Uus otsingumootor Blekko püüab Google’it lüüa kvaliteediga

Google on otsimootorite turul nii ülivõimas liider, et soov seda positsiooni kõigutada võib tunduda meeletusena.

Mitmed on üritanud, neisse projektidesse on maetud hiigelsummasid, kuid tulemuseks on olnud eranditult haledad läbikukkumised.

Ometi leidub ikka ja jälle neid, kelle ideeks on luua parem internetiotsingute süsteem kui kõigile harjumuspärane Google.

Eelmisel nädalal käivitas USAs Räniorus tegutsev ettevõtja Rich Skrenta avalikult uue otsimootori Blekko, mille eesmärk on pakkuda kasutajatele kvaliteetsemaid ja usaldusväärsemaid otsingutulemusi kui Google.

Blekko kallal on Rich Skrenta töötanud kolm aastat, ettevõttesse on investeeritud 24 miljonit dollarit ning investorite hulgas on ka otsingumootorina juba unustusse vajunud Netscape’i loojad.

Google järjestab lehekülgi peaasjalikult selle järgi, kui paljud teised leheküljed sellele leheküljele lingivad. See omakorda on käivitanud tööstusharu, mille eesmärk on toota populaarsemaid otsingusõnu sisaldavaid rämpslehekülgi, mida oleks võimalikult palju lingitud ja tõsta need siis Google otsingutes ettepoole. Selline tegevus võimaldab teenida veebireklaamilt raha.

Uus mootor Blekko püüab otsingutulemusi kasutajatega koostöös täpsemaks muuta. Igal Blekko kasutajal on endal võimalik otsingutulemusi hinnata, panna märke lehekülgedele, mis sisaldavad pahna ning tõsta esile neid, mis nende arvates on tõepoolest asjalikud.

Skrenta sõnul võib ideed võrrelda rahvaentsüklopeediaga Wikipedia, ainult sedapuhku on sama mall kasutuses otsingumootoris.

Eeltoimetatud otsingud

Kui kasutaja otsib infot näiteks terviseteemadel, siis piirduvad tulemused hetkel 76 leheküljega, mille sisu Blekko otsingutoimetajad peavad usaldusväärseks. Samamoodi on Blekko eeltoimetanud otsingutulemused, mis käsitlevad toiduretsepte autosid, hotelle, pangandust-rahandust, kolledžeid ja laulusõnu. Just need on valdkonnad, mille puhul inimesed kõige sagedamini püüavad netist abi leida.

Samuti pakub Blekko võimalust kasutada paralleelselt otsingut korraga mitmest otsimootorist, sest algoritmid on erinevatel mootoritel mõnevõrra erinevad.

Eesmärk on luua 100 000 kõige sagedamini otsitava teema juurde 50 otsinguvastust, mis oleksid usaldusväärsed ja kontrollitud sisuga.

Kuid kas Blekko suudab Google’i seljatada?

Skrenta ise on öelnud, et see ei saa tulla kõne allagi. “Enne leitakse Loch Nessi koletis (kui seljatatakse Google), aga see ei tähenda, et otsinguturul poleks ruumi teistele.”

Skrenta sõnul võib praegu tõmmata paralleele 1990ndate lõpuga, mil e-maililiiklus jooksis rämpspostist umbe, täna on midagi samasugust juhtumas otsingutulemustega, kus suured otsimootorite tulemused on täis rämpslehekülgi.

Kes kasutaks?

Skeptikud on juba väitnud, et Blekko otsingute rühmitamise süsteem, mis kannab inglise keeles nime slashtags on kasutajale liiga keeruline ning kui kasutaja ei saa süsteemist aru, siis vaevalt hakkab ta ka otsingut kasutama.

Samuti on Google on piisavalt kiire ja täpne ning enamasti leiab inimene otsitud lehekülje kiiresti üles. Probleemid ei teki mitte seetõttu, et Google’i algoritmidel oleks midagi viga, vaid seetõttu, et otsingusõnad või -laused on ebatäpsed või liiga üldised, aga see probleem sõltub kasutajast, mitte otsimootorist.

Hiljaaegu peetud ettekandes rõhutas Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura, et ajal, mil kvaliteetse informatsiooni kättesaamise kiirus on otsustav muutub oluliseks küsimus, kas info on ikka kvaliteetne.

“Lühidalt ja mõistetavalt on informatsiooni võimalik saada entsüklopeediatest. Kahjuks püüavad entsüklopeediakirjastused e-entsüklopeediad tasuliseks muuta,” ütles Puura. “Inimesed aga on juba harjunud infot tasuta saama ning lähtuvad pigem interneti otsingumootoritega kätte saadavast infost. Otsingumootorid omakorda reastavad veebiallikaid vastavalt loetavusele. Nii tekibki olukord, kus tasulise informatsiooni allikad ei tule otsingutega isegi mitte välja.”

Tema sõnul oleks kvaliteetset informatsiooni sisaldavad internetiallikad märgistada kvaliteeditempliga. “Kuna aga see on ilmselt kaugem tulevik, võiks olla olemas nimekiri, missugused väljaanded on näiteks lubatavad ja isegi soovitatavad koolireferaatide koostamisel,” lisas ta.

Novaator kutsub lugejaid võrdlema Google'i ja Blekko  otsinguid? Proovige otsida endale tuttavaid lehekülgi ja kommenteerige, kuivõrd tulemused erinesid?

• Tweet