Uus kinokeskkond mängib kõigi meeltega

Tagasi

Edasi

Taipei astronoomiamuuseum Taiwanis

Foto: Global Immersion

Digirevolutsioon planetaariumides viib filmivaatamise täiesti uuele tasemele.

Vaatajaid ümbritsevad hiidekraanid, mis kombineerivad ülivisuaalseid detaile erinevate efektide, näiteks tuule ja soojusega, võimaldavad külastada kaugeid asukohti kinoistmelt tõusmata.

Hetkel osaleb filmivaatamise kogemust jäädavalt muutvas digirevolutsioonis tuhatkond planetaariumi üle maailma. Hiiglasliku ekraaniga IMAX-kinost oluliselt suurema lahutusvõimega ning uusimaid teadusandmeid kasutavad kuppelkinod võivad aidata interaktiivsetel filmidel jõuda täiesti uuele tasemele, kirjutas InnovationNews Daily. 

"Vaatajaid ümbritsevate ekraanide tohutu pikslitekogus võimaldab tekitada kosmoses viibimise tunde. See on võimalus inimesi meelelahutuslikult harida," selgitas planetaariumite jaoks digitaalset tehnoloogiat tootva ettevõtte Global Immersion tegevjuht Martin Howe.

"Kui olemasolevad planetaariumid on digitaalseks muudetud, saame me inimestele pakkuda lisaks kosmosereisidele ka palju muud. Me saame neile näidata kogu meie koduplaneeti, kasutades selleks sama päeva andmeid. Me saame seda teha sisuliselt reaalajas," täpsustas Howe.

Praeguste planetaariumite põhielement on suur kuplikujuline ekraan, millele projitseeritakse tähed, planeedid ja muud taevakehad, näitamaks taeva liikumist. Selleks kasutatakse tervet rida tehnoloogiaid, näiteks täppistehnilisi tähekerasid, (milles on kombineeritud optiline ja elektromehhaaniline tehnoloogia) slaidiprojektoreid, video- ja sfäärilisi projektoreid ning lasereid. Kuigi see võimaldab luua öise taeva näiva liikumise täpse kujutise, on võimalused siiski piiratud.

Uued planetaariumid, mis kasutavad näiteks USA ookeani ja atmosfääri administratsiooni kogutavaid hetkeandmeid, viivad seevastu vaatajad retkele atmosfääri, veealusesse maailma või mägedesse. Kõikjalt tulevad efektid, nagu vee pihustamine ja lõhnad, võimaldavad täiuslikult matkida looduspargi, Egiptuse püramiidide või mõne muu paiga külastamise kogemust.

Howe'i sõnul tugineb kogu süsteem võimsale meediaserverite võrgustikule, et saavutada digikinost kaheksa korda suurem lahutusvõime ning tagada 20 projektoriga loodav katkematu pilt kuni 25-meetrise läbimõõduga kuplit katvatel ekraanidel.

Selleks, et näiteks galopeeriva hobuse liikumine ei paistaks ekraanil ebaühtlane, peab tohutu suurel ekraanil vahelduma ühes sekundis tavalisest rohkem pilte. "Enamus meie poolt hiljuti paigaldatud süsteemidest suudavad näidata 60 kaadrit sekundis. Sellist kiirust propageerib ka "Avatari" režissöör James Cameron," märkis Howe.

Praeguseks on digihüppe sooritanud vähem kui kümme protsenti kogu maailma muuseumidest ja planetaariumidest. Eestis on kaks planetaariumit, mis mõlemad asuvad Tartus - Tartu tähetorni klassikaline optilis-mehhaaniline planetaarium ja teaduskeskus AHHAA täissfääriline hübriidplanetaarium.

Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!

• Tweet