2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
27.05.2011 12:09

Kui kindel on ajatempel?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (3)

Digiallkirja andes ei mõtle me ülemäära tihti sellele, kui turvaline on kogu see süsteem ning kas keegi pahatahtlik võib meie asemel digiallkirju anda.

Kuidas on lood aga digitaalse ajatempliga? Kuidas tänapäeva digitaalses maailmas turvaliselt tõestada, et dokument või taotlus on loodud just sel ajahetkel?

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis äsja doktorikraadi kaitsnud Margus Niitsoo toob näite patendiametist. Vaja on kinnitada, et dokumendid on sisse antud sel kuupäeval ja kellaajal. Hiljem sama ideed patenteerida püüdjate jaoks on see tõend, et nad on hiljaks jäänud.

“Aga kui patendiametnik peaks tahtma teha sohki, et saada hea idee enda nimele ja ajatemplit muuta?” tõi ta näite.

Eesti IT-firma GuardTime’i ajatempli lahenduse turvalisus oli see, millele Niitsoo krüptograafiaprofessor Ahto Buldase juhtimisel oma töös keskendus.

“Ma leidsin ajatempli turvalisusele parema tõestuse, mis võimaldab tembeldust teha praktikas kiiremini ning leidsin, et mingis mõttes paremini ei saa, sein on ees,” ütles ta.

Töö pealkiri viib mõtte mustkunstile: Oraakliga musta kasti eraldustehnikad rakendustega ajatembeldusele.

“Kui pank võimaldab teha digiallkirja abil ülekandeid, siis panga jaoks on digiallkirja süsteem must kast. Eeldatakse, et digiallkiri on turvaline ning eeldatakse, et kui keegi tahab pangatoimingutesse sisse tungida, siis peab ta olema esimesena võimeline murdma digiallkirja süsteemi,” ütles ta. “Panka ei huvita, kuidas digiallkirja andmine täpselt käib.”

Või siis näide mustkunstist? “Kui mustkunstnik paneb käe musta kasti ja tõmbab välja sealt jänese, siis me näeme kätt ja jänest, aga me ei tea, mis seal kastis juhtus, et seal oli ühtäkki jänes. Selline eeldus on musta kasti eeldus,” ütles ta.

Samamoodi käsitles ta musta kastina seda räsifunktsiooni, mille peale on üles ehitatud GuardTime’i digitembeldustehnoloogia.

“Tänapäevase arvutivõimsuse kasvu juures on kõik krüptograafilised võtmed lõppkokkuvõttes murtavad, küsimus on ainult ajas ja arvutivõimsuses. Kui kellelgi on käes piiramatult arvutivõimsust, siis on võimalik lahti murda kõik,” ütles ta.

Niitsoo arvutused näitavad, et kui digitempli tehnoloogia muutub nii laialdaseks, et sekundis antakse maailmas GuardTime tehnoloogia abil miljon digitemplit sekundis, siis on selle süsteemi lahtimurdmiseks tarvis teha nii palju tehteid, mida iseloomustab arv 2, mille järgi on kirjutatud 20 nulli. “Seega võib öelda, et praeguse lahenduse puhul on digitempliga märgitud dokumendi turvalisus tagatud vähemalt 34 aastaks.”

Niitsoo sai töö kaitsmisega enda nimele ka rekordi: ta on noorim Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsmiseni jõudnu vähemalt viimase poole sajandi jooksul. Mullu sügisel kaitses kraadi Darja Lavõgina, kes oli kaitsmise hetkel 24 aastat 5 kuud ja 10 päeva vana.

Niitsoo oli kaitstes 24 aastat, 4 kuud ja 13 päeva vana.

Niitsoo oleks võinud jõuda doktorikraadini lausa 23-aastaselt, kuid tõmbas ise protsessile mullu sügisel pidurit, et saada endale vastu tugev oponent. Eelmisel nädalal Eestis toimunud rahvusvaheline krüptograafiakonverents EuroCrypt 2011 andis selleks võimaluse.

 

Hollandi riigiarhiiv 25.07.2014 16:05

Arvuti analüüsib biitlite muusikat (2)

Tarkvara suudab eristada erinevatel albumitel ilmunud lugusid.

San Diego California ülikool 26.05.2014 17:09

Arvuti tunneb simulandi kaugelt ära

Tarkvara eristab valu teesklejaid tõelistest haigetest 85-protsendilise täpsusega.

24.04.2014 13:37

Näotuvastustarkvara teeb inimesele ära

Uus programm leiab fotodelt sarnased näod 98,5-protsendilise täpsusega.

02.04.2014 15:29

Arvutid õpetavad teineteist

Eriline algoritm lubab arvutil kaaslasele nõu anda.

27.02.2014 14:54

Viirused ohustavad wifivõrke

Viirus levib wifivõrkudes sama kiiresti kui külmetushaigused inimeste seas.

23.01.2014 11:01

Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks

Skype’i kasutajate suhtlusvõrgustiku automaatne analüüs võimaldab eristada neid, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige heasoovlikumad.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

10.12.2013 16:15

Oma silm on kuningas (1)

Pidev pildistamine takistab mälestuste tekkimist.

04.12.2013 17:44

Uudne pildiotsing raalib inimeste suhteid

Algoritm tunneb inimesi ära näotuvastust kasutamata.

18.11.2013 13:52

Kvantmälu tegi uue rekordi (2)

Toatemperatuuril suutis kvantbitt infot säilitada infot 39 minutit.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

23.09.2013 17:30

Veebis veedetud aeg kammitseb aju

Infotulv takistab mälu.

03.09.2013 17:35

Facebook mõjub ajule nagu seks ja hea toit

Aju lööb nurru igal korral, kui keegi su postitust meeldivaks peab.

12.08.2013 17:26

Kas usaldada internetikommentaare? (3)

Meid huvitab teiste arvamus. Uut külmkappi ostes kulutame tunde guugeldamiseks. Internet ei paku alati õigeid vastuseid, sest inimesi on kerge mõjutada, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus.

17.07.2013 07:38

Tehisintellekt jääb terve mõistusega hätta

Kõige võimekamad arvutid on arukuselt nelja-aastase lapse tasemel.

26.06.2013 14:04

Eluviisid mõjutavad mälu ja õpivõimet (6)

Veebimängud aitavad neuroteadlastel uurida une ja alkoholi mõju vaimsele võimekusele.

Paolo Villanueva/Flickr 30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

06.03.2014 17:46

Arvutiprogramm joonistab 17 miljoni värvitooniga VIDEO (1)

Programmeerimisvõistluse võitnud tarkvara kasutab kõiki digitehnikas kasutatavaid värvusi.

06.02.2014 19:11

Kas sotsiaalvõrgud teevad meid rumalaks? (1)

Pikaajaline sotsiaalvõrgustike kasutamine uinutab terve mõistuse.

22.01.2014 15:45

Kui kiire on kvantarvuti? (1)

Kvantarvutid võivad olla loodetust palju aeglasemad.

23.12.2013 21:24

Hiirega klõpsimine muudab käed osavaks (1)

Facebookis ja YouTube´is veedetud aeg lihvib käte ja silmade koostööd.

09.12.2013 15:18

Kas arvutil kirjutaja aju tegutseb omapäi?

Vähesed inimesed teavad klaviatuuril tähtede asukohti. Ometi ei takista see neid kiiresti kirjutamast.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

26.09.2013 18:33

Süsinikarvuti töötab nanotorukeste najal

Esimene süsinikprotsessor on sama võimas kui 40 aasta tagused ränikiibid.

20.09.2013 15:42

E-raamat aitab lugemisraskuste puhul

Vaeglugejaid aitab võimalus teksti hõredaks muuta.

28.08.2013 18:09

Tarkvara aitab videokõnes silmsidet luua

Skype´i kasutajad saavad edaspidi üksteisele kõne ajal silma vaadata.

31.07.2013 14:25

Kas internetis saab hingehädadest priiks?

E-nõustamine sobib neile depressioonihaigetele, kes on ise huvitatud oma tervise paranemisest.

05.07.2013 12:23

Kes säutsus? (1)

Twitterisse postitamise kellaajad reedavad, kas kontot kasutab inimene või hoopis internetirobot.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus