09.08.2010 14:27
Gröönimaa küljest murdus lahti Muhumaast suurem jäämägi
Gröönimaa küljest murdus lahti jäämägi, mille sarnast nähti
sealkandis viimati pea poole sajandi eest.
Jäämägi murdus lahti Petermanni liustiku mere kohal hulpiva
osa ehk šelfiliustiku küljest. Liustiku koordinaadid on 81 kraadi põhjalaiust
ja 61 kraadi läänepikkust. Liustik asub põhjapoolusest umbes 1000 kilomeetri
kaugusel Lääne-Gröönimaal, kirjutas LiveScience.
Tekkinud jäämägi moodustas umbes neljandiku Petermanni
liustiku mere kohal ujunud osast. Petermanni liustik on üks kahest suurest
Gröönimaa šelfiliustikku omavast liustikust. Petermanni liustik ühendab merega
Gröönimaad katvat jääkilpi. Jäämäe avastas satelliitfotolt Trudy Wohlleben
Kanada Jääteenistusest.
Uue jäämäe pindala on 260 ruutkilomeetrit ning paksus umbes
200 meetrit. Selles sisalduv tohutu mageveekogus rahuldaks kõigi USA
majapidamiste veevajaduse umbes 120 päevaks. Jäämägi liigub edasi Naresi väina,
mis eraldab Gröönimaad Kanada arktilisest saarestikust. Väinas kohtub jäämägi
endast palju väiksemate kivist saartega, mistõttu pole tema edasine saatus veel
selge. Ta võib jääda kinni, blokeerides väina, või laguneda väiksemateks
tükkideks, mis ookeanihoovustega lõuna poole rändavad, jõudes lõpuks järgmise
kahe aasta jooksul ka Atlandi ookeani.
Viimane kord, kui võrreldava suurusega jäämägi Gröönimaast eraldus, oli
aastal 1962. Siis murdus Ward Hunti liustiku küljest 600-ruutkilomeetrise
pindalaga jäämägi. Ka Petermanni liustikust on varem korduvalt eraldunud suuri
jäälahmakaid. 2001. aastal murdus Petermanni liustiku küljest lahti
88-ruutkilomeetrine ja 2008. aastal 26-ruutkilomeetrine jäämägi.