2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Google’i tehisaju tunneb ära kasse
27.06.2012 20:23

Google’i tehisaju tunneb ära kasse

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (5)

Kui palju protsessoreid peab kokku panema, et tunda ära kass? 16 000.

Arvutiteadlased töötavad innukalt selle kallal, et luua masinaid, mis meenutaks oma ülesehituselt ja omadustelt inimaju. Inimese ajus arvatakse olevat hinnanguliselt 80 – 120 miljardit närvirakku ehk neuronit. Igaüks neist miljarditest neuronist on omakorda sünapsite kaudu ühenduses umbes 7000 teise neuroniga.

Google’i juures töötav salapärase nimega uurimisasutus Google Lab X on jõudnud inimaju imiteerimises uue tasemeni: 16 000 protsessorist koosnev arvutivõrgustik, mis oli sarnaselt inimajuga omavahel miljardis eri ühenduses, õppis mõne päevaga äratundma inimeste nägusid, kehaosi ning kasse.

Kui seni on näotuvastussüsteemide puhul olnud tavapraktika, et programmile antakse ette, millistele parameetritele peab vastama kujutis, et seda saaks liigitada inimese näoks, siis sedapuhku valisid Google’i teadlased teise tee.

Aju simuleerivale arvutivõrgustikule söödeti kolme päeva jooksul ette kümme miljonit YouTube’ist võetud juhuslikku üksikkaadrit mõõtmeis 200x200 pikslit ning nimekiri 20 000 erinevast objektist. Masinõppe algoritme kasutades hakkas võrgustik ise nüüd nende piltide põhjal end koolitama. Ettesöödetud info hulgas ei olnud omadusi või kirjeldusi, mis aitaks masinal objekte ära tunda.

Inimeste nägude tuvastamisega sai võrgustik hakkama 81,7-protsendilise, inimese kehaosi tundis ära 76,7-protsendilise eduga. Kassid suutis masin pildilt ära tunda, olles täpne 74,8 protsendil juhtudest.

“Vastupidiselt laialt levinud arvamusele tõestasid meie katsed, et näotuvastust on võimalik välja õpetada ka ilma, et kujutistel oleks juures märge, kas seal leidub nägu või mitte,” kirjutab Google’i uurimisrühm oma tööd kirjeldavas teadusartiklis.

Kõigi 20 000 erineva objekti puhul saavutati tuvastustäpsuseks 15,8 protsenti, mis on tuntav hüpe võrreldes varasemate analoogiliste katsetustega.

Töö aluseks on idee, et inimese ajus on kindlad neuronid, mis on programmeeritud ära tundma kõige olulisemaid asju – need aktiveeruvad, kui me näeme inimesi, asju või kuuleme hääli, millega puutume oma elus kokku väga palju kordi. Näiteks aitavad need neuronid ära tunda vanaema või kodutänavat.

Uudne on siinkohal see, et algoritmile anti ette tohutu andmehulk ning lasti programmil ise andmeid analüüsides õppida, ütles projekti juures töötanud Stanfordi ülikooli arvutiteadlane Andrew Y Ng.

Google tehisajuvõrgustik suutis õpitud objekte ära tunda ka siis, kui piltidega manipuleeriti või pandi objekte esiplaani asemel tagaplaanile.

Google ise peab projekti sedavõrd suureks õnnestumiseks, et arendus viidi X Labist üle põhiuurimiskeskusse. Firma loodab, et siit tõuseb kasu nii kõne- ja pildituvastuse kui masintõlke täiustamiseks.

Google Lab X on uurimisasutus, mis töötab muuhulgas näiteks ilma juhita autode või nn poolreaalsuse prillide arendamisega. Viimased võimaldavad viia võõras linnas kokku reaalse linnapildi koos internetiinfoga – vaadelda turismiobjekte ja lugeda samal ajal prillidelt nende kohta. Üks ulmelisemaid ideid samalt laborilt on kosmoselift.

28.06.2012 10:47
tigekala

WTF? Kosmoselift pole küll Google idee vaid on pärit kuuekümnendatest kui Google asutajaid veel olemaski ei olnud. Äkki seaks oma faktid sirgeks?

Lisa kommentaar
20.11.2012 14:57
oleme kuulnud

Sõjanduses peaks analoogsed arendused suht vanad olema. Kuidas tunda ära vaenlase tanki, lennukit või sõjamehe figuuri (mundrit) jmt.
Väidetavalt toimub suuremates transporditerminaalides massiline automaatne nägude kontroll ja see pidi olema päris edukas.
Igatahes, tundub, et Google tööde vastu on piisav huvi ja ka rahastus.

Lisa kommentaar

 

Hollandi riigiarhiiv 25.07.2014 16:05

Arvuti analüüsib biitlite muusikat (2)

Tarkvara suudab eristada erinevatel albumitel ilmunud lugusid.

San Diego California ülikool 26.05.2014 17:09

Arvuti tunneb simulandi kaugelt ära

Tarkvara eristab valu teesklejaid tõelistest haigetest 85-protsendilise täpsusega.

24.04.2014 13:37

Näotuvastustarkvara teeb inimesele ära

Uus programm leiab fotodelt sarnased näod 98,5-protsendilise täpsusega.

02.04.2014 15:29

Arvutid õpetavad teineteist

Eriline algoritm lubab arvutil kaaslasele nõu anda.

27.02.2014 14:54

Viirused ohustavad wifivõrke

Viirus levib wifivõrkudes sama kiiresti kui külmetushaigused inimeste seas.

23.01.2014 11:01

Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks

Skype’i kasutajate suhtlusvõrgustiku automaatne analüüs võimaldab eristada neid, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige heasoovlikumad.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

10.12.2013 16:15

Oma silm on kuningas (1)

Pidev pildistamine takistab mälestuste tekkimist.

04.12.2013 17:44

Uudne pildiotsing raalib inimeste suhteid

Algoritm tunneb inimesi ära näotuvastust kasutamata.

18.11.2013 13:52

Kvantmälu tegi uue rekordi (2)

Toatemperatuuril suutis kvantbitt infot säilitada infot 39 minutit.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

23.09.2013 17:30

Veebis veedetud aeg kammitseb aju

Infotulv takistab mälu.

03.09.2013 17:35

Facebook mõjub ajule nagu seks ja hea toit

Aju lööb nurru igal korral, kui keegi su postitust meeldivaks peab.

12.08.2013 17:26

Kas usaldada internetikommentaare? (3)

Meid huvitab teiste arvamus. Uut külmkappi ostes kulutame tunde guugeldamiseks. Internet ei paku alati õigeid vastuseid, sest inimesi on kerge mõjutada, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus.

17.07.2013 07:38

Tehisintellekt jääb terve mõistusega hätta

Kõige võimekamad arvutid on arukuselt nelja-aastase lapse tasemel.

26.06.2013 14:04

Eluviisid mõjutavad mälu ja õpivõimet (6)

Veebimängud aitavad neuroteadlastel uurida une ja alkoholi mõju vaimsele võimekusele.

Paolo Villanueva/Flickr 30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

06.03.2014 17:46

Arvutiprogramm joonistab 17 miljoni värvitooniga VIDEO (1)

Programmeerimisvõistluse võitnud tarkvara kasutab kõiki digitehnikas kasutatavaid värvusi.

06.02.2014 19:11

Kas sotsiaalvõrgud teevad meid rumalaks? (1)

Pikaajaline sotsiaalvõrgustike kasutamine uinutab terve mõistuse.

22.01.2014 15:45

Kui kiire on kvantarvuti? (1)

Kvantarvutid võivad olla loodetust palju aeglasemad.

23.12.2013 21:24

Hiirega klõpsimine muudab käed osavaks (1)

Facebookis ja YouTube´is veedetud aeg lihvib käte ja silmade koostööd.

09.12.2013 15:18

Kas arvutil kirjutaja aju tegutseb omapäi?

Vähesed inimesed teavad klaviatuuril tähtede asukohti. Ometi ei takista see neid kiiresti kirjutamast.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

26.09.2013 18:33

Süsinikarvuti töötab nanotorukeste najal

Esimene süsinikprotsessor on sama võimas kui 40 aasta tagused ränikiibid.

20.09.2013 15:42

E-raamat aitab lugemisraskuste puhul

Vaeglugejaid aitab võimalus teksti hõredaks muuta.

28.08.2013 18:09

Tarkvara aitab videokõnes silmsidet luua

Skype´i kasutajad saavad edaspidi üksteisele kõne ajal silma vaadata.

31.07.2013 14:25

Kas internetis saab hingehädadest priiks?

E-nõustamine sobib neile depressioonihaigetele, kes on ise huvitatud oma tervise paranemisest.

05.07.2013 12:23

Kes säutsus? (1)

Twitterisse postitamise kellaajad reedavad, kas kontot kasutab inimene või hoopis internetirobot.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus