Vabandage mind rumalat aga kui on olemas kolm müüjat, kes igaüks saab teada, kes on turuliider. Ehk siis vastus küsimusele, kes müüb rohkem piima. Teades enda kogust ning turuliidri kogust, siis kui rumal ma peaksin olema, et mitte teada saada, kes on kolmandal kohal. Üldandmed müügi kohta on ju olemas statistikaameti kodulehel.
Näitlikult: Eestis müüakse 612000 tonni piima, enim müüs näiteks Rimi 300 000, Maxima esindajana ma tean, et meie müüsime 150 000. 612000- (300000 150000)=162300 tonni jääb kolmandale.
Või on kirjatüki sõnastus natuke vildakas?

Tere,

Kolme andmeallika puhul on tõesti võimalik selliseid järeldusi teha. Samas - süsteem ei piira andmeallikate arvu ning mida rohkem neid on, seda vähem saab sarnaseid järeldusi ilma lisainformatsioonita teha.

Sharemindi abil saab teha ka keerukamaid süsteeme, kui järjestamised. Näiteks käivitada andmekaevandusalgoritme nagu ostukorvianalüüs ja klassifitseerimine. Viimaste puhul on avaldatud tulemustest algandmete tuletamine juba oluliselt keerulisem. Täpsema info saamiseks soovitan pöörduda süsteemi autorite poole.

Dan

Ma küsin siis teisiti (esimene kommenteerija ümbermodifitseeritud küsimus): kuidas saab salastada turvaliselt osaandmed, mille põhjal saab töödelda ja saada osatulemuse (vaata pilti selle teksti juurde)? Kui osaandmete põhjal ma võin teha järeldust ehk saada tulemust, siis nagu ühe serveri/arvuti/asutuse ründaja ma ju võin teha järelduse teiste andmete põhjal või ma eksin raudselt? Ahto Buldas õpetas nii: efektiivne jagada informatsioon osadeks ja välja mõelda algoritm ?ifreerimiseks nii, et murdmiseks see osatekst ei anna terve teksti mõistust. Näiteks, kui jagada kolmeks laus "Ma armastan sind!" Siis üks osa sõna "armastan" on vaja ?ifreerida ja ründaja kui leab võtmet, siis ja saab "armastab". Ründaja lihtsalt ei tea ja ei saa aru, kes armastab ja keda ja seega ta osateksti põhjal ei saa teha järeldust ja ta jääbki kaotajaks. Kui oletame, et ründaja saaks teha õiget järeldust osateksti põhjal, siis ta saaks ja terve teksti põhjal teha järeldust. Milles mõte jagada osadeks siis üldse? Või ma mittedelikaatselt ei saa aru protsessi nimega "osaandmete töötlemine" ja "nende põhjal järeldamine" andmetetöötleja vaade poolt?

Tere,

Kommentaari lahtris teksti küljendada on raske, seega ei tarvitse tulemus ilusti loetav jääda. Proovin siiski teha näite.

Võtame konfidentsiaalse väärtuse x. Olgu n meil 2 astmel 32 (32-bitise täisarvu jagu väärtuseid). Genereerime kaks juhuslikku arvu r1 ja r2. Arvutame r3 = x - r1 - r2 mod n. Saadame väärtused r1, r2, r3 eraldi masinatesse. Keegi teine jagab samamoodi osadeks konfidentsiaalse väärtuse y, tekivad väärtused s1, s2 ja s3.

Nüüd on meil server M1, kellel on väärtused r1 ja s1, server M2 väärtustega r2 ja s2 ning M3 väärtustega r3 ja s3.

M1 arvutab: t1 = r1 s1 mod n, M2 arvutab t2 = r2 s2 mod n, M3 arvutab t3 = r3 s3 mod n. Nüüd, kõik serverid võivad avaldada t1, t2 ja t3 kellelegi kolmandale. Tema liidab kokku t1 t2 t2 mod n ja saab x y (mod n).

Kui sa vaatad näiteks M1 käes olevaid andmeid, siis need on juhuslikud väärtused. Sama M2 ja M3 kohta. Kui paned kõik kokku, siis alles rekonstrueeruvad x, y ja (x y).

Tegemist pole krüpteerimise vaid ühissalastusega. Seega "võtit" kui sellist ei ole. Lihtsalt andmebaasid ei tohi andmeid omavahel jagada. Kui nad on konkurendid, siis seda ka üldiselt ei juhtu. Lisaks on vaja ka kvaliteetseid pseudojuhuarve, aga neid on võrdlemisi kerge genereerida.

Meie teadustöö saavutus on see, et me oskame samal põhimõttel teha liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist, võrdlemist ja palju muid tehteid. Protokollid on keerukamad, kuid praktika jaoks piisavalt kiired.

Loodetavasti oli selgitusest kasu.

Eelmisest kommentaarist on plussmärgid kadunud. Võib-olla kommenteerimismootori viga. Igatahes arvutab näites iga M1 t1 võrdub r1 pluss s1 mod n. Teised analoogiliselt.

Jah, lugesin läbi algebralise inerpretatsiooni. Siis vist ma valesti üldse sain aru. See vist ülesanne pirukate osade paigaldamine andmebaaside kaupa. Ehk kuidas hoida turvaliselt andmeid erinevates kohtades ja töötleja vist teeb päringut ehk pöördub mitmenda allikate juurde selleks, et avada terve pilti ja alustada töötlema. Miskipärast teksti sisu ja senini saan aru oopis teisiti... Hmmm...

Tere,

Täpsustan veel. Töötlevad andmebaasid ise. Algoritmid on eelnevalt kokku lepitud ning kõik andmebaasid täidavad neid üheskoos, kui keegi seda neilt palub. Andmebaasid keelduvad avaldamast toorandmeid ning avaldavad vaid kokkulepitud arvutuste tulemusi. Vahetulemused jäävad samuti ühissalastatud kujule.

Parimat,

Dan

Mul on veel üks küssa: pildil tulemuste osad ühendatakse terve pildi ehk t1 t2 t3 mod n ehk x y mod n. Ehk liitmine on konkatenatsioon ehk tavaline ühendamine? Või plussi märgi all midagi veel peidub "saladuslikult"?

Tere,

Tegemist on tavalise liitmisega mod n. Tehnilisemalt öeldes siis liitmistehtega 32-bitiste täisarvude ringis. 32-bitised täisarvud on arvutites levinud andmetüüp, mida on kerge efektiivselt töödelda.

Dan

Tere jah! Missugused raskused tekitavad 64 Bitti siis?

Tere,

64-bitiste arvude puhul töötab kõik samamoodi. Lihtsalt hetkel on efektiivsuse pärast kasutusel 32-bitised arvud, sest praegustes rakendustes teevad nad töö ära. 64-bitiste arvude kasutamine suurendaks kommunikatsioonimahtu kaks korda ning kahandaks jõudlust samas suurusjärgus.

Dan