kiiremaks muutuda

Kahe aasta eest ostetud arvuti tundub juba vanana. Uued müügil olevad mudelid on märgatavalt võimsamad ning nii on see olnud juba aastakümneid.

27.09.2009 13:08

Materjal, mis võib tuua paberõhukesed ekraanid

Pilt meenutab last, kes vanemate kirjutuslaua taga kleeplindiga mängib. Tegelikkuses sünnib nii materjal, mida maailma materjaliteadlased peavad hetkel kõige paljulubavamaks.

06.04.2009 10:34

Jaapani lapsrobot õpib nagu inimlaps

Inimlapse sarnase kehaga robot CB2 arendab inimestega suheldes aeglaselt oma sotsiaalseid oskusi nagu pisikene laps, kes suhtleb oma emaga.

26.02.2009 20:54

2050. aasta jalgpalli maailmameistrid – robotid

Suluseisu põhimõtet pole kuigi lihtne seletada ühelegi võhikule. Kuidas seda ning ka teisi jalgpalli reegleid, liikumisi ja strateegiaid õpetada aga elutule jalgpallirobotile?

31.01.2008 22:10

Üks maailma suurimaid saladusi – Google’i algoritm

Internetist info otsimine on meie igapäevaelu loomulik osa. Internetiotsingutega tegelev firma Netcraft väidab, et internetis on praegu umbes 150 miljonit aktiivset veebilehekülge. Kuidas leida nende hulgast meile vajalik info: see ülesanne tundub üüratu.

 
Küsi teadlaselt
Kas on võimalik toota kuutolmust energiat? Discoveri peal oli kord saade sellest, aga kahjuks õnnestus see maha magada, kuid reklaamist jäi meelde, et vähese hulga kuutolmuga on võimalik terve linn energiaga ära toita. Küsimuse tuletas meelde hiljutine ulmefilm "Moon", kus koguti tolmu ning saadeti see Maale. Fact or fiction?
Mart Noorma, TÜ optilise metroloogia dotsent:

Nii fact kui fiction. Praeguste teadmiste põhjal on suur tõenäosus, et Kuu tolm sisaldab heeliumi isotoopi He-3 mida saaks teoreetiliselt kasutada ter

Esita küsimus Loe edasi!
Doktoritööd
Idee
Veider teadus