2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Wikileaks: korduma kippuvad küsimused
09.12.2010 11:48

Wikileaks: korduma kippuvad küsimused

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Mis on Wikileaks?

Wikileaks nimetab end kasumit mitte taotlevaks meediaorganisatsiooniks, mis loodi 2006 aastal selleks, et levitada anonüümsetelt allikatelt ja lekitajatelt pärinevaid originaaldokumente.

Kodulehel seisab, et Wikileaks on huvitatud piiratud juurdepääsuga või tsenseeritud materjalist, millel on poliitiline, rahvuslik, diplomaatiline või ajalooline tähtsus. Keskkond ei ole huvitatud kuulujuttudest, arvamustest ega materjalist, mis on muul viisil avalikult kättesaadav.

Mis seos on Wikileaksil ja Wikipedial?

Ei muud kui eesliide “wiki” mõlema nimes.

Kes on Julian Assange ja milline on tema roll Wikileaksis?

Julian Assange on Austraalia kodanik, kes on olnud Wikileaksi peatoimetaja ja kõneisik alates 2006. aastast. Teda on nimetatud ka nõuandjaks ja vahel on teda nimetatud ka Wikileaksi asutajaks. Tänasel päeval paneb meedia tema ja Wikileaksi vahele võrdusmärgi, kuid selle hinnangu tõesuse kohta puuduvad andmed.

2006. aastal kirjutas Assange rea esseid, mida nüüd on hakatud võtma tema poliitilise filosoofiana. Neid esseid lugedes on näha, et Assange on saladustel ja konspiratsioonil põhinevate autoritaarsete valitsuste vastu. Sellesse kategooriasse liigitab ta paljude teiste seas ka USA valitsuse, mida tavaliselt ei ole autoritaarsete hulka loetud.

Kuid vastupidiselt kõikehõlmava läbipaistvuse ideele ei ole Assange huvitatud mitte valguse tuppalaskmisest, vaid pigem puistab masinasse kruusa.

Miks on Wikileaks ühtäkki uudistes nii esil?

Novembri lõpus hakkas Wikileaks järk-järgult avalikustama 251 287 USA diplomaatilist memo, mis on pärit anonüümselt allikalt. Aprillis avaldas Wikileaks video Iraagis tsiviilisikute tapmisest ning juulis ja oktoobris suure hulga Afganistani ja Iraagi sõdu puudutavaid dokumente, kokku 466 743. Koos diplomaatiliste materjalidega on neid dokumente kokku 718 030 ning väidetavalt pärinevad kõik ühest allikast: Iraagis USA luureametnikuna töötanud Bradley Manningi käest, kes arreteeriti tänavu mais. Sellel infol pole aga kinnitust.

Kas Wikileaks on varem avaldanud salastatud materjale?

Wikileaks on alates oma sünnist läbinud kolm faasi. Esimeses faasis avaldati terve rida Keeniat puudutavaid dokumente. Toona toimiti üsna standardse wiki-leheküljena: lugejatel oli võimalik materjale lehele postitada ja neid toimetada, lugejail oli sõnaõigus ka selles, milliseid materjale aktsepteeritakse ja kui kontrollitud need materjalid on. Esialgu meenutas see kõik veebipõhist prügikasti: materjale korrastati väga piiratud mahus.

Teist faasi iseloomustab tänavu aprillis avalikustatud Iraagi tsiviilisikute tapmise video. See oli täpselt koordineeritud, toodetud ja pakendatud poliitiline sõnum. Video iseloomustas pigem Wikileaksi poliitilisi vaateid ega olnud mõeldud pelga infomaterjalina.

Diplomaatiliste memode avalikustamisega jõudis Wikileaks kolmandasse faasi. Selle asemel, et materjalid valimatult internetti paisata, tehakse koostööd valitud meediaväljaannetega, et memosid ajastatult analüüsida, toimetada ja avaldada.

Millised meediaväljaanded pääsevad diplomaatilistele memodele ligi ja kuidas nad selle saavutasid?

Associated Pressi väitel andis Wikileaks Prantsuse päevalehele Le Monde, Hispaania päevalehele El Pais, briti The Guardianile ja Saksa Der Spiegelile kõik 251 287 salastatud memo. The Guardian omakorda jagas neid The New York Timesiga.

Kas kõik 251 287 memo on avalikustatud?

Kaugel sellest. The Guardian ja Der Spiegel on koostanud metaanalüüsi kogu selle materjalihulga kohta, kust on võimalik näha, millistest riikidest memod pärinevad, milline on nende salastatuse aste ja registreerimiskoodid. Memode põhitekste selles analüüsis pole. The Guardiani analüüs on allalaetav nende kodulehelt.

Tänahommikuse seisuga oli Wikileaks avalikustanud 1183 dokumenti 251 287st.

Associated Pressi teatel avaldab Wikileaks memosid koordineeritult meediaväljaannete tegevusega. Assange rääkis 3. detsembril Guardianile antud intervjuus sedasama.

Memosid avalikustatakse vastavalt sellele, kuidas viis meediaväljaannet avaldavad nendel põhinevaid artikleid.

Kas kõigil väljaannetel on olemas kõik avalikustatavad dokumendid?

Ei, igaühel on erinev valik, mis võib, aga ei pruugi kattuda. Pole teada, kui palju väljaanded omavahel uute memode avalikustamist kooskõlastavad.

Kes vastutab dokumentide toimetamise eest ning mida on Wikileaks võtnud ette, et dokumentide avalikustamise tõttu ei satuks ohtu eraisikud?

Wikileaks tugineb siin viiele meediaväljaandele, kes memodest eraisikutele viitavat infot välja toimetavad ning Wikileaksi leheküljel ilmuvad memod meediaorganisatsioonide poolt toimetatuna.

BBC teatel pöördus Assange enne memode avalikustamist USA riigidepartemangu poole, et saada nõu, kuidas peaks dokumente enne avalikustamist toimetama. Võib vaid ette kujutada riigidepartemangu rasket seisu. Nõu andes oleks antud kogu ettevõtmisele legaalne heakskiit, nõuandest keeldudes kannatab aga avaldatavate dokumentide toimetamiskvaliteet.

Riigidepartemangu õigusnõunik Harold Koh keeldus avalikus kirjas Wikileaksi nõustamisest ning nõudis dokumentide tagastamist.

Mis on kindlustus-fail?

Juuli lõpus postitas Wikileaks Afganistani sõja materjalide leheküljele ja ühte torrentkeskkonda krüpteeritud faili, mille nimes esineb sõna “kindlustus”. Praegu on seda 1,4 gigabaidi suurust faili võimalik leida reast failijagamiskeskkondadest. See on krüpteeritud väga tugeva krüpteerimistandardiga AES256, mis teeb selle lahtimurdmise ilma salasõnata sisuliselt võimatuks. Mis selles kindlustusfailis sisaldub pole teada. Nii on spekuleeritud, et fail sisaldab dokumente toimetamata kujul just nii nagu nad algallikatest on saadud, aga ka muud Wikileaksi poolt seni avaldamata informatsiooni.

Julian Assange ise on kaudselt valanud õli tulle spekulatsioonidele, et faili avamiseks vajalik võti avalikustatakse, kui Assange peaks surema või Wikileaks funktsioneeriva organisatsioonina hävitatakse.

Kindel on siin ainult see, et väga kindlalt krüpteeritud fail on juba paljude inimeste omanduses ning netist allalaetav.

Mis saab kui Wikileaks suletakse? Kas seda saab üldse sulgeda?

Julian Assange on öelnud, et kui Wikileaks ei suuda enam organisatsioonina toimida, siis avalikustatakse krüpteeritud kindlustusfaili võti. Pole teada, kuidas selline “surnud mehe lüliti” võiks tegelikkuses toimida.

Augustis teatas Wikileaks, et kindlustusfaili on internetist alla laetud rohkem kui sada tuhat korda.

Wikileaksil on väike palgaline koosseis, kuid keegi ei tea, kes on need inimesed ja kus nad asuvad. Wikileaks kasutas Austraalias üht postkasti, kuhu oodati inimestelt dokumente. Lisaks toetab organisatsiooni rida vabatahtlikke, kelle hulka hinnatakse mõnele tuhandele.

Praegusel hetkel oleks Wikileaksi kui organisatsiooni sulgemisel üsna väike mõju: diplomaatilised memod on juba meediaväljaannete valduses, lisaks on laialt levinud kindlustusfail.

Praegu on töös üle tuhande lehekülje, mis peegeldavad Wikileaksi sisu. Tehniliselt on võimalik Wikileaksi lehekülge rünnata ning see muudaks organisatsioonil vabatahtlikelt annetajatelt annetuste kogumise raskemaks.

Tekst on tõlgitud Harvardi ülikooli juura- ja arvutiteaduste professori Jonathan Zittraini blogist  The Future of the Internet – And How To Stop It.

 

Hollandi riigiarhiiv 25.07.2014 16:05

Arvuti analüüsib biitlite muusikat (2)

Tarkvara suudab eristada erinevatel albumitel ilmunud lugusid.

San Diego California ülikool 26.05.2014 17:09

Arvuti tunneb simulandi kaugelt ära

Tarkvara eristab valu teesklejaid tõelistest haigetest 85-protsendilise täpsusega.

24.04.2014 13:37

Näotuvastustarkvara teeb inimesele ära

Uus programm leiab fotodelt sarnased näod 98,5-protsendilise täpsusega.

02.04.2014 15:29

Arvutid õpetavad teineteist

Eriline algoritm lubab arvutil kaaslasele nõu anda.

27.02.2014 14:54

Viirused ohustavad wifivõrke

Viirus levib wifivõrkudes sama kiiresti kui külmetushaigused inimeste seas.

23.01.2014 11:01

Uus lahendus Skype’is petturite avastamiseks

Skype’i kasutajate suhtlusvõrgustiku automaatne analüüs võimaldab eristada neid, kelle kavatsused ei pruugi olla kõige heasoovlikumad.

30.12.2013 18:11

Mida on võimalik teada saada mobiiltelefoniandmeid analüüsides?

Kõigil on taskus mobiiltelefon, mida kasutades jätame me endast pidevalt jälgi: iga kõne, SMS või internetiühendus jätab andmebaasi märgi.

10.12.2013 16:15

Oma silm on kuningas (1)

Pidev pildistamine takistab mälestuste tekkimist.

04.12.2013 17:44

Uudne pildiotsing raalib inimeste suhteid

Algoritm tunneb inimesi ära näotuvastust kasutamata.

18.11.2013 13:52

Kvantmälu tegi uue rekordi (2)

Toatemperatuuril suutis kvantbitt infot säilitada infot 39 minutit.

10.10.2013 12:15

Nobel: Mehed, kes viisid keemia arvutisse

Tänapäeval teevad keemikud palju tööd ära juba arvutimudelite abil, minnes alles seejärel laborisse.

23.09.2013 17:30

Veebis veedetud aeg kammitseb aju

Infotulv takistab mälu.

03.09.2013 17:35

Facebook mõjub ajule nagu seks ja hea toit

Aju lööb nurru igal korral, kui keegi su postitust meeldivaks peab.

12.08.2013 17:26

Kas usaldada internetikommentaare? (3)

Meid huvitab teiste arvamus. Uut külmkappi ostes kulutame tunde guugeldamiseks. Internet ei paku alati õigeid vastuseid, sest inimesi on kerge mõjutada, näitas Massachusettsi tehnoloogiainstituudi uurimus.

17.07.2013 07:38

Tehisintellekt jääb terve mõistusega hätta

Kõige võimekamad arvutid on arukuselt nelja-aastase lapse tasemel.

26.06.2013 14:04

Eluviisid mõjutavad mälu ja õpivõimet (6)

Veebimängud aitavad neuroteadlastel uurida une ja alkoholi mõju vaimsele võimekusele.

Paolo Villanueva/Flickr 30.04.2014 11:26

Nutitelefoni kiirendusandur reedab omaniku (1)

Mobiiltelefonid suudavad nuhkida, kuid ka nende järel luuramine muutub aina hõlpsamaks.

11.04.2014 14:42

Kas päike on aastaks 2032 maa peale toodud? (4)

Piiramatu arvutivõimsus ja termotuumaenergia kasutuselevõtt oleksid võrreldavad muutusega, mille tõi inimkonnale kaasa internet. Aga kas meil õnnestub lahti muukida universumi olemuse üks põhiküsimusi?

06.03.2014 17:46

Arvutiprogramm joonistab 17 miljoni värvitooniga VIDEO (1)

Programmeerimisvõistluse võitnud tarkvara kasutab kõiki digitehnikas kasutatavaid värvusi.

06.02.2014 19:11

Kas sotsiaalvõrgud teevad meid rumalaks? (1)

Pikaajaline sotsiaalvõrgustike kasutamine uinutab terve mõistuse.

22.01.2014 15:45

Kui kiire on kvantarvuti? (1)

Kvantarvutid võivad olla loodetust palju aeglasemad.

23.12.2013 21:24

Hiirega klõpsimine muudab käed osavaks (1)

Facebookis ja YouTube´is veedetud aeg lihvib käte ja silmade koostööd.

09.12.2013 15:18

Kas arvutil kirjutaja aju tegutseb omapäi?

Vähesed inimesed teavad klaviatuuril tähtede asukohti. Ometi ei takista see neid kiiresti kirjutamast.

26.11.2013 16:38

Arvuti proovib inimese kombel mõelda (2)

Internetist pilte otsiv arvutiprogramm vaatab ja õpib.

11.11.2013 10:06

Internet kui toimetulekumehhanism

Eesti teismeliste kalduvus internetis igavleda viitab struktureeritud tegevuste nappusele, ütleb meediauurija Lukas Blinka.

26.09.2013 18:33

Süsinikarvuti töötab nanotorukeste najal

Esimene süsinikprotsessor on sama võimas kui 40 aasta tagused ränikiibid.

20.09.2013 15:42

E-raamat aitab lugemisraskuste puhul

Vaeglugejaid aitab võimalus teksti hõredaks muuta.

28.08.2013 18:09

Tarkvara aitab videokõnes silmsidet luua

Skype´i kasutajad saavad edaspidi üksteisele kõne ajal silma vaadata.

31.07.2013 14:25

Kas internetis saab hingehädadest priiks?

E-nõustamine sobib neile depressioonihaigetele, kes on ise huvitatud oma tervise paranemisest.

05.07.2013 12:23

Kes säutsus? (1)

Twitterisse postitamise kellaajad reedavad, kas kontot kasutab inimene või hoopis internetirobot.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus