20 huvitavat fakti lumest

Lumi on mineraal, sarnaselt soolale ja teemanditele. Lumi koosneb väikestest ilusatest heksagonaalsetest jääkristallidest.

Aga lumehelbed enamasti siiski ei ole sellised ilusad korrapärased moodustised, mille sarnaseid lapsed lasteaias välja lõikavad. Paljud kristallid on üksteise külge kleepunud ning reaalne lumehelves on enamasti kaugel täiuslikust kujust, kirjutas Discover Magazine.

Nii, nagu pole olemas kahte samasugust inimest, pole ka samasuguseid lumehelbeid. See on siiski tõsi vaid teatud mööndustega. Lumehelbed kasvavad ühe skeemi järgi – neil on täpselt samasugune kristallstruktuur ning väga paljud neist on üksteisele ülimalt sarnased.

Lume- ehk jääkristall võib olla oma paksusest kuni 50 korda laiem. Laboris saab küll kasvatada mitme sentimeetri paksusi jääkristalle, kuid looduslikud kristallid on enamasti palju õhemad kui paberileht.

Iga lumekristalli keskel on väike tolmuterake. Vihmapiiskadel ning jääkristallidel on selliseid tolmuteri vaja, sest muidu ei saaks nad millegi peale kasvama hakata.

Kondensatsioonituumakesteks nimetatavad osakesed võivad olla pärit vulkaanist või ka näiteks tehasekorstnast.

Kristalli kasvades mõjutavad tema kuju peamiselt niiskus, temperatuur ja tuul. Põhimõtteliselt on iga kristalli kuju järgi võimalik öelda, mis tingimustes ta kasvas.

Värskelt sadanud kohev lumi koosneb 90 kuni 95 protsendi ulatuses õhust. Seetõttu on värske lumi väga kerge ning hea soojaisolaator.

Lumetorm ja äike on asjad, mis ei käi justkui kokku. Kuid tegelikult see päris nii ei ole – teadlaste arvates tekib elektrilaeng pilvedes sageli just seal olevate jääkristallide üksteise vastu põrkumisest.

Guinnessi rekorditeraamatu andmetel on suurim mahasadanud lumehelves 37 sentimeetrise läbimõõduga. See leiti 1887. aastal USAs Montana osariigis Fort Keogh’is.

Enamasti on lumi valget värvi, kuid vahest sajab taevast ka kollast, punast või musta lund. Selle põhjuseks on enamasti tööstussaaste, õietolm või vetikad.

Vana matkatarkus ütleb, et kollast lund ei maksa süüa, kuid sama on lugu ka punase lumega. Arbuusilumeks nimetatud lumi lõhnab tõepoolest arbuusi sarnaselt, kuid saab oma värvi lumes elavailt vetikailt. Lumi maitseb hästi, kuid selle mõju on võrreldav purgeeniga.

Talisport muutub aasta-aastalt populaarsemaks. Seda eriti mägistes piirkondades, kus on ka suurem oht laviini alla jääda. USAs tehtud statistika näitab, et laviiniohvrite arv on viimase viiekümne aastaga drastiliselt tõusnud. Eelmisel kümnendil kaotas laviinide tõttu USAs elu 270 inimest.

Laviinid on ohtlikud, kuid selle pärast ei pea siiski veel sosistama. Linnalegend räägib, et karjumine, hüüdmine ja joodeldamine võivad laviini esile kutsuda, kuid tegelikult on selleks siiski natuke rohkem vaja. Laviin esineb kumeratel mäenõlvadel ning seda soodustavateks asjaoludeks on sula ja paks lumikate.

USA üks lumerohkemaid piirkondi on Alaskas asuv Valdez, kuhu langeb keskmiselt üle kaheksa meetri lund aastas. Iroonilisel kombel sattus see valge piirkond ühe ajaloo suurima naftareostuse küüsi – 1989. aastal jooksis naftatankerilt Exxon Valdez merre kümneid miljoneid liitreid naftat. Tegemist on ühe 20. sajandi suurima inimtekkelise loodusõnnetusega.

Sellegipoolest kaob lumi Valdezis suveks. Nii ei ole see aga poolustel. Lõunapoolus pole püsivalt kaetud mitte ainult lume, vaid ka mitme kilomeetri paksuse jääkilbiga. Erinevalt Valdezist sajab seal aga lund väga vähe. Niiskusallikas ehk meri on kaugel, mistõttu on maapinnal olev lumi pinnatuisuga korduvalt ühest kohast teise lükatud.

Kõva ja tasane Antarktika lumepind peegeldab väga hästi helilaineid. Lõunamandril tööd teinud teadlased väidavad, et mõnikord võib inimese hääli kuulda lausa mitme kilomeetri kauguselt.

Ilmselt oled kuulnud legendi inuiitidest, kellel on lume kohta olemas sadu erinevaid sõnu. Seda juttu ei maksa väga tõsiselt võtta. Esiteks ei ole inuiitidel ehk eskimotel ühte keelt, vaid palju erinevaid murdeid ja seega ka sõnu, mida lume kohta kasutada. Eskimo murre yupik sisaldab answers.comi andmeil 24 erinevat sõna külmunud vee tähistamiseks. Tõenäoliselt on eesti keeles võimalik vähemalt sama palju vasteid välja mõtelda. Näiteks härmatis, jäide, jää, lumi, firn, räitsak, lumehelbed, lumekruubid, sõmerlumi, lobjakas, tuisk, sulalumi, tuhklumi, lörts, rahe, liustik, jäämägi, merejää, rüsijää, jääpurikas. Ilmselt on lugejail võimalik seda nimekirja lihtsasti pikendada.

Wilson Bentley hobiks oli lumehelveste pildistamine. Elu jooksul tegi ta jääkristallidest mikroskoobi külge ühendatud fotoaparaadiga tuhandeid fotosid. See harrastus tegi ta tuntuks ning teda hakati nimetama Wilson „Lumehelves” Bentley. Esimesed fotod lumehelvestest tegi ta 1885. aastal.

Liiga palju lund võib inimese hulluks ajada. Pibloktaq on Arktikas elavatel inimestel mõnikord esinev hüsteeriahoog, mille sümptomiteks on samade sõnade mõttetu korrutamine või näiteks alasti mööda lund ringi jooksmine. Ei tea, kas eestlastel esinev saunast lumme või jääauku hüppamine käib sama sündroomi alla.

Maa on teadlaste arvates samuti kunagi olnud hiiglaslik lumepall. Lumepall-Maa on hüpotees, mille kohaselt oli umbes 600 miljoni aasta eest esinenud jääaeg niivõrd ulatuslik, et pea kogu Maa oli lume ja jääga kaetud.

• Tweet