2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Kuidas saaks kõige efektiivsemalt sinu kodu tühjaks röövida?
23.12.2010 16:43

Kuidas saaks kõige efektiivsemalt sinu kodu tühjaks röövida?

Margus Niitsoo
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (5)

Eesti arvutiteadlased uurivad, kuhu on üldse mõtet sisse murda ning kuidas seda sel juhul kõige efektiivsemalt teha.

Kõik algab sellest, et ennast tuleb panna röövli kingadesse. Kujutage niisiis ette, et olete kurjategija ning teie eesmärgiks on tühjendada näiteks mõne panga peakontor. Nagu filmidest teame, on seda võimalik teha mitmel eri moel – kas siis näiteks erasõjaväega panga peauksest sisse tungides või siis turvasüsteeme ükshaaval kahjutuks tehes ja mööda ventilatsioonisüsteemi seifi poole ronides. Kumb lähenemistest oleks aga parem?

Kõik sõltub muidugi parema definitsioonist. Kui oled meistervaras, võib teine lähenemine olla parem juba puhtalt selle pärast, et esimene tundub sinu jaoks barbaarne ja igav. Üldiselt mõtlevad nii aga väga vähesed ning enamuse kurjategijate jaoks on põhiliseks motiveerivaks teguriks siiski ainult raha. Sellest lähtuvalt võib paremaks pidada lähenemist, mille puhul on oodata suuremat kasumit.

Kõigel on hind

Oodatav kasum sõltub aga paljudest teguritest. Näiteks on selge, et kasumi saamiseks peab rööv õnnestuma, kuid ühegi variandi puhul pole edu kunagi 100% garanteeritud. Seega tuleb kindlasti arvestada ka võimalusega, et röövi käigus võib midagi valesti minna ning röövel võib selle tulemusel kas surma saada või vangi sattuda. Lähtudes kapitalismi peamisest doktriinist, et kõigel on oma hind, on siiski võimalik ka vangi sattumisele ja suremisele määrata rahaline väärtus ning sellest lähtuvalt kõik ikkagi lõpuks kulud-tulud analüüsile taandada.

Kuidas aga üldse hinnata röövi õnnestumise tõenäosust või sellega seonduvaid kulusid? Lihtsa plaani korral saab seda teha otse. Vähegi keerulisemate skeemide korral muutub otse hindamine aga keeruliseks. Plaani saab analüüsida aga ka osade kaupa - vaadates eraldi näiteks sõjaväe palkamise, nendele relvade hankimise ning panka sisse tungimise ja sealt põgenemise etappe. Eduka röövi jaoks peaksid õnnestuma kõik neli. Neid etappe saab omakorda jaotada osadeks. Näiteks on relvi tõenäoliselt võimalik hankida mitmel eri moel – milledest kõigil on erinev hind ning õnnestumise tõenäosus. Sel viisil jätkates on lõpuks võimalik jõuda välja alaosadeni, mille kohta on võimalik nii õnnestumise tõenäosust kui ka sellele kuluvat rahasummat juba õpris täpselt hinnata.

Miks teadlased?

Kuidas aga nüüd nendest osahinnangutest panna kokku hinnang kogu ründe jaoks? Selle küsimuse uurimisega tegelevadki Eesti arvutiteadlased Ahto Buldas, Jan Willemson, Aivo Jürgenson ning Margus Niitsoo. Probleem pole kergete killast, sest parima tulemuse saamiseks tuleb läbi kaaluda kõikvõimalikud röövli erinevad valikud (nt milliselt relvakaupmehelt relvi osta või milliseid palgasõdureid palgata) ning välja valida just kõige sobivam variant, mis tasakaalustaks võimalikult hästi omavahel ebaõnnestumise riskid ning otsesed rahalised kulud.

Ülesande raskusest hoolimata on siiski 5 aasta töö tulemusena õnnestunud leida arvutusmudel, mis lubab teatud kitsenduste korral leida parima võimaliku ründestrateegia. Sellest, kuidas seda teha, rääkis nende novembri lõpus Jaapanis toimunud Rahvusvahelisel Andmeturbe Workshopil esitatud artikkel.

Miks aga teadlased sellise asjaga üldse tegelevad? Kas mõni neist elab kaksikelu meisterkurjategijana või heietab niisama mõtteid panka sisse murdmisest? Kindlasti mitte. Pigem saab sellist tüüpi mudeleid rakendada just nõrkade kohtade leidmiseks, misjärel saaks neid siis vastavalt tugevdada. Samuti saab selliste arvutuste abil tuvastada, kas kurjategijal on üldse mõtet üritada. Alati on ju võimalik, et sisse murdmiseks kuluv summa (mille sisse on arvestatud ka vanglasse mineku risk) on lihtsalt suurem, kui sellest teenitav kasum. Sellisel juhul on aga tõenäoline, et röövel otsib endale pigem mõne teise märklaua, rünnates näiteks panga asemel hoopis mõnda eramaja.

Miks aga just arvutiteadlased? Ka sellele on lihtne vastus. Matemaatilise mudeli seisukohalt ei ole oluline, kas sisse üritatakse murda teie korterisse, panga seifi või suurfirma veebisüsteemi. Ning just häkkerite töö uurimisest see uurimisliin alguse sai. See aga ei tähenda, et sellel ei oleks rakendust ka üldisemas kriminalistikas või võimalik et isegi välispoliitikas. Näiteks saaks antud metodoloogia abil uurida, millist oma naabritest imperialistlik suurriik järgmisena kõige tõenäolisemalt rünnata võiks, ning mis viisil tal seda kõige odavam teha oleks.

Matemaatika võlu peitubki selles, et sama lähenemist on võimalik üle kanda paljudesse erinevatesse eluvaldkondadesse. Vaja on vaid suuta probleem sobivalt alamosadeks jagada ning iga alamosa eraldi hinnata. Selle jaoks saab ja tuleb kasutada vastava eriala spetsialiste. Edasised arvutused on aga juba valdkonnast sõltumatud ning seega arvutiteadlaste pärusmaa.

Praeguse seisuga on selle raamistiku abil hinnatud eesti E-hääletussüsteemi turvalisust. Töö käib aga ka edasiste uute ning huvitavate rakenduste leidmise ning samuti ka arvutusmudeli enda täpsustamise kallal.

Margus Niitsoo on Tartu Ülikooli informaatikadoktorant. Tema artikkel on kirjutatud Tartu Ülikooli korraldatud Eesti doktorantide populaarteaduslike artikli konkursi tarbeks. Konkurssi kaasrahastas Haridus- ja Teadusministeerum. Lähinädalail avaldab Novaator valiku sellele konkursile saadetud artiklite paremikust.

24.12.2010 11:57
elektritsaabtasuta.blogspot.com

Eht Novaatori tase.

Lisa kommentaar
24.12.2010 20:48
Toomas

Lgp Margus Niitsoo teil on kõik sassis. Praktikuna pean teile meelde tuletama, et rööv ja vargus on täiesti erinevad asjad. Üks on seotud vägivallaga ja teine mitte.
Teiseks, 15- aastase karjääri jooksul ei ole ma veel kohanud kurjategijat, kes oleks nii põhjalikult kõik läbi mõelnud. Kõige rohkem mõttetööd on minu arvates siiani teinud kelmid, kuid röövlid on oma olemuselt, teadmistelt ning ettevalmistuselt viisakalt öeldes rumalad. Ei ole ükski siiani suutnud selgitada, kuidas ta kõik läbi kaalus ja siis otsustas kõige väiksema riskiastmegavariandi kasuks. Rööv on siiani suures osas olnud ikkagi hetke emotsiooni ajel või siis kellegi vihje peale kiiruga toime pandud kuritegu.
Tundub, et te praktikutega ei ole suhelnud. Mind paneb muigama teie naiivne lähenemine asjale. Aga sellest hoolimata soovin teile edu.

Lisa kommentaar
25.12.2010 10:23
Mats Mürinal

Üldlevinud arusaama kohaselt on parim viis panka röövida seda omades

Lisa kommentaar

 

Hollandi riigiarhiiv 25.07.2014 16:05

Arvuti analüüsib biitlite muusikat (2)

Tarkvara suudab eristada erinevatel albumitel ilmunud lugusid.

San Diego California ülikool 26.05.2014 17:09

Arvuti tunneb simulandi kaugelt ära

Tarkvara eristab valu teesklejaid tõelistest haigetest 85-protsendilise täpsusega.

24.04.2014 13:37

Näotuvastustarkvara teeb inimesele ära

Uus programm leiab fotodelt sarnased näod 98,5-protsendilise täpsusega.

02.04.2014 15:29

Arvutid õpetavad teineteist

Eriline algoritm lubab arvutil kaaslasele nõu anda.

27.02.2014 14:54

Viirused ohustavad wifivõrke

Viirus levib wifivõrkudes sama kiiresti kui külmetushaigused inimeste seas.

23.01.2014 11:01

Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks

Skype’i kasutajate suhtlusvõrgustiku automaatne analüüs võimaldab eristada neid, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige heasoovlikumad.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

10.12.2013 16:15

Oma silm on kuningas (1)

Pidev pildistamine takistab mälestuste tekkimist.

04.12.2013 17:44

Uudne pildiotsing raalib inimeste suhteid

Algoritm tunneb inimesi ära näotuvastust kasutamata.

18.11.2013 13:52

Kvantmälu tegi uue rekordi (2)

Toatemperatuuril suutis kvantbitt infot säilitada infot 39 minutit.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

23.09.2013 17:30

Veebis veedetud aeg kammitseb aju

Infotulv takistab mälu.

03.09.2013 17:35

Facebook mõjub ajule nagu seks ja hea toit

Aju lööb nurru igal korral, kui keegi su postitust meeldivaks peab.

12.08.2013 17:26

Kas usaldada internetikommentaare? (3)

Meid huvitab teiste arvamus. Uut külmkappi ostes kulutame tunde guugeldamiseks. Internet ei paku alati õigeid vastuseid, sest inimesi on kerge mõjutada, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus.

17.07.2013 07:38

Tehisintellekt jääb terve mõistusega hätta

Kõige võimekamad arvutid on arukuselt nelja-aastase lapse tasemel.

26.06.2013 14:04

Eluviisid mõjutavad mälu ja õpivõimet (6)

Veebimängud aitavad neuroteadlastel uurida une ja alkoholi mõju vaimsele võimekusele.

Paolo Villanueva/Flickr 30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

06.03.2014 17:46

Arvutiprogramm joonistab 17 miljoni värvitooniga VIDEO (1)

Programmeerimisvõistluse võitnud tarkvara kasutab kõiki digitehnikas kasutatavaid värvusi.

06.02.2014 19:11

Kas sotsiaalvõrgud teevad meid rumalaks? (1)

Pikaajaline sotsiaalvõrgustike kasutamine uinutab terve mõistuse.

22.01.2014 15:45

Kui kiire on kvantarvuti? (1)

Kvantarvutid võivad olla loodetust palju aeglasemad.

23.12.2013 21:24

Hiirega klõpsimine muudab käed osavaks (1)

Facebookis ja YouTube´is veedetud aeg lihvib käte ja silmade koostööd.

09.12.2013 15:18

Kas arvutil kirjutaja aju tegutseb omapäi?

Vähesed inimesed teavad klaviatuuril tähtede asukohti. Ometi ei takista see neid kiiresti kirjutamast.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

26.09.2013 18:33

Süsinikarvuti töötab nanotorukeste najal

Esimene süsinikprotsessor on sama võimas kui 40 aasta tagused ränikiibid.

20.09.2013 15:42

E-raamat aitab lugemisraskuste puhul

Vaeglugejaid aitab võimalus teksti hõredaks muuta.

28.08.2013 18:09

Tarkvara aitab videokõnes silmsidet luua

Skype´i kasutajad saavad edaspidi üksteisele kõne ajal silma vaadata.

31.07.2013 14:25

Kas internetis saab hingehädadest priiks?

E-nõustamine sobib neile depressioonihaigetele, kes on ise huvitatud oma tervise paranemisest.

05.07.2013 12:23

Kes säutsus? (1)

Twitterisse postitamise kellaajad reedavad, kas kontot kasutab inimene või hoopis internetirobot.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus