Akadeemik Raukas: väike jääaeg on käes!

Klimatoloog Ain Kallis ei julge küll kindlalt öelda, et mõne kümnendi pärast ilm praegusest veel külmemaks läheb, aga akadeemik Anto Raukas kinnitab: väike jääaeg on juba käes ja selle tipp tuleb paari aasta pärast.

Mullune talv purustas lumerekordeid, tänavu aga on veel hullem – juba enne kalendritalve algust olid hanged mõnel pool mehekõrgused.

Akadeemik Anto Raukas hoiatas Õhtulehes: tulemas on jääaeg!

Kaugem ennustus on kindlam

Raukase sõnul on vale öelda, et kliima soojeneb inimeste süül, nagu näiteks USA endine asepresident Al Gore on väitnud. "Naljamees Al Gore sai isegi Nobeli preemia! Aga nüüd on Ameerikas kogutud üle 23 000 allkirja, et anda ta kohtu alla inimkonna petmise pärast. Nüüd on inimesed jagunenud kahte rühma. Ühed on need, kes osalevad kliimapaneelis, ja kuna see on tugevasti kinni makstud, siis nad kipuvad ühte juttu rääkima. Aga tegelikult näitavad kogutud andmed praegu hoopis teist," räägib Raukas. "On selge, et soojenemine on asendunud jahenemisega, ja arvatakse, et see jätkub. Seda arvavad Vene klimatoloogid, kes on kogu aeg öelnud, et algab jahenemine, ja seda ütlevad ka ameeriklased. Ega ameeriklased ei kirjuta alla ka Kyoto protokolli jätkule. Nad ütlevad, et see on jama, et inimtekkeline süsihappegaas mõjutab ainsana kliimat."

Raukase sõnul algas jahenemine 2008. aastal ja jõuab tippu 2015. aastal. Väike jääaeg peaks kestma 2030. aastani ja seejärel tuleb uuesti soe aeg, et siis taas jaheneda.

Teadlased, kes pooldavad kliima soojenemise teooriat, tuginevad paljuski liustike sulamisele. Selle kohta ütleb Raukas: "Liustikud ei reageeri isegi kiirele ja tugevale soojenemisele kohe, vaid teatud hilinemisega, mis suurte Fedtšenko-taoliste liustike puhul võtab aega vähemalt 1000 aastat, Antarktika jääkatte puhul aga 10 000 – 100 000 aastat. Ent kui õhu soojenemisega langeb rohkesti sademeid, lund, võib pilt olla vastupidine, soojenemisega kaasneb liustike kasv ja pealetung ning ookeanide veetaseme ajutine alanemine."

Raukas juhib tähelepanu, et heaks kliimatingimuste kõikumise indikaatoriks on suurte järvede veetasememuutused – mida sademeterohkem ja jahedam on kliima, seda kõrgem on järvede veetase, ja vastupidi. Hämmastaval kombel langeb hüdroloog Ago Jaani prognoos Peipsi järve uue maksimumveeseisu kohta kokku Raukase ennustusega, et 2015 aastal peaks olema "väikese jääaja" tipp.

Raukase sõnul on pikema aja ilma oluliselt lihtsam ennustada kui nädala jagu. "Kui me vaatame kaugemasse tulevikku, siis see on lihtsam kui järgmise suve ennustamine, sest geoloogidel on üsna pikad andmeread mitme miljoni aasta kohta, ja sealt me näeme, et külmad ja soojad perioodid on vaheldunud. Kui vaatame viimast miljonit aastat, siis sooja aega on üsna vähe olnud. Valdavalt on olnud jääajad."

Sõltume Golfi hoovuse armust

Kui vaadelda ainult paari viimast aastat, siis kliimamuutuste kohta põhjapanevaid järeldusi teha ei saa. "Kliima üle saab otsustada vähemalt 30aastaste perioodide kaupa. Mida pikem periood, seda parem. Viimased paar talve ei tähenda veel mitte midagi," ütleb Ain Kallis.

Üldisest kliimamuutusest rääkides jääb ta ettevaatlikuks. "Ma arvan, et varsti ta (temperatuur) võib allapoole hakata keerama ka, nii nagu ta on aastatuhandeid teinud. Ta on läinud ülespoole ja allapoole. Minu meelest ta võngub."

Kui külmaks kliima läheb, sõltub Golfi hoovusest. "Kui Golfi hoovus peaks kunagi nõrgenema, vaat siis meil muutub jahedamaks, umbes nagu Põhja-Kanadas või Siberis. Me oleme isegi väga kaua elanud õnnelikult tänu Golfi hoovusele, mis meid soojendab."

Aastaid on ka Eesti klimatoloogid ilma uurinud ja Kallis toob välja vähemalt ühe kindlaks tehtud nähtuse. "Kui vahepeal läks kogu aeg pimenemise suunas, siis viimastel aastakümnetel on atmosfäär läinud puhtamaks ja valgemaks."

• Tweet