Tartusse kerkib arukamate majade linnak

Eesmärk on luua isekorralduvate süsteemide süsteem - maja, mille seadmed suudavad võimalikult hästi üksteist juhtida ja mõista.

Tänapäeva moodsad majad on täis arvuteid. Kütet juhib üks. Ventilatsiooni teine. Valvet korraldab kolmas.

Kolmapäeval tuleb Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis kokku algatusrühm teadlasi ja ettevõtjaid, kellel kõigil ühine eesmärk - ehitada arukamaid maju.

Tehnoloogiainstituudi projektijuht Indrek Brifk ütles, et eesmärk on esmalt saada aru, kui kaugel selliste tehnoloogiate arendamisega ollakse ja kavandada ühised tööd.

Tehnoloogiainstituudi proaktiivsete süsteemide professor Merik Meriste toob isejuhtivate süsteemide näiteks moodsad lennukid, milles korraga töös tuhatkond mikroprotsessorit. Lennul Londonist New Yorki läheb vähemalt kümme neist rivist välja, kuid isekorralduv arvutisüsteem on võimeline nende funktsioonid üle võtma ning kõigi süsteemide toimimise tagama.

Sama on ka majaga. Näiteid võib Meriste tuua lõputult: kui küttesüsteem ja ventilatsioon suudaks üksteisest aru saada, oskaks nad esimestel soojadel kevadilmadel päikesepoolsetes tubades kütet maha ning ventilatsiooni juurde keerata.

Arukama maja loengusaali ventilatsioon saaks aru, kui ruumi siseneb 100 inimest ning lisaks vajadusel ruumi ventilatsiooni. Kõikvõimalikud andurid annavad süsteemile pidevalt infot, mille abil süsteem oskab ise otsuseid vastu võtta.

Kui ühes kabinetis ei tööta keegi päevade kaupa, võetaks selle ruumi küte maha. Liikumisandurid panevad valgust põlema ruumidesse, kus inimesed tõepoolest liiguvad.

"Tuba vaatab, et ma läksin lõunale ning võtab selleks ajaks valguse maha," ütleb Meriste. "Muidugi peab süsteem käituma sellistes piirides, et olukord ei läheks käest ära." Seega peaks olema välistatud, et süsteem isekeskis pidutujus terve maja tuletõrjevahtu täis laseb.

Nüüd on Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut, selle maja haldav tehnoloogiapark ning Tartu teaduspark ühendanud jõud, et selliseid maju esmalt uurima ning seejärel ka ehitama hakata. Vajaduse sellise töösuuna järele tingib praktika.

Lähikümnendil ehitatakse Tartusse tehnoloogiainstituudi kõrvale terve teaduslinnak - ravimiarenduskeskus, uus TÜ keemiahoone ning TÜ molekulaar- ja rakubioloogiainstituudi uus hoone.

Kõigis neis kolmes hoones on vaja eritingimustele vastavaid laboreid, mille tehnosüsteemid peaks säästlikult ja arukamalt toimima.

Nende kolme maja puhul on kavas kasutada arukama maja tehnoloogiat.

Meriste sõnul on maailmas selliseid kõrgtehnoloogilisi hooneid juba ehitatud. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud protokoll - BACnet, milles arukamates majades kasutatavad arvutid omavahel suhtlevad.

Lisaks "vastastikuse arusaamise protokollile", nagu näiteks BACnet, tuleb kaasata ka ühine ruumiinfo - majaplaanid ja paigutusskeemid. Meriste sõnul loob just ruumiinfo kaasamine erinevate tehno- ja hooldussüsteemide ühise keskkonna. Tööks ruumiinfoga on tehnoloogiainstituudis olemas sobiv tarkvaraagentide tehnoloogia.

Tartu tehnoloogiapargi hooldusspetsialist Erik Rebane ütleb, et tänapäeval kasutatavad juhtimissüsteemid on sageli projekteeritud nii, et ei suuda isegi ühes arvutis kõrvuti toimida. Arukamate majade ehitamise eelduseks on kõigi süsteemide võime koostööd teha ja infot vahetada.

Nagu värskes ja kiiresti arenevas valdkonnas tavaline, puudub Eestis hetkel ka selle valdkonna oskussõnavara, seetõttu kasutatakse ingliskeelse väljendite smart home ja smart building asemel hetkel sõnapaari arukam maja.

• Tweet