29.12.2011 00:01
Mida salvestas Alexander Graham Bell?
Algeliste helikandjate optiline
skaneerimine võimaldas teadlastel kõlama panna telefoni leiutamisega kuulsaks
saanud Alexander Graham Belli laboris 125 aastat tagasi salvestatud helilõigud.
Toona katsetati Belli laboris erinevate
helikandjatega, sest labori teadlased üritasid parandada Thomas Alva Edisoni
poolt äsja leiutatud fonograafi helikvaliteeti.
Telefoni leiutamisega kuulsaks saanud
Bell töötas 1880ndatel aastatel Washingtonis asunud Volta laboris, mis tegeles
telekommunikatsiooni, fonograafi ja teiste tehnoloogiate arendamisega. Kuna ta
kartis, et konkurendid võivad varastada tema ideid ja leiutisi, saatis ta oma
rühma arendustöö tulemustest perioodiliselt näidiseid Smithsoniani instituuti,
mis asub samuti Washingtonis.
Kuna instituuti saadetud helikandjatega ei olnud kaasas nende kuulamist võimaldavaid
seadmeid, jäid need enam kui sajaks aastaks laoruumi oma aega ootama. Tänu
spetsiaalsele optilise skaneerimise meetodile saab neile vanadele
helikandjatele salvestatud hääli nüüd taaskord kuulata.
USA Lawrence Berkeley riikliku
laboratooriumi teadlased kasutasid helisalvestiste restaureerimiseks
helitaastussüsteemi IRENE/3D, millega tehti kõigepealt pöörlevatest
helikandjatest, milleks olid erinevad kettad ja silindrid, kõrglahutusega
pildid. Seejärel töötles süsteem pilte, eemaldades neilt kulumis- ja vigastusjäljed.
Lõpuks arvutas tarkvara välja stiiluse (fonograafi nõela) üles-alla liikumise kettal või silindril olevates soontes, mis võimaldas taastekitada helikandjale algselt salvestatud hääli.
Selline meetod võimaldab vanu helikandjaid
mängida ilma neid tegelikult puutumata, mis aitab vältida nende võimalikku
kahjustamist. Sel teel õnnestus teadlastel kuulata Belli laboris ketastele ja
silindritele salvestatud Shakespeare'i Hamletit deklameerivaid ning raamatut ja
ajalehte ette lugevaid inimhääli.
Ei ole teada, kas häälte seas kõlas ka
Belli hääl. Arvatakse, et peale tema töötas laboris veel ainult kaks inimest
ning seega on tõenäoline, et üks salvestatud häältest on tema oma.
Berkley laboris ligi kümme aastat tagasi
välja töötatud IRENE/3D suudab skaneerida väga erinevast materjalist
valmistatud helikandjaid. Smithsoniani instituudist pärinevate helikandjate
seas oli nii vahast kui klaasist valmistatud kettaid, mistõttu oleks pidanud
nende tegelikuks ettemängimiseks eraldi seadmeid kasutama.
Siiani on Berkley labori teadlasterühmal õnnestunud
taasesitada kuuel Belli laborist pärineval kettal leiduvaid salvestisi. Kokku on Smithsoniani
instituudil ligi 400 Belli laborist pärinevat helikandjat.