05.01.2011 10:17
Atlandi ookeani hoovusteringes on toimunud järsk muutus
Põhja-Ameerika kirderanniku lähedal kulgeva külma
Labradori hoovuse mõju Atlandi ookeanile on vähenenud.
Värske uuring näitab, et alates 1970ndatest aastatest on
Atlandi ookeani põhjaosas hoovusteringes toimunud järsud muutused. Hoovused on peamised põhjapoolkera kliima mõjutegurid.
Biokeemikud ja ookeaniuurijad Šveitsist, Kanadast ja
USAst uurisid Atlandi ookeani põhjas süvamerekoralle ning leidsid, et külma
Labradori hoovuse mõju on vähenemas.
USA teaduste akadeemia poolt väljaantavas ajakirjas PNAS
ilmunud artiklis kirjutavad teadlased, et 1970ndatest toimunud muutus on
viimase 1800 aasta lõikes unikaalne ning on võimalik, et muutuse põhjuseks on
kliima soojenemine.
Labradori hoovus on külm hoovus Atlandi ookeanis Põhja-Ameerika
kirderanniku lähedal, mis voolab Baffini lahest lõuna suunas kuni Newfoundlandi
Suure madalani, kus kohtub Golfi hoovusega ja liigub sügavamale.
Labradori hoovus ja Golfi hoovus üheskoos mõjutavad
Põhja-Atlandi kliimasüsteemi omavõnkumist – Põhja-Atlandi ostsillatsiooni, mis
on sarnane Vaikse ookeani El Niñoga.
Põhja-Atlandi ostsillatsiooni väljendab NAO-indeks. Kui
indeks on positiivne, siis on atmosfääris umbes viie kilomeetri kõrgusel juhtiv
õhuvool, millest sõltub õhurõhkkondade liikumine, suunaga läänest itta.
Negatiivse indeksi puhul idast läände.
Põhja-Atlandi ostsillatsiooni peavad teadlased peamiseks
põhjuseks, miks Euroopat on viimastel aastatel tabanud karmid talved ning viimasel
suvel püsis Põhja-Euroopas kuudepikkune kuumalaine.
Üks artikli autoritest, Carsten Schubert Šveitsi
föderaalsest veeteaduste instituudist EAWAG ütles, et viimase 2000 aasta
jooksul on Labradori hoovus olnud domineeriv. Kuid viimastel kümnenditel on
siin toimunud muutused. “Lõunahoovus on saavutanud ülemvõimu ja muutus on olnud
drastiline,” ütles Schubert agentuurile AFP. Sellega seoses on vesi Atlandi
ookeani loodeosas muutunud soojemaks.
Uuringus vaatlesid teadlased 700 aasta vanustes
ookeanipõhja korallirahudes lämmastikuisotoope. Golfi hoovuse vesi on soolane
ja toitainerikas, seevastu Labradori hoovus toob vett, milles on toitaineid
napimalt. Muutusi on võimalik jälgida korallide kasvuringe vaadeldes.