Aastaajad on nihkumas

Aastaajad Maal on kalendriaastas ettepoole nihkunud – uue uurimuse järgi esinevad aasta kõige soojem ja aasta kõige külmem päev tervelt kahe päeva võrra varem. See nähtus võib tuleneda globaalsest soojenemisest.

Küsimuse lahendamiseks uurisid California, Harvardi ja Berkeley ülikoolide teadlased Suurbritannia East Anglia ülikooli kliimauuringute osakonna kogutud temperatuuriandmeid aastatest 1850–2007. Nad leidsid, et aastatel 1850–1950 esines põhjapoolkera maismaa temperatuurides lihtne looduslik varieerumismuster, kus aasta kõige soojem päev oli keskmiselt 21. juuli, kirjutas Live Science.

1950. keskpaigast on aga aasta kõige soojem päev nihkunud keskmiselt 1,7 päeva võrra ettepoole. Samal ajal on talved ja suved muutunud soojemaks ning aastaaegade vaheline temperatuurierinevus on muutunud väiksemaks (kuna talved soojenevad kiiremini kui suved).

Koos kõige soojema päeva nihkumisega on muutunud ka aastaaegade algus. „Mõned kuud soojenevad kiiremini kui teised,“ ütles uurimuses osalenud Berkeley ülikooli teadlane Alexander Stine. „Meie üllatuseks tulenes suurem osa kuudevahelisest erinevusest soojenemise kiiruses aastaaegade muutunud ajastamisest ning suve ja talve vahelise temperatuuride erinevuse vähenemisest.“

Teadlased on viimaste aastate jooksul täheldanud ka teisi aastaaegade nihkumisele viitavaid märke: lindude ränded toimuvad varem, lilled õitsevad varem, lumi hakkab mägedes varem sulama.

Kuna aastaaegade nihkumise algus langeb kokku inimese poolt põhjustatud globaalse soojenemise algusega, arvavad teadlased, et see võibki olla nähtuse põhjuseks. Pole aga selge, milline globaalse soojenemise tulemus seda nähtust otseselt põhjustab.

Stine ja tema kolleegid arvavad, et muutus aastaaegade alguses võib tuleneda iga-aastase põhjapoolkera tuultemustri muutusest, mis on toimunud sama ajavahemiku jooksul. Tuulte suuna ja tugevuse muutumise tagajärjel võib soe õhk ookeanidelt maismaale liikuda, mis võib mõjutada aastaaegade algusaegu. Tuultemustri ja aastaaegade vaheline seos pole siiski piisavalt tugev, et kogu muutust selgitada.

Teiseks võimalikuks põhjuseks on globaalne muldade kuivenemine, mille tulemusena maapind soojeneb päikesekiirte mõjul kiiremini. Samuti võib põhjuseks olla atmosfääri neelduv suurem päikeseenergia hulk, mis tuleneb tööstuslikust saastest. Uurimus avaldati ajakirja Nature 22. jaanuari numbris.