05.03.2012 09:29

Miks on vaja raadiolaineid väänata?

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (6)
Samal teemal (0)
Tagasi
Edasi

Foto: New Journal of Physics

Veneetsias korraldatud avalik eksperiment demonstreeris täiesti uut lähenemist, mis võimaldab edastada raadiolainetega oluliselt rohkem informatsiooni ning lahendada sagedusribade ülekoormatuse probleemi.

Itaalia ja Rootsi teadlased võivad olla leidnud lahenduse sagedusalade ülekoormatuse probleemile, andes raadiolainetele spiraalmakaroni kuju, mis võimaldab teoreetiliselt edastada ja vastu võtta lõpmatut hulka raadiokanaleid. Selle demonstreerimiseks saatsid nad kaks väändunud raadiolainet üle Veneetsia laguuni vete.

Digiajastu võidukäigu jätkumisega suureneb nutitelefonide arv ning traadita interneti ja digi-TV kasutamine, mistõttu jääb info edastamiseks kasutatavatele raadiolainetele üha vähem vabu sagedusribasid. "Proovige aastavahetusel tekstisõnumit saata ja te mõistate, kui ülekoormatud on mobiilivõrkude poolt kasutatavad sagedusalad," selgitas ajakirjas New Journal of Physics avaldatud uuringu autor Fabrizio Tamburini.

Padova ülikooli ja Angstromi laboratooriumi teadlaste pakutavaks lahenduseks on raadiolainetega manipuleerimine viisil, mis võimaldaks neisse mahutada mitu infokanalit.

Raadiolaine saab päri- või vastupäeva ümber oma telje väänata teatud kindla arvu kordi, mis võimaldab sellele anda mitu erinevat konfiguratsiooni. "Kolmemõõtmeliselt vaadates paistab selline raadiolaine spiraalmakaronile sarnaneva kiirega. Kõiki selliseid väändunud kiiri saab isegi samas sagedusribas tekitada, levitada ja tuvastada teineteisest sõltumatult, mis teeb neist iseseisvad kommunikatsioonikanalid," selgitas Tamburini.

Selle demonstreerimiseks edastasid teadlased Veneetsia laguunis asuva saare majakast kaks sellist väändunud raadiolainet 2,4 GHz sagedusalas 442 meetri kaugusel asuva palee rõdule, kus satelliitantenn suutis kinni püüda kaks eraldi raadiokanalit.

"Mõistliku maksumuse juures oleks mõeldav umbes viie orbitaalse impulsimomendi, vahemikus -5 (vastupäeva) kuni +5 (päripäeva), kasutamine koos väändumata raadiolainetega. Sel juhul oleks meil samas sagedusribas 11 raadiokanalit," täpsustas Tamburini.

Tema sõnul võimaldab tihendamine neid kanaleid sarnaselt digitelevisioonile mitmekordistada, selle abil saab samas olekus edastada ühes sagedusribas kuni 55 kanalit.

Lisaks maakeral edastatavate infokoguste suurendamisele võib uuest avastusest olla abi ka kaugete kosmoseobjektide paremaks mõistmiseks. Näiteks mustad augud on pidevas pöörlemises, mis paneb neist mööduvad raadiolained selle järgi väänduma. Tamburini sõnul aitaks Linnutee keskmes asuvast ülisuure massiga mustast august lähtuva kiirguse analüüsimine astronoomidel koguda olulist infot augu pöörlemise kohta.

05.03.2012 12:31
Kas

autor jagab veidi füüsikaseadusi? Mõtle ja siis kirjuta...

Lisa kommentaar
05.03.2012 15:55
nõutu

Kas keegi sai midagi aru? Mina küll mitte.

Lisa kommentaar
07.03.2012 21:05
Juhan

Ilmselt peetakse siin silmas raadiosignaali faasimodulatsiooni. Nähtus on juba ammu tuntud, ka praktikas kasutusel, näiteks sõjaväe raadiosides.

Lisa kommentaar
31.03.2012 10:06
hmm

Ringpolarisatsioon?

Lisa kommentaar
30.08.2012 14:27
Jaak Umborg

Oleks sellel sõnalisel infol mõned raadiosignaali iseloomustavad valemid juures, siis oleks asi selgem. Minule meenutas ka see jutt ringpolarisatsiooni, mis lisab traditsioonilisele moduleeritud raadiosignaalile ühe dimensiooni juurde, mis võimaldab ülekantavat infot suurendada. Jah, info mahtu ajaühikus on võimalik suurendada, aga siit ei selgu, kuidas seejuures infokanali sagedusriba kokku tõmmata saab. Kui keegi teab, andke märku.

Lisa kommentaar
10.09.2012 08:49
Teet-Valmar Lukats valmarlukats@hot.ee

Kliki sõnal "uuringu" - saad valemeid ja muud infot.

Lisa kommentaar

 

Hollandi riigiarhiiv 25.07.2014 16:05

Arvuti analüüsib biitlite muusikat (2)

Tarkvara suudab eristada erinevatel albumitel ilmunud lugusid.

San Diego California ülikool 26.05.2014 17:09

Arvuti tunneb simulandi kaugelt ära

Tarkvara eristab valu teesklejaid tõelistest haigetest 85-protsendilise täpsusega.

24.04.2014 13:37

Näotuvastustarkvara teeb inimesele ära

Uus programm leiab fotodelt sarnased näod 98,5-protsendilise täpsusega.

02.04.2014 15:29

Arvutid õpetavad teineteist

Eriline algoritm lubab arvutil kaaslasele nõu anda.

27.02.2014 14:54

Viirused ohustavad wifivõrke

Viirus levib wifivõrkudes sama kiiresti kui külmetushaigused inimeste seas.

23.01.2014 11:01

Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks

Skype’i kasutajate suhtlusvõrgustiku automaatne analüüs võimaldab eristada neid, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige heasoovlikumad.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

10.12.2013 16:15

Oma silm on kuningas (1)

Pidev pildistamine takistab mälestuste tekkimist.

04.12.2013 17:44

Uudne pildiotsing raalib inimeste suhteid

Algoritm tunneb inimesi ära näotuvastust kasutamata.

18.11.2013 13:52

Kvantmälu tegi uue rekordi (2)

Toatemperatuuril suutis kvantbitt infot säilitada infot 39 minutit.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

23.09.2013 17:30

Veebis veedetud aeg kammitseb aju

Infotulv takistab mälu.

03.09.2013 17:35

Facebook mõjub ajule nagu seks ja hea toit

Aju lööb nurru igal korral, kui keegi su postitust meeldivaks peab.

12.08.2013 17:26

Kas usaldada internetikommentaare? (3)

Meid huvitab teiste arvamus. Uut külmkappi ostes kulutame tunde guugeldamiseks. Internet ei paku alati õigeid vastuseid, sest inimesi on kerge mõjutada, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus.

17.07.2013 07:38

Tehisintellekt jääb terve mõistusega hätta

Kõige võimekamad arvutid on arukuselt nelja-aastase lapse tasemel.

26.06.2013 14:04

Eluviisid mõjutavad mälu ja õpivõimet (1)

Veebimängud aitavad neuroteadlastel uurida une ja alkoholi mõju vaimsele võimekusele.

Paolo Villanueva/Flickr 30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (2)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

06.03.2014 17:46

Arvutiprogramm joonistab 17 miljoni värvitooniga VIDEO (1)

Programmeerimisvõistluse võitnud tarkvara kasutab kõiki digitehnikas kasutatavaid värvusi.

06.02.2014 19:11

Kas sotsiaalvõrgud teevad meid rumalaks? (1)

Pikaajaline sotsiaalvõrgustike kasutamine uinutab terve mõistuse.

22.01.2014 15:45

Kui kiire on kvantarvuti? (1)

Kvantarvutid võivad olla loodetust palju aeglasemad.

23.12.2013 21:24

Hiirega klõpsimine muudab käed osavaks (1)

Facebookis ja YouTube´is veedetud aeg lihvib käte ja silmade koostööd.

09.12.2013 15:18

Kas arvutil kirjutaja aju tegutseb omapäi?

Vähesed inimesed teavad klaviatuuril tähtede asukohti. Ometi ei takista see neid kiiresti kirjutamast.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

26.09.2013 18:33

Süsinikarvuti töötab nanotorukeste najal

Esimene süsinikprotsessor on sama võimas kui 40 aasta tagused ränikiibid.

20.09.2013 15:42

E-raamat aitab lugemisraskuste puhul

Vaeglugejaid aitab võimalus teksti hõredaks muuta.

28.08.2013 18:09

Tarkvara aitab videokõnes silmsidet luua

Skype´i kasutajad saavad edaspidi üksteisele kõne ajal silma vaadata.

31.07.2013 14:25

Kas internetis saab hingehädadest priiks?

E-nõustamine sobib neile depressioonihaigetele, kes on ise huvitatud oma tervise paranemisest.

05.07.2013 12:23

Kes säutsus? (1)

Twitterisse postitamise kellaajad reedavad, kas kontot kasutab inimene või hoopis internetirobot.