05.01.2011 10:17

Atlandi ookeani hoovusteringes on toimunud järsk muutus

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (4)

Põhja-Ameerika kirderanniku lähedal kulgeva külma Labradori hoovuse mõju Atlandi ookeanile on vähenenud.

Värske uuring näitab, et alates 1970ndatest aastatest on Atlandi ookeani põhjaosas hoovusteringes toimunud järsud muutused. Hoovused on peamised põhjapoolkera kliima mõjutegurid.

Biokeemikud ja ookeaniuurijad Šveitsist, Kanadast ja USAst uurisid Atlandi ookeani põhjas süvamerekoralle ning leidsid, et külma Labradori hoovuse mõju on vähenemas.

USA teaduste akadeemia poolt väljaantavas ajakirjas PNAS ilmunud artiklis kirjutavad teadlased, et 1970ndatest toimunud muutus on viimase 1800 aasta lõikes unikaalne ning on võimalik, et muutuse põhjuseks on kliima soojenemine.

Labradori hoovus on külm hoovus Atlandi ookeanis Põhja-Ameerika kirderanniku lähedal, mis voolab Baffini lahest lõuna suunas kuni Newfoundlandi Suure madalani, kus kohtub Golfi hoovusega ja liigub sügavamale.

Labradori hoovus ja Golfi hoovus üheskoos mõjutavad Põhja-Atlandi kliimasüsteemi omavõnkumist – Põhja-Atlandi ostsillatsiooni, mis on sarnane Vaikse ookeani El Niñoga.

Põhja-Atlandi ostsillatsiooni väljendab NAO-indeks. Kui indeks on positiivne, siis on atmosfääris umbes viie kilomeetri kõrgusel juhtiv õhuvool, millest sõltub õhurõhkkondade liikumine, suunaga läänest itta. Negatiivse indeksi puhul idast läände.

Põhja-Atlandi ostsillatsiooni peavad teadlased peamiseks põhjuseks, miks Euroopat on viimastel aastatel tabanud karmid talved ning viimasel suvel püsis Põhja-Euroopas kuudepikkune kuumalaine.

Üks artikli autoritest, Carsten Schubert Šveitsi föderaalsest veeteaduste instituudist EAWAG ütles, et viimase 2000 aasta jooksul on Labradori hoovus olnud domineeriv. Kuid viimastel kümnenditel on siin toimunud muutused. “Lõunahoovus on saavutanud ülemvõimu ja muutus on olnud drastiline,” ütles Schubert agentuurile AFP. Sellega seoses on vesi Atlandi ookeani loodeosas muutunud soojemaks.

Uuringus vaatlesid teadlased 700 aasta vanustes ookeanipõhja korallirahudes lämmastikuisotoope. Golfi hoovuse vesi on soolane ja toitainerikas, seevastu Labradori hoovus toob vett, milles on toitaineid napimalt. Muutusi on võimalik jälgida korallide kasvuringe vaadeldes.

06.01.2011 14:41
Mina

Huvitav, tekivad seosed filmiga The Day After Tomorrow, ehk siis eestikeeli Päev pärast homset.

Lisa kommentaar
06.05.2011 06:42
Arno Arrak arno@arrak.ee

See on väga huvitav kuna minu uurimiste kohaselt põhja-Atlandi vesi tõepoolest hakkas soojenema umbes aasta 1970. paiku. Nad leiavad veel et see soojenemine on kõige tugevam viimase 1800 aasta jooksul mis on samuti õiges suunas. Arktika temperatuuri mõõtsid Kaufman jt. (Science 4 september 2009) ja leidsid et viimase kahe tuhande aasta jooksul ta suuremalt osalt aeglaselt ja lineaarselt jahtus. Jahtumine lõppes väga terava soenemisepisoodiga kahekümnenda sajandi alguses. See tugev soenemine kestis kuni kolmekümnendate aastse lõpuni kui uus jahtumine algas. See aga oli ajutine ja soenemine mis praegu edasi kestab tuli tagasi seitsmekümnendate alguses. Kuna soenemine algas väga kiiresti peale kahe tuhande aasta pikkust jahtumist on selge füüsika seadusi arvesse võttes et sel soenemisel kasvuhoone efektiga midagi tegemist ei ole. Kõige parem hüpotees on et soojenemine algas kui põhja-Atlandi vooluste süsteem ennast ümber organiseeris sajandi vahetusel nii et soe vesi hakkas Arktikasse voolams. Tänapäeval Golfi hoovuse vesi (ida-Spitsbergeni hoovuse nime all) hoiab vene arktilised sadamad suvel jääst vabaks. On täiesti võimalik et see Golfi hoovuse haru võttis selle põhjapoolse kursi ainult sajandi vahetuse ajal. Kõike seda võid minu raamatust "What Warming?" leida mis detsembris välja tuli. Ja just peale seda Spielhagen jt. (Science 28 jaanuar 2011) tulevad välja artikliga kus sooja vee Arktikasse voolamist kirjeldavad! Nendel oli uurimislaev ja nad mõõtsid vee temperatuuri otseselt. Ja peale selle nad puurisid merepõhjaseid kihte Svalbardi (Spitsbergeni) ligida millest temperatuuri ajalugu võis välja arvestada. Nende temperatuuri mõõted lähvad kaks tuhat aastat tagasi just nagu Kaufmanil. Ja nad samuti leiavad pikka jahtumist millele soojendamine äkki lõpu peale paneb. Aga kõige huvitavam on mis nad vee temperatuurist ütlevad: "Atlandi ookeani vee temperatuur mis praegu Arktika vetesse jookseb on palju kõrgem praegu kui ta kunagi viimase 2000 aasta jooksul on olnud." See on peagu täpselt sama mida Sherwood jt. korallide uurimine näitas. Just kahju et artikkel ei tulnud välja enne kui mu raamat trükki läks kuna see on just niisugune asi mida hüpoteesi kindlaks tegemiseks tarvitada võib.

Lisa kommentaar

 

FAHM eksperiment 17.05.2012 15:55

Kuidas mõjub soojenev kliima Eesti metsale? (1)

Oodatud lopsakamate metsade asemel võivad vihmasemad ilmad ja suurenev õhuniiskus puude kasvu hoopis pidurdada.

12.04.2012 11:38

Video: Kuidas liiguvad maailmamere hoovused?

NASA satelliitide kogutud andmete põhjal koostatud animatsioon kujutab ookeanide pinnahoovuste liikumisteid 2005. aasta juunist kuni 2007. aasta detsembrini.

11.04.2012 10:50

Kas kliimaprobleemi lahendaks inimese muundamine? (3)

Võitluses üleilmse kliimasoojenemisega oleks abi inimese muutmisest biotehnoloogiliste meetoditega.

27.02.2012 17:49

Tugevad vihmad mõjutavad tuulte tekkimist (1)

Kui vihma sajab, muutub osa vihmapiiskade kineetilisest energiast hõõrdumise tõttu soojuseks ning õhu temperatuur tõuseb pisut. Sel moel tekkinud soojusel võib atmosfääri energiaringele olla üllatavalt suur mõju, näitas ajakirjas Science ilmunud uurimus.

31.01.2012 16:13

Kas väikese jääaja põhjustasid vulkaanid? (1)

Keskaegne kliima püsis pikalt jahedana arktilise jääkatte laienemise tõttu.

18.01.2012 09:47

Avastati atmosfääri jahutav molekul

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

04.01.2012 19:14

Muistse Angkori viis langusesse põud

Maailmakuulsa Angkor Wati templi kodulinn võis hävineda, sest linn jäi võitluses põuaga alla.

29.12.2011 13:23

Eesti geoloog uurib õhuhapniku tekke ajastut

07.12.2011 17:29

Maiad olid ise oma allakäigus süüdi

Maiade ühiskonna allakäigu peapõhjuseks peetud põudadele aitas oluliselt kaasa metsade maharaiumine, näitas värske uuring.

23.11.2011 17:24

Aasta 2050: osoonist põhjustatud surmajuhtude arv kasvab

Gaas, ilma milleta elu Maal poleks üldse võimalik, hakkab seoses soojema kliimaga inimeste tervisele aina suuremat ohtu kujutama.

25.10.2011 15:50

Põllupidamine tuli tasapisi

Meie lähikonnas, Läänemere läänekaldal elanud kütid ja korilased hakkasid põllupidajateks järk-järgult, näitas vana keraamika uurimine.

12.10.2011 17:16

Kuidas säilis elu jäätunud Maal?

Sadu miljoneid aastaid tagasi peatas elu Maal kogu maakera kattev jääkiht. Elu võis säilida tänu kitsas Punase mere sarnases veekogus ellujäänud fotosünteesivatele vetikatele, näitas värske uuring.

27.09.2011 13:56

Miks soojenev kliima loomad väiksemaks muudab?

Meres elavad tillukesed vähid aitavad mõista, miks loomad soojemas kliimas väiksemaks muutuvad.

31.08.2011 13:36

Laserid tekitavad vihma

Laserite abil on võimalik vihma esile kutsuda.

09.08.2011 13:33

Kas saurused magasid talveund?

Jahedas kliimas elanud hiidroomajad olid aktiivsed aasta läbi.

25.07.2011 06:46

Kassikuld pakub pilguheitu kaugesse minevikku

Kassikullana tuntud püriit võimaldab teadlastel paremini mõista Maa evolutsioonis miljardeid aastaid tagasi toimunud olulist pööret.

NASA 11.04.2012 14:59

Kas Beringi väin stabiliseerib kliimat?

Põhja-Ameerikat ja Venemaad lahutav Beringi väin hoiab ära äärmuslikke temperatuurikõikumisi.

07.03.2012 10:07

Island asub kasvuhoonegaasi maa all kivistama (1)

Island katsetab kliimamuutuse pidurdamiseks süsinikdioksiidi maa alla pumpamist ja seal kivimiks muutmist.

10.02.2012 15:27

NASA kaart: Külm murrab Euroopat

Viimaste nädalate külmalaine on Euroopas rängim alates 1991. aasta veebruarist.

30.01.2012 10:36

Kas naftatipp on saavutatud?

Kergesti kättesaadava nafta ammutamise kõrgpunkt saavutati 2005. aastal, mistõttu on oodata energiahindade jätkuvat tõusu ning teiste fossiilsete kütuste tarbimise kasvu, näitas värske analüüs.

13.01.2012 17:55

Maakera telg muudab kliimat

Planeedi telje kaldenurk ja siht mängisid rolli jääaegade lõppemises.

03.01.2012 17:38

Mis päästaks Venezia?

Uppuva linna päästaks vee juurdepumpamine.

08.12.2011 13:16

Mis mõjutab lumehelveste kuju? (1)

Jahedus ning niiskus määravad lumekristallide kuju.

25.11.2011 10:03

Talved on ka edaspidi krõbedad

Vaatamata maakera järkjärgulisele soojenemisele ei jää külmad talved ja uued külmarekordid tulemata, neid esineb edaspidi lihtsalt praegusest harvemini, näitas värske uuring.

27.10.2011 13:08

Idee maakera remonti saatmisest on üllatavalt menukas (1)

Mõte maakera kliima parandamisest muutub järjest populaarsemaks, näitas Põhja-Ameerikas ja Suurbritannias läbi viidud arvamusküsitlus.

14.10.2011 15:52

Maa pärivad mikroobid

Kliima soojenemine ei ole uudne nähtus. Ürgammuse soojenemisperioodi uurimine aitab ennustada, mida meil on seekord oodata.

11.10.2011 14:27

Laisk Päike toob külmad talved (2)

Viimaste karmide talvede taga on Päikese madal aktiivsus, näitas Suurbritannia ilmateenistuse, Oxfordi ülikooli ja Londoni Imperial College´i uurimus.

12.09.2011 12:12

Suvi kordas soojarekordit

Viimase poolsajandi jooksul on Eestis järjestikku olnud kaks rekordsooja suve – 2010. ja 2011. aastal.

25.08.2011 10:51

Kliimatsüklid põhjustavad kodusõdu?

Troopilistes piirkondades kahekordistub ilmastikunähtus El Niño aastatel kokkupõrgete arv.

27.07.2011 13:00

Põhjamaalased on suuresilmsed

Suured silmad ning toekam aju nägemispiirkond lubab inimesel hästi näha ka siis, kui päikesevalgust napib.