17.12.2007 14:43
20 huvitavat fakti lumest
Lumi on mineraal,
sarnaselt soolale ja teemanditele. Lumi koosneb väikestest ilusatest
heksagonaalsetest jääkristallidest.
Aga lumehelbed
enamasti siiski ei ole sellised ilusad korrapärased moodustised, mille
sarnaseid lapsed lasteaias välja lõikavad. Paljud kristallid on üksteise külge
kleepunud ning reaalne lumehelves on enamasti kaugel täiuslikust kujust,
kirjutas Discover Magazine.
Nii, nagu pole
olemas kahte samasugust inimest, pole ka samasuguseid lumehelbeid. See on
siiski tõsi vaid teatud mööndustega. Lumehelbed kasvavad ühe skeemi järgi –
neil on täpselt samasugune kristallstruktuur ning väga paljud neist on
üksteisele ülimalt sarnased.
Lume- ehk
jääkristall võib olla oma paksusest kuni 50 korda laiem. Laboris saab küll
kasvatada mitme sentimeetri paksusi jääkristalle, kuid looduslikud kristallid
on enamasti palju õhemad kui paberileht.
Iga lumekristalli
keskel on väike tolmuterake. Vihmapiiskadel ning jääkristallidel on selliseid
tolmuteri vaja, sest muidu ei saaks nad millegi peale kasvama hakata.
Kondensatsioonituumakesteks
nimetatavad osakesed võivad olla pärit vulkaanist või ka näiteks
tehasekorstnast.
Kristalli
kasvades mõjutavad tema kuju peamiselt niiskus, temperatuur ja tuul.
Põhimõtteliselt on iga kristalli kuju järgi võimalik öelda, mis tingimustes ta
kasvas.
Värskelt sadanud
kohev lumi koosneb 90 kuni 95 protsendi ulatuses õhust. Seetõttu on värske lumi
väga kerge ning hea soojaisolaator.
Lumetorm ja äike
on asjad, mis ei käi justkui kokku. Kuid tegelikult see päris nii ei ole –
teadlaste arvates tekib elektrilaeng pilvedes sageli just seal olevate
jääkristallide üksteise vastu põrkumisest.
Guinnessi
rekorditeraamatu andmetel on suurim mahasadanud lumehelves 37 sentimeetrise
läbimõõduga. See leiti 1887. aastal USAs Montana osariigis Fort Keogh’is.
Enamasti on lumi
valget värvi, kuid vahest sajab taevast ka kollast, punast või musta lund.
Selle põhjuseks on enamasti tööstussaaste, õietolm või vetikad.
Vana matkatarkus
ütleb, et kollast lund ei maksa süüa, kuid sama on lugu ka punase lumega.
Arbuusilumeks nimetatud lumi lõhnab tõepoolest arbuusi sarnaselt, kuid saab oma
värvi lumes elavailt vetikailt. Lumi maitseb hästi, kuid selle mõju on
võrreldav purgeeniga.
Talisport muutub
aasta-aastalt populaarsemaks. Seda eriti mägistes piirkondades, kus on ka
suurem oht laviini alla jääda. USAs tehtud statistika näitab, et laviiniohvrite
arv on viimase viiekümne aastaga drastiliselt tõusnud. Eelmisel kümnendil
kaotas laviinide tõttu USAs elu 270 inimest.
Laviinid on
ohtlikud, kuid selle pärast ei pea siiski veel sosistama. Linnalegend räägib,
et karjumine, hüüdmine ja joodeldamine võivad laviini esile kutsuda, kuid
tegelikult on selleks siiski natuke rohkem vaja. Laviin esineb kumeratel
mäenõlvadel ning seda soodustavateks asjaoludeks on sula ja paks lumikate.
USA üks
lumerohkemaid piirkondi on Alaskas asuv Valdez, kuhu langeb keskmiselt üle
kaheksa meetri lund aastas. Iroonilisel kombel sattus see valge piirkond ühe
ajaloo suurima naftareostuse küüsi – 1989. aastal jooksis naftatankerilt Exxon
Valdez merre kümneid miljoneid liitreid naftat. Tegemist on ühe 20. sajandi
suurima inimtekkelise loodusõnnetusega.
Sellegipoolest
kaob lumi Valdezis suveks. Nii ei ole see aga poolustel. Lõunapoolus pole
püsivalt kaetud mitte ainult lume, vaid ka mitme kilomeetri paksuse jääkilbiga.
Erinevalt Valdezist sajab seal aga lund väga vähe. Niiskusallikas ehk meri on
kaugel, mistõttu on maapinnal olev lumi pinnatuisuga korduvalt ühest kohast
teise lükatud.
Kõva ja tasane
Antarktika lumepind peegeldab väga hästi helilaineid. Lõunamandril tööd teinud
teadlased väidavad, et mõnikord võib inimese hääli kuulda lausa mitme
kilomeetri kauguselt.
Ilmselt oled
kuulnud legendi inuiitidest, kellel on lume kohta olemas sadu erinevaid sõnu.
Seda juttu ei maksa väga tõsiselt võtta. Esiteks ei ole inuiitidel ehk
eskimotel ühte keelt, vaid palju erinevaid murdeid ja seega ka sõnu, mida lume
kohta kasutada. Eskimo murre yupik sisaldab answers.comi andmeil 24 erinevat
sõna külmunud vee tähistamiseks. Tõenäoliselt on eesti keeles võimalik vähemalt
sama palju vasteid välja mõtelda. Näiteks härmatis, jäide, jää, lumi, firn, räitsak,
lumehelbed, lumekruubid, sõmerlumi, lobjakas, tuisk, sulalumi, tuhklumi, lörts,
rahe, liustik, jäämägi, merejää, rüsijää, jääpurikas. Ilmselt on lugejail
võimalik seda nimekirja lihtsasti pikendada.
Wilson Bentley
hobiks oli lumehelveste pildistamine. Elu jooksul tegi ta jääkristallidest
mikroskoobi külge ühendatud fotoaparaadiga tuhandeid fotosid. See harrastus
tegi ta tuntuks ning teda hakati nimetama Wilson „Lumehelves” Bentley. Esimesed
fotod lumehelvestest tegi ta 1885. aastal.
Liiga palju lund
võib inimese hulluks ajada. Pibloktaq on Arktikas elavatel inimestel mõnikord
esinev hüsteeriahoog, mille sümptomiteks on samade sõnade mõttetu korrutamine
või näiteks alasti mööda lund ringi jooksmine. Ei tea, kas eestlastel esinev
saunast lumme või jääauku hüppamine käib sama sündroomi alla.
Maa on teadlaste
arvates samuti kunagi olnud hiiglaslik lumepall. Lumepall-Maa on hüpotees,
mille kohaselt oli umbes 600 miljoni aasta eest esinenud jääaeg niivõrd
ulatuslik, et pea kogu Maa oli lume ja jääga kaetud.