2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kui palju on inimkonna käsutuses infot?
11.02.2011 15:54

Kui palju on inimkonna käsutuses infot?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (7)
Samal teemal (1)

Kui kogu inimkonna käsutuses olev informatsioon talletada CD-plaatidele ja laduda plaadid ühte virna, siis ulatuks virn Maalt Kuuni ja edasigi.

Kuu on oma orbiidi kaugeimas punktis Maast 405 696 kilomeetri kaugusel.

Esimest korda püüdsid teadlased võtta kokku, kui palju infot suudab inimkond säilitada, liigutada ja töödelda. Lõuna-California ülikooli Annenbergi ajakirjanduse- ja kommunikatsioonikooli teadlase Martin Hilberti juhtimisel tehtud uuringut kajastav artikkel ilmus ajakirjas Science Express.

Uuringu jaoks võeti hinnang tuhandest eri allikast, kes kõik hindasid, kui suur on maakeral hetkel andmetalletus- ja töötlusvõimsus.

Kui võtta kokku kõik digitaalsed ja analoogsed mälud, siis on uuringu järgi inimkond võimeline talletama vähemalt 295 eksabaiti infot, see on 20 nulliga number.

Kui see infohulk talletada raamatutesse, siis kataks see Ameerika Ühendriikide iga viimase kui maalapi, kusjuures raamatukiht peaks olema 13-kordne.

Hilberti väitel ületab seda infohulka väljendav number 315 korda maakeral leiduvate liivaterade arvu, kuid on samas vähem kui üks protsent infost, mis sisaldub ühe inimese keha DNA-molekulides.

Kiire kasv

Digiajastu alguseks võib nimetada aastat 2002, mil digitaalsed salvestusvõimsused ületasid esmakordselt analoogvõimaluste mahu. 2007. aastaks oli 94 protsenti mäluressursist digitaalne.

2007. aastal liikus televisiooni- ja GPS-võrke pidi 1,9 zettabaiti informatsiooni. See infohulk on võrreldav sellega, kui iga inimene maakeral loeks päevas läbi 174 ajalehte. Samal aastal vahetati mobiiltelefonivõrkude kaudu 65 eksabaiti infot, mis on võrreldav sellega, kui iga maailmas elav inimene edastaks päevas kuue ajalehenumbri jagu informatsiooni.

2007. aastal oli maailma arvutite arvutusvõimsus 6,4 x 10 astmes 18 tehet sekundis. Suurusjärk on umbes sama nagu ühe inimese aju võime hallata närviimpulsse. Kui kõik need tehted oleks tulnud teha käsitsi, siis võtaks see 2200 rohkem aega kui kulunud alates Suurest Paugust, mil universum tekkis, see oli umbes 13,7 miljardit aastat tagasi.

Uuringus vaadeldud ajavahemikul aastail 1986-2007 kasvas maailmas arvutivõimsus aastas 58 protsenti. Telekommunikatsioonivõrgud kasvasid aastas 28 protsenti ja mälumahud 23 protsenti.

Kuigi infohulgad ja arvutusvõimsused võivad tunduda hiiglaslikena on võrreldes looduses leiduvate võimsustega need numbrid siiski üsna väikesed. Loodus on info talletamises endiselt oluliselt osavam.

Inimesel on 60 triljonit rakku ja igas rakus on DNA. Seega on ühe inimese rakkudes peituv info 300 korda suurem infohulk, kui see, mida inimkond praeguse tehnoloogilise taseme juures kokku suudab talletada.

Andmetalletusvõime puhul on arvesse võetud nii paberkandjad, kõvakettad kui ka kõik otsimootor Google’i kasutuses olevad serverifarmid.  Seega on ühes inimese rakkudes rohkem infot kui kõigil maailmas leiduvatel arvutimäludel kokku.

Hilberti sõnul oleme me endiselt oluliselt targemad kui arvutid, kuid arvutid jõuavad meile aina lähemale.  Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, meie aju on olnud sama võimekad juba kümneid tuhandeid aastaid. Arvutid muutuvad targemaks lausa päevadega.

Tema sõnul saabub järgmise sajandi jooksul hetk, mil kogu inimkonna DNAs leiduv informatsiooni hulk ja inimkonna tehnoloogiline infotalletusvõime võrdsustuvad.

12.02.2011 10:36
THOR-00

Kuidas määratakse DNA nn info mahutavus, mitu baiti see siis oleks?

Lisa kommentaar
13.02.2011 22:19
jaan tätte poeg

Mitu baiti on üks ajaleht? Üleüldse jäävad artiklis välja toodud võrdlused suures osas arusaamatuks.

Mis rumal artikkel see nüüd Novaatori poolt siin on? Võrreldes ülejäänud kirjutistega on see lausa Google translate otsetõlke tasemel.

Lisa kommentaar
14.02.2011 07:47
THOR-00

liiga vähe selgitusi tõesti. Ajaleht, hmm.. kui ajalehe pind katta värvi molekulidega, nii, et üks on mustavärvi molekul ja null valgevärvi molekul siis oleks ma arvan päris suur, aga oleneb kui suured on värvimolekulid, ehk siis väikeim kogus värvi mis on veel värviline (üksikud aatomid ju pole värvilised :P, muidugi see oleneb kui suure ergastusega need elektronid seal on ja ....). Igatahes ma tahaks teada mis loogika järgi DNA mahutavist hinnatakse, kas siis miskite erinevare ahelate varjatsioonidega kuidagi või miskit?

Lisa kommentaar
14.02.2011 10:14
Mait Müüripeal

Mulle jäi arusaamatuks: kas need virnastatud CD-plaadid on ümbristes või mitte?

Lisa kommentaar
14.02.2011 11:08
THOR-00

samuti seda mis formaadis see info on. Kas tekstina pdf, docx, või audio või miskit? :P ja kas on 700 või 800MB plaadid :P. kogu selle indo juurde kuuluvad kindlasti ka Pildid, siis kui suure resoga need on, ses suhtes, et mida väiksem reso seda vähem infi sisaldavad ja üldse suht kahtlane teema :P. Ei tea kui ükspäev peaks kogu inimkonna teadmised kuhugi jäädvustama siis mismoodi ja kuhu see üldse panna?

Lisa kommentaar
19.02.2011 22:24
Mait Müüripeal

Kui saastinfo kõrvale jätta, siis peaks vast korralikku kapikesse ära mahtuma.

Lisa kommentaar
06.03.2011 12:14
Tito

Kas keegi siin on defineerinud, mis on info ja kuidas seda mõõdetakse? Rääkimata veel inimkonnale teada olevas infost. Vaata aknast välja, kui palju on sul igas sekundis infot...ise oled inimkonna osa.

Lisa kommentaar

 

Hollandi riigiarhiiv 25.07.2014 16:05

Arvuti analüüsib biitlite muusikat (2)

Tarkvara suudab eristada erinevatel albumitel ilmunud lugusid.

San Diego California ülikool 26.05.2014 17:09

Arvuti tunneb simulandi kaugelt ära

Tarkvara eristab valu teesklejaid tõelistest haigetest 85-protsendilise täpsusega.

24.04.2014 13:37

Näotuvastustarkvara teeb inimesele ära

Uus programm leiab fotodelt sarnased näod 98,5-protsendilise täpsusega.

02.04.2014 15:29

Arvutid õpetavad teineteist

Eriline algoritm lubab arvutil kaaslasele nõu anda.

27.02.2014 14:54

Viirused ohustavad wifivõrke

Viirus levib wifivõrkudes sama kiiresti kui külmetushaigused inimeste seas.

23.01.2014 11:01

Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks

Skype’i kasutajate suhtlusvõrgustiku automaatne analüüs võimaldab eristada neid, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige heasoovlikumad.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

10.12.2013 16:15

Oma silm on kuningas (1)

Pidev pildistamine takistab mälestuste tekkimist.

04.12.2013 17:44

Uudne pildiotsing raalib inimeste suhteid

Algoritm tunneb inimesi ära näotuvastust kasutamata.

18.11.2013 13:52

Kvantmälu tegi uue rekordi (2)

Toatemperatuuril suutis kvantbitt infot säilitada infot 39 minutit.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

23.09.2013 17:30

Veebis veedetud aeg kammitseb aju

Infotulv takistab mälu.

03.09.2013 17:35

Facebook mõjub ajule nagu seks ja hea toit

Aju lööb nurru igal korral, kui keegi su postitust meeldivaks peab.

12.08.2013 17:26

Kas usaldada internetikommentaare? (3)

Meid huvitab teiste arvamus. Uut külmkappi ostes kulutame tunde guugeldamiseks. Internet ei paku alati õigeid vastuseid, sest inimesi on kerge mõjutada, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus.

17.07.2013 07:38

Tehisintellekt jääb terve mõistusega hätta

Kõige võimekamad arvutid on arukuselt nelja-aastase lapse tasemel.

26.06.2013 14:04

Eluviisid mõjutavad mälu ja õpivõimet (6)

Veebimängud aitavad neuroteadlastel uurida une ja alkoholi mõju vaimsele võimekusele.

Paolo Villanueva/Flickr 30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

06.03.2014 17:46

Arvutiprogramm joonistab 17 miljoni värvitooniga VIDEO (1)

Programmeerimisvõistluse võitnud tarkvara kasutab kõiki digitehnikas kasutatavaid värvusi.

06.02.2014 19:11

Kas sotsiaalvõrgud teevad meid rumalaks? (1)

Pikaajaline sotsiaalvõrgustike kasutamine uinutab terve mõistuse.

22.01.2014 15:45

Kui kiire on kvantarvuti? (1)

Kvantarvutid võivad olla loodetust palju aeglasemad.

23.12.2013 21:24

Hiirega klõpsimine muudab käed osavaks (1)

Facebookis ja YouTube´is veedetud aeg lihvib käte ja silmade koostööd.

09.12.2013 15:18

Kas arvutil kirjutaja aju tegutseb omapäi?

Vähesed inimesed teavad klaviatuuril tähtede asukohti. Ometi ei takista see neid kiiresti kirjutamast.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

26.09.2013 18:33

Süsinikarvuti töötab nanotorukeste najal

Esimene süsinikprotsessor on sama võimas kui 40 aasta tagused ränikiibid.

20.09.2013 15:42

E-raamat aitab lugemisraskuste puhul

Vaeglugejaid aitab võimalus teksti hõredaks muuta.

28.08.2013 18:09

Tarkvara aitab videokõnes silmsidet luua

Skype´i kasutajad saavad edaspidi üksteisele kõne ajal silma vaadata.

31.07.2013 14:25

Kas internetis saab hingehädadest priiks?

E-nõustamine sobib neile depressioonihaigetele, kes on ise huvitatud oma tervise paranemisest.

05.07.2013 12:23

Kes säutsus? (1)

Twitterisse postitamise kellaajad reedavad, kas kontot kasutab inimene või hoopis internetirobot.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus