2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks
23.01.2014 11:01

Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Skype’i kasutajate suhtlusvõrgustiku automaatne analüüs võimaldab eristada neid, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige heasoovlikumad.

Küllap igaüks on saanud e-maile, kus tundmatud paluvad abi kaugel Aafrikas surnud sugulase hiigelpäranduse vormistamisel.

Kuid petised ja spämmerid ei piirdu ainult meilidega, nad püüavad sisse imbuda ka sotsiaalvõrgustikesse ning neist pole pääsenud ka Microsofti internetitelefon Skype, millel on üle maailma ligi 300 miljonit kasutajat.

Netitelefonis võib spämmeri tegevus piirduda lihtsalt tüütute sõnumite saatmisega. Hullemal juhul võivad petised aga välja petta krediitkaardiandmeid või kaaperdada  kasutajakonto, et seda enda huvides ära kasutada.

Tartu Ülikooli doktorant Anna Leontjeva uuris koostöös Silicon Valleys asuva Microsofti uurimiskeskuse töötajatega, kuidas on võimalik netitelefonist Skype spämmereid ja petiseid automaatselt eemal hoida kasutades masinõppe algoritme.

Automatiseeritud petiste tuvastussüsteem võtab aluseks esmalt Skype’i kasutaja profiili: kaua tal on netitelefoni kasutajastaaži, kui palju on ta selle aja jooksul teinud kõnesid või vahetanud kirjalikke sõnumeid.

Järgmise sammuna teeb masin järeldusi kasutaja suhtlusvõrgustiku põhjal: kui palju on ta ise Skype’s kontakte lisanud ja kustutanud ning palju on teda lisatud ja palju blokeeritud.

Otsingumootor Google kasutab internetilehekülgede järjestamisel PageRank-algoritmi. Samalaadse kasutajate tegevuse hindamissüsteemi pakuvad teadlased välja ka Skype’is petturite tuvastamiseks, ainult süsteem töötaks täiesti vastupidiselt.

Google’i hindamissüsteem järjestab lehekülgi muuhulgas selle põhjal, kui paljudelt teistelt lehekülgedelt sellele lehele viidatakse. Mida rohkem viiteid, seda olulisem lehekülg.

Kui rämpspostitaja saadab ise välja väga suures koguses kirju või sõnumeid, aga saab neile väga vähe vastuseid, siis tõlgendab PageRank-algoritm seda võimaliku spämmeri käitumisena.

Anna Leontjeva sõnul oli nende töös kasutusel Skype’i andmebaasist pärit nelja kuu andmed 34 000 kasutaja tegevuste kohta. Need kasutajad olid omakorda valitud 200 000 konto hulgast, mis olid olnud aktiivsed vähemalt neli kuud. Valikus oli nii petiseid kui täiesti tavalisi ausaid telefonikasutajaid.

Uudne algoritm suutis petised ära tunda 68-protsendilise täpsusega. Valepositiivseid tulemusi – kus programm pidas spämmeriks tegelikult ausat kontoomanikku, oli viis protsenti.

Kõnede ega sõnumite sisu uurijate kasutuses ei olnud, ka kasutajanimed olid kodeeritud kujul.

Neli kuud on kompromiss: pikema ajavahemiku puhul läheks andmemaht suuremaks, aga ka täpsemaks, samas peavad töö autorid ebatõenäoliseks, et petistel õnnestub Skype’i võrgustikus avastamata tegutseda paljude kuude vältel. Raskem on automaatselt tuvastada selliseid petuskeeme, kus kasutaja konto pahatahtlikult häkitakse ning seni tavalise telefonikasutusega konto alt hakatakse tegema ahvatlevaid ettepanekuid petuskeemides osalemiseks.

“Skype’il on olemas süsteem, kuidas pettureid eemale hoida, näiteks kogutakse andmeid kahtlaste maksete kohta. Meie eesmärk oli näidata, kuidas masinõppe algoritmid, mis põhinevad kasutaja sotsiaalsel profiilil, võivad petiste tuvastamisel olla lisaabivahend,” ütles Leontjeva.

Tema sõnul ei ole praegu veel teada, kas selle töö tulemused ka reaalselt Skype’i puhul rakendust leiavad. “See on hetkel veel lahtine,” ütles ta.

Tööd esitleti Berliinis masinõpet ja tehisintellekti puudutaval konverentsil AISec’13.

 

Hollandi riigiarhiiv 25.07.2014 16:05

Arvuti analüüsib biitlite muusikat (2)

Tarkvara suudab eristada erinevatel albumitel ilmunud lugusid.

San Diego California ülikool 26.05.2014 17:09

Arvuti tunneb simulandi kaugelt ära

Tarkvara eristab valu teesklejaid tõelistest haigetest 85-protsendilise täpsusega.

24.04.2014 13:37

Näotuvastustarkvara teeb inimesele ära

Uus programm leiab fotodelt sarnased näod 98,5-protsendilise täpsusega.

02.04.2014 15:29

Arvutid õpetavad teineteist

Eriline algoritm lubab arvutil kaaslasele nõu anda.

27.02.2014 14:54

Viirused ohustavad wifivõrke

Viirus levib wifivõrkudes sama kiiresti kui külmetushaigused inimeste seas.

23.01.2014 11:01

Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks

Skype’i kasutajate suhtlusvõrgustiku automaatne analüüs võimaldab eristada neid, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige heasoovlikumad.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

10.12.2013 16:15

Oma silm on kuningas (1)

Pidev pildistamine takistab mälestuste tekkimist.

04.12.2013 17:44

Uudne pildiotsing raalib inimeste suhteid

Algoritm tunneb inimesi ära näotuvastust kasutamata.

18.11.2013 13:52

Kvantmälu tegi uue rekordi (2)

Toatemperatuuril suutis kvantbitt infot säilitada infot 39 minutit.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

23.09.2013 17:30

Veebis veedetud aeg kammitseb aju

Infotulv takistab mälu.

03.09.2013 17:35

Facebook mõjub ajule nagu seks ja hea toit

Aju lööb nurru igal korral, kui keegi su postitust meeldivaks peab.

12.08.2013 17:26

Kas usaldada internetikommentaare? (3)

Meid huvitab teiste arvamus. Uut külmkappi ostes kulutame tunde guugeldamiseks. Internet ei paku alati õigeid vastuseid, sest inimesi on kerge mõjutada, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus.

17.07.2013 07:38

Tehisintellekt jääb terve mõistusega hätta

Kõige võimekamad arvutid on arukuselt nelja-aastase lapse tasemel.

26.06.2013 14:04

Eluviisid mõjutavad mälu ja õpivõimet (6)

Veebimängud aitavad neuroteadlastel uurida une ja alkoholi mõju vaimsele võimekusele.

Paolo Villanueva/Flickr 30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

06.03.2014 17:46

Arvutiprogramm joonistab 17 miljoni värvitooniga VIDEO (1)

Programmeerimisvõistluse võitnud tarkvara kasutab kõiki digitehnikas kasutatavaid värvusi.

06.02.2014 19:11

Kas sotsiaalvõrgud teevad meid rumalaks? (1)

Pikaajaline sotsiaalvõrgustike kasutamine uinutab terve mõistuse.

22.01.2014 15:45

Kui kiire on kvantarvuti? (1)

Kvantarvutid võivad olla loodetust palju aeglasemad.

23.12.2013 21:24

Hiirega klõpsimine muudab käed osavaks (1)

Facebookis ja YouTube´is veedetud aeg lihvib käte ja silmade koostööd.

09.12.2013 15:18

Kas arvutil kirjutaja aju tegutseb omapäi?

Vähesed inimesed teavad klaviatuuril tähtede asukohti. Ometi ei takista see neid kiiresti kirjutamast.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

26.09.2013 18:33

Süsinikarvuti töötab nanotorukeste najal

Esimene süsinikprotsessor on sama võimas kui 40 aasta tagused ränikiibid.

20.09.2013 15:42

E-raamat aitab lugemisraskuste puhul

Vaeglugejaid aitab võimalus teksti hõredaks muuta.

28.08.2013 18:09

Tarkvara aitab videokõnes silmsidet luua

Skype´i kasutajad saavad edaspidi üksteisele kõne ajal silma vaadata.

31.07.2013 14:25

Kas internetis saab hingehädadest priiks?

E-nõustamine sobib neile depressioonihaigetele, kes on ise huvitatud oma tervise paranemisest.

05.07.2013 12:23

Kes säutsus? (1)

Twitterisse postitamise kellaajad reedavad, kas kontot kasutab inimene või hoopis internetirobot.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus