2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - 20 huvitavat fakti lumest
17.12.2007 14:43

20 huvitavat fakti lumest

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (5)

Lumi on mineraal, sarnaselt soolale ja teemanditele. Lumi koosneb väikestest ilusatest heksagonaalsetest jääkristallidest.

Aga lumehelbed enamasti siiski ei ole sellised ilusad korrapärased moodustised, mille sarnaseid lapsed lasteaias välja lõikavad. Paljud kristallid on üksteise külge kleepunud ning reaalne lumehelves on enamasti kaugel täiuslikust kujust, kirjutas Discover Magazine.

Nii, nagu pole olemas kahte samasugust inimest, pole ka samasuguseid lumehelbeid. See on siiski tõsi vaid teatud mööndustega. Lumehelbed kasvavad ühe skeemi järgi – neil on täpselt samasugune kristallstruktuur ning väga paljud neist on üksteisele ülimalt sarnased.

Lume- ehk jääkristall võib olla oma paksusest kuni 50 korda laiem. Laboris saab küll kasvatada mitme sentimeetri paksusi jääkristalle, kuid looduslikud kristallid on enamasti palju õhemad kui paberileht.

Iga lumekristalli keskel on väike tolmuterake. Vihmapiiskadel ning jääkristallidel on selliseid tolmuteri vaja, sest muidu ei saaks nad millegi peale kasvama hakata.

Kondensatsioonituumakesteks nimetatavad osakesed võivad olla pärit vulkaanist või ka näiteks tehasekorstnast.

Kristalli kasvades mõjutavad tema kuju peamiselt niiskus, temperatuur ja tuul. Põhimõtteliselt on iga kristalli kuju järgi võimalik öelda, mis tingimustes ta kasvas.

Värskelt sadanud kohev lumi koosneb 90 kuni 95 protsendi ulatuses õhust. Seetõttu on värske lumi väga kerge ning hea soojaisolaator.

Lumetorm ja äike on asjad, mis ei käi justkui kokku. Kuid tegelikult see päris nii ei ole – teadlaste arvates tekib elektrilaeng pilvedes sageli just seal olevate jääkristallide üksteise vastu põrkumisest.

Guinnessi rekorditeraamatu andmetel on suurim mahasadanud lumehelves 37 sentimeetrise läbimõõduga. See leiti 1887. aastal USAs Montana osariigis Fort Keogh’is.

Enamasti on lumi valget värvi, kuid vahest sajab taevast ka kollast, punast või musta lund. Selle põhjuseks on enamasti tööstussaaste, õietolm või vetikad.

Vana matkatarkus ütleb, et kollast lund ei maksa süüa, kuid sama on lugu ka punase lumega. Arbuusilumeks nimetatud lumi lõhnab tõepoolest arbuusi sarnaselt, kuid saab oma värvi lumes elavailt vetikailt. Lumi maitseb hästi, kuid selle mõju on võrreldav purgeeniga.

Talisport muutub aasta-aastalt populaarsemaks. Seda eriti mägistes piirkondades, kus on ka suurem oht laviini alla jääda. USAs tehtud statistika näitab, et laviiniohvrite arv on viimase viiekümne aastaga drastiliselt tõusnud. Eelmisel kümnendil kaotas laviinide tõttu USAs elu 270 inimest.

Laviinid on ohtlikud, kuid selle pärast ei pea siiski veel sosistama. Linnalegend räägib, et karjumine, hüüdmine ja joodeldamine võivad laviini esile kutsuda, kuid tegelikult on selleks siiski natuke rohkem vaja. Laviin esineb kumeratel mäenõlvadel ning seda soodustavateks asjaoludeks on sula ja paks lumikate.

USA üks lumerohkemaid piirkondi on Alaskas asuv Valdez, kuhu langeb keskmiselt üle kaheksa meetri lund aastas. Iroonilisel kombel sattus see valge piirkond ühe ajaloo suurima naftareostuse küüsi – 1989. aastal jooksis naftatankerilt Exxon Valdez merre kümneid miljoneid liitreid naftat. Tegemist on ühe 20. sajandi suurima inimtekkelise loodusõnnetusega.

Sellegipoolest kaob lumi Valdezis suveks. Nii ei ole see aga poolustel. Lõunapoolus pole püsivalt kaetud mitte ainult lume, vaid ka mitme kilomeetri paksuse jääkilbiga. Erinevalt Valdezist sajab seal aga lund väga vähe. Niiskusallikas ehk meri on kaugel, mistõttu on maapinnal olev lumi pinnatuisuga korduvalt ühest kohast teise lükatud.

Kõva ja tasane Antarktika lumepind peegeldab väga hästi helilaineid. Lõunamandril tööd teinud teadlased väidavad, et mõnikord võib inimese hääli kuulda lausa mitme kilomeetri kauguselt.

Ilmselt oled kuulnud legendi inuiitidest, kellel on lume kohta olemas sadu erinevaid sõnu. Seda juttu ei maksa väga tõsiselt võtta. Esiteks ei ole inuiitidel ehk eskimotel ühte keelt, vaid palju erinevaid murdeid ja seega ka sõnu, mida lume kohta kasutada. Eskimo murre yupik sisaldab answers.comi andmeil 24 erinevat sõna külmunud vee tähistamiseks. Tõenäoliselt on eesti keeles võimalik vähemalt sama palju vasteid välja mõtelda. Näiteks härmatis, jäide, jää, lumi, firn, räitsak, lumehelbed, lumekruubid, sõmerlumi, lobjakas, tuisk, sulalumi, tuhklumi, lörts, rahe, liustik, jäämägi, merejää, rüsijää, jääpurikas. Ilmselt on lugejail võimalik seda nimekirja lihtsasti pikendada.

Wilson Bentley hobiks oli lumehelveste pildistamine. Elu jooksul tegi ta jääkristallidest mikroskoobi külge ühendatud fotoaparaadiga tuhandeid fotosid. See harrastus tegi ta tuntuks ning teda hakati nimetama Wilson „Lumehelves” Bentley. Esimesed fotod lumehelvestest tegi ta 1885. aastal.

Liiga palju lund võib inimese hulluks ajada. Pibloktaq on Arktikas elavatel inimestel mõnikord esinev hüsteeriahoog, mille sümptomiteks on samade sõnade mõttetu korrutamine või näiteks alasti mööda lund ringi jooksmine. Ei tea, kas eestlastel esinev saunast lumme või jääauku hüppamine käib sama sündroomi alla.

Maa on teadlaste arvates samuti kunagi olnud hiiglaslik lumepall. Lumepall-Maa on hüpotees, mille kohaselt oli umbes 600 miljoni aasta eest esinenud jääaeg niivõrd ulatuslik, et pea kogu Maa oli lume ja jääga kaetud.

 

Jüri Kamenik 21.11.2014 18:35

Hilise lumetuleku rekord jäi löömata

Pärnus sadas täna maha esimene lumi. Aegamisi kattub kogu Eesti valge vaibaga.

Wikimedia Commons 19.06.2014 17:07

Kuidas vähendada lennukijälgede kliimamõju? (4)

Inimtekkeliste pilvede tekkimist saab vältida.

19.05.2014 11:40

Saurused hukutanud asteroid tõigi aastakümnete pikkuse talve

Lühiajaline kliimamuutus salvestus ürgbakterite kestadesse.

23.04.2014 16:48

Gröönimaa oli kunagi tõepoolest roheline

Kolm miljoni aasta eest haljendas maailma suurimal saarel metsatundra.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

11.12.2013 11:38

Tammetüves peituv kliima

Geograaf Kristina Sohar lõi esimese Eesti minevikukliima mudeli, mis põhineb puu aastarõngastel.

06.11.2013 12:00

Maakera vanim jää ootab avastamist

Antarktika 1,5 miljoni aasta vanuses jääkihis võib peituda iidseid õhumullikesi, mis annavad aimu tolleaegsest Maa atmosfäärist.

12.08.2013 15:29

Gröönimaa jääkate sulab ka altpoolt

Maa vahevööst eralduv soojus kahandab maailma suurima saare jääkilpi.

20.06.2013 15:12

Fotod: Miks on lennuki ees vari? (1)

Lennuki ees paistab vari. Kuidas see tekkis?

10.06.2013 09:30

Mida mõõdab Soome kohal tiirutav tsepeliin? (2)

Tartu Ülikooli teadlaste aparaat tiirutab õhulaeva pardal Soome kohal.

15.04.2013 10:28

Lugeja küsimus: Mis on pildil? (4)

Veider nähtus päikese ümber?

13.03.2013 19:41

Kuidas kliima põtru mõjutab?

Kas põtradele meeldivad rohkem soojad või külmad talved?

06.02.2013 12:54

Mobiilimastid mõõdavad sademeid (1)

Mobiilivõrgu signaalide abil saab mõõta sademete hulka ning jälgida nende levikut.

19.12.2012 15:56

Arktilised tormid mõjutavad ilma kogu maakeral (2)

Polaarorkaanid muudavad ilma soojemaks.

02.08.2012 16:24

Kuidas lõhnab äikesetorm?

Neil, kes väidavad end tundvat läheneva vihma lõhna, on õigus.

17.07.2012 14:05

Mis piirab ahmi levikut?

Haruldane kiskja vajab toiduvarude hoidmiseks looduslikku külmkappi.

NASA/Kathryn Hansen 23.05.2014 14:03

Arktika jääs peitub miljardeid tillukesi plastitükke

Polaaralade jää sulamisel võivad tekkida uued prügisaared.

15.05.2014 13:46

Kas äike ja Päike on seotud?

Päikeselt pärit laetud osakesed tekitavad Maa atmosfääris äikest.

14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi (1)

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

08.01.2014 14:19

Külma sõja tuumakatsetuste saaste hõljub endiselt meie peade kohal

Atmosfääri ülakihtides leidub poole sajandi tagustel tuumakatsetustel tekkinud plutooniumi.

28.11.2013 15:27

Saastunud õhk toob kaasa äikesetormid (1)

Õhureostus pikendab äikesepilvede eluiga.

01.10.2013 14:45

Mis saab kliimast?

Värske raport võtab kliimamuutuste osas sõnastust pehmemaks.

09.07.2013 14:44

Vihmaussid aitavad muistset kliimat uurida

Usside lubjanäärmete eritised talletavad pinnase temperatuuri.

20.06.2013 12:14

Miks piim äikese ajal kiirelt hapuks läheb? (3)

Kui ikka läheb.

14.05.2013 21:03

Inimene mõjutab pilvede tekkimist

Kiudpilved moodustuvad tolmu ja metalliosakeste ümber.

28.03.2013 17:43

Satelliidifoto: karge Läänemeri (4)

NASA Terra satelliidi tehtud pildil on näha, et Läänemere maades võimutseb talv.

11.02.2013 16:29

Kas Maa osoonikiht taastub? (4)

Lõunapooluse kohal olev osooniauk on viimase kümnendi kõige väiksem, näitasid Euroopa kosmoseagentuuri ilmasatelliidi andmed.

27.12.2012 15:43

Hülged kliimamuutuste jalus (8)

Soojad talved jätavad Läänemere ja Kaspia mere viigrid plindrisse.

13.11.2012 11:42

Kliimamuutused jõuavad kosmosesse (6)

Süsihappegaasi hulga suurenemine Maa atmosfääri ülemistes kihtides mõjutab satelliite ja kosmoseprügi kuhjumist.

24.07.2012 11:01

Kuhu kadusid neandertallased? (2)

Inimesed tõrjusid nad välja.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus