Avastati atmosfääri jahutav molekul

Tagasi

Edasi

Foto: Arun Kulshreshtha/Wikimedia Commons

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

Niinimetatud Criegee biradikaal on keemiliste protsesside vaheühend, mis käitub põlemisel tekkivate heitgaaside, nagu lämmastikdioksiidi ja vääveldioksiidi oksüdeerijana. Neil molekulidel on võime atmosfääri puhastada, aidates lagundada lämmastik- ja vääveldioksiidi, mille tulemusel moodustuvad nitraadid ja sulfaadid, mis lõpptulemusena tekitab planeeti jahutavaid pilvi.

Saksa keemik Rudolf Criegee püstitas hüpoteesi selliste molekulide olemasolu kohta juba 1950ndatel aastatel, kuid siiani olid nad tabamatuks jäänud. Manchesteri ja Bristoli ülikoolide ning Sandia riikliku labori teadlaste koostöö tulemusel on nende olemasolu nüüd lõpuks avastatud - Sandia laboris valmistatud spetsiaalsete seadmetega õnnestus teadlastel märgata Criegee biradikaali (antud juhul oli selleks CH2OO) ning mõõta selle reaktsioonikiirust.

Erinevate isomeeride (ühesuguse atomaarse koostise ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained) tekkimise ja kadumise märkamiseks kasutasid Sandria labori seadmed kiirgusallikana Lawrence Berkeley riikliku laboratooriumi kolmanda põlvkonna sünkrotroni. Sünkrotronid on tänapäeval kõige suurema intensiivsusega kiirgusallikad ultraviolett- ja röntgenkiirguse valdkonnas, mis võimaldavad uurida erinevates ainetes toimuvaid protsesse.

Ajakirjas Science avaldatud uuringu autorid leidsid, et Criegee biradikaalid reageerivad teiste atmosfääris leiduvate ainetega arvatust palju kiiremini, kiirendades seega atmosfääris lämmastik- ja vääveldioksiidi lagunemist ning nitraatide ja sulfaatide moodustumist. Need ained viivad omakorda aerosoolide tekkimiseni, mis aitavad tekkida pilvedel. Päikesevalgust varjav pilvitus jällegi aitab madalal hoida maapinnal valitsevaid temperatuure.

"Meie avastus aitab oluliselt paremini mõista atmosfääri oksüdeerumisvõimet ning sellel on väga erinevaid rakendusi õhusaaste ja kliimamuutusega võitlemiseks," selgitas uuringu autor Carl Percival Manchesteri ülikoolist. "Avastatud Criegee biradikaalide peamine allikas ei sõltu päikesevalgusest ning seega saavad need protsessid toimuda ööpäevaringselt."

"Üks selliste biradikaalide tootmiseks vajalik koostisosa tuleb taimede vabastatud kemikaalidest, seega võivad ökosüsteemid mängida kliimasoojenemise tasakaalustamisel olulist rolli," täpsustas Dudley Shallcross Bristoli ülikoolist.

Percivali sõnul on töörühmal järgmisena kavas uurida samade meetodite abil erinevat tüüpi Criegee biradikaalide reaktsioonikiirusi.

Osale Novaatori videokonkursi publikuhääletusel!

• Tweet