15.10.2009 17:07

Esimene jäävaba suvi saabub Arktikasse 20 aasta jooksul

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (0)

Globaalse soojenemise tagajärjel saabub esimene jäävaba suvi Arktikasse juba 20 aasta jooksul.

„Suurem osa jääst sulab järgmise kümnendi jooksul ning esimest päris jäävaba suve nähakse Arktikas 20 aasta jooksul. Talviti jääb aga Arktika veel sajanditeks jäävangi,“ ütles Cambridge’i ülikooli ookeanifüüsika professor Peter Wadhams.

See on suur muutus mitte ainult Arktikale, vaid kogu Maa kliimale. Põhjapoolust ümbritsevad alad muutuvad suviti kosmosest vaadatuna siniseks ning neelavad senisest enam päikesevalgust ja kiirendavad seeläbi globaalset soojenemist veelgi, kirjutas Reuters.

Positiivne külg on, et kaubalaevadele avaneb uus meretee Euroopast Aasiasse ning Venemaal on ilmselt veelgi põhjust rõõmustada, sest praegu praktiliselt elamiskõlbmatute igikeltsaga põhjaalade kliima muutub märksa talutavamaks.

Teadlaste sõnul on Arktika jääkatte õhenemine kõige selgem globaalse soojenemise tagajärg ning peaks saatma selge ohusignaali detsembris Kopenhaagenisse kliimakõnelustele saabuvatele poliitikutele.

Wadhamsi arvutused merejää kadumise kiiruse kohta põhinevad Briti mereväe allveelaeva 2007. aastal teostatud mõõtmistel ning selle aasta algul Briti rännumehe Pen Hadow juhitud ekspeditsiooni kogutud puurimisandmetel. Hadow kogus koos kaaslastega andmeid 1500 puuraugust, mis tehti üle 400-kilomeetrise rännaku käigus. Need andmed näitavad, et merejää on Arktikas oluliselt õhenenud, ulatudes praegu keskmiselt vaid 1,8 meetrini. Seda on teadlaste sõnul juba liiga vähe, et suvine soojaperiood edukalt üle elada.
29.11.2009 19:51
Tõnis

Globaalne soojenemine on päris kindlasti inimeste põhjustatud. Selline on nüüd ka teadlaste konsensuslik arvamus, millised täpselt on tagajärjed on veel lahtine.

Lisa kommentaar
29.11.2009 19:51
Taavet M

kas globaalne soojenemine on inimesest tingitud? millisele teadusele rajaneb eelnevale küsimusele vastatud seisukoht?

Lisa kommentaar
07.12.2009 11:17
kaarel

Sellistes kogustes nagu inimene on co2-te atmosf22ri paisanud, ei saa olla mingit mitte m6ju keskonnale! Ja merede pappelisemaks muutumine ja kliima soenemine on kyllalt t6estust leidnud, et seda t6sisemalt v6tta!

Lisa kommentaar

 

NASA 05.03.2010 17:10

Kas Antarktika jääkilp laguneb laiali?

Uudised Antarktise jääkilbist lahti murdunud hiiglaslikest jäämägedest võivad jätta mulje, et lõunapoolust ümbritsev manner on oma liustikest kiires tempos vabanemas. Tegelikult ei pruugi see nii olla.

AFP/Scanpix 22.02.2010 18:59

El Niño saabumine on lihtsasti ennustatav

India ookeani piirkonna kliimamustrite uurimine võib aidata El Niño tulekut ette ennustada. Seeläbi oleks võimalik säästa väga palju raha ning päästa ka inimelusid.

06.02.2010 19:39

Kliima soojenemine aeglustus. Süüdi võib olla kadunud veeaur

Seletamatul põhjusel on Maa atmosfääri ülemistes kihtides vähenenud veeauru kogused. See võib olla üks põhjusi, miks kliima soojenemise tempo viimasel kümnendil vaibus, kuigi kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine aina kasvas.

21.12.2009 15:32

Kuidas mõõta Hiina kasvuhoonegaaside emissiooni?

Ulatuslik süsinikdioksiidi kontsentratsiooni mõõtvate jaamade ja satelliitide võrgustik teeks võimalikuks riigi poolt atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside koguse hindamise.

07.12.2009 13:22

Mida võiks teada kliimakonverentsist

Maailma juhtivad poliitikud ja teadlased püüavad sel nädalal Kopenhaagenis leida vastust väga keerulisele küsimusele: mida hakata peale muutuva kliimaga?

27.10.2009 14:38

Vulkaanid põhjustavad kliimamuutusi

Neljasaja viiekümne miljoni aasta eest toimunud ulatuslikus jääajas tuleb uue uurimuse kohaselt süüdistada eeskätt vulkaane või õigemini nende tegevusetust

13.08.2009 15:20

Mäestike kõrguse määrab kliima

Mäestikud tekivad siis, kui Maa välimise kihi ehk litosfääri plaadikujulised tükid ehk laamad üksteisega põrkuvad. Põrkepiirkondades maakoor deformeerub ning tekivad piklikud, kurrutatud ja paksenenud maakoorega alad, mida tuntakse mäestikena.

04.02.2009 12:36

Aastaajad on nihkumas

Aastaajad Maal on kalendriaastas ettepoole nihkunud – uue uurimuse järgi esinevad aasta kõige soojem ja aasta kõige külmem päev tervelt kahe päeva võrra varem. See nähtus võib tuleneda globaalsest soojenemisest.

17.12.2007 14:43

20 huvitavat fakti lumest

Lumi on mineraal, sarnaselt soolale ja teemanditele. Lumi koosneb väikestest ilusatest heksagonaalsetest jääkristallidest.

10.09.2007 10:24

Jääkarud surevad välja (1)

2050. aastaks on Arktika jääkattest alles vaid pool, kinnitavad kakskümmend aastat väldanud vaatlused ÜRO ennustust. See muutus viib jääkarud ohustatud liikide nimekirja.

Vikipeedia 15.02.2010 11:27

Merepinna tase on varemgi kiirelt muutunud

Senine ettekujutus maailmamere taseme muutumisest Kvaternaari jooksul võib minna ümbervaatamisele.

12.01.2010 12:16

Laevavrakke õgiv ussike kolib Läänemerre (2)

Merepõhjas lebavaid puidust laevavrakke hävitav uss laevaoherdi on kolimas Läänemerre.

17.12.2009 13:09

Merevee taseme tõus võib ületada halvimadki ootused (3)

Eelmisel jäävaheajal oli veetase maailma meredes ligi 10 meetrit praegusest kõrgem.

24.11.2009 13:08

Toba vulkaan viis Indiast metsa

Uue uurimuse kohaselt puhastas ülivõimas 73 000 aasta eest aset leidnud Toba vulkaanipurse suurema osa vulkaanist 5000 kilomeetri kaugusel asunud metsast India keskosas.

15.10.2009 17:07

Esimene jäävaba suvi saabub Arktikasse 20 aasta jooksul (3)

Globaalse soojenemise tagajärjel saabub esimene jäävaba suvi Arktikasse juba 20 aasta jooksul.

25.02.2009 12:25

Lumised talved on globaalse soojenemise tagajärg?

Ilus talveilm tuleb ilmselt ootamatusena neile, kes globaalse soojenemise üha tugevneva mõju tõttu pigem lumeta talvede sagenemist prognoosivad. Samas ei pruugi paks lumekiht globaalse soojenemisega vastuolus ollagi. Ehk on see osalt hoopis selle tagajärg?

17.12.2007 17:48

Soojenev kliima võtab jõuluvanalt vildid

Kui kõige äärmuslikumad prognoosid kliima soojenemise kohta peaksid osutuma tõeks, hakkavad Soome turismiametnikud edaspidi reklaamima lühikestes pükstes jõuluvana, kelle rege veavad kaamelid, kirjutas Physorg.

15.11.2007 11:18

Põhjapoolus vs lõunapoolus. Sarnased või erinevad?

Maa poolused ja neid ümbritsevad arktilise kliimaga alad on üksteisele väga sarnased, seetõttu, et sinna jõuab väga vähe päikesevalgust. Pool aastat valitseb poolusel polaaröö, millele järgneb poole aasta pikkune päev. Paljude muude aspektide poolest on aga meie koduplaneedi poolused vägagi erinevad.

27.08.2007 14:09

Kas meri tõuseb 59 sentimeetrit või 25 meetrit?

Kui kliima soojenemise vastu võitlev Al Gore ennustas, et maailmamerd võib sel sajandil oodata kuni kuuemeetrine veetaseme tõus, kutsusid kriitikud teda paanitsejaks.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus